Suvised veelõbud ja veeõnnetused käivad liiga tihti käsikäes

Foto: päästeamet

Veeõnnetuste ja uppumiste ennetamisest peame viimastel aastatel rääkima kurval toonil, sest uppunute arv on liikunud tõusuteed. Eelmisel aastal jättis üle Eesti veekogudes elu kokku 60 inimest, üle-eelmisel aastal uppus 58 inimest.

Kuigi uppumiste otsesed põhjused on erinevad, siis seob neist paljusid üks joon – suur osa hukkunutest olid traagilised tagajärjed toonud veeõnnetuse ajal alkoholijoobes. Siit saab teha selge järelduse, et purjus peaga suplemine, paadisõit ja järskude kallaste või purretega veekogu ääres tegutsemine on eluohtlik kombinatsioon, mida tuleks iga hinnaga vältida. Napsisena hoidu veekogudest ise ning takista sõpru saatuslikku viga tegemast. Ole tähelepanelik, sest peomeeleolus võib vägagi ootamatult tekkida olukord, kus sinu sekkumisest sõltub sõbra elu.

Soojemate ilmadega suveajal on populaarne erinevate sõiduvahenditega vee peal meelt lahutada. Veekogul paadiga, SUP-lauaga, kanuuga või vesirattaga sõites peab meeles hoidma, et õnnetusel saab sinu elu päästjaks päästevest. Vest peab ohutuse tagamiseks olema seljas nii täiskasvanutel kui lastel. Igaüks peab valima enda jaoks sobiva suurusega vesti, mille rihmad, lukud ja nöörid tuleb korralikult kinnitada. Ainult nii on veeõnnetusel, mis enamasti juhtub äkki, vestist kasu.

Ujuda on alati turvalisem selleks ettenähtud ja ettevalmistatud, soovitatavalt valvega randades. Tundmatu põhjareljeefi ja järsumate kallastega kohas on vetteminek ning sealt väljatulek füüsiliselt raske. Libastumisohu kõrval võib kujuneda olukord, et kaotatakse silmist vette minemise koht. Samuti võivad vee all varitseda esemed, näiteks ehitusjäätmed, puutoikad, pudelikillud või muu praht, mis sind vette hüppamisel või kukkumisel vigastavad. Kehvema füüsilise ettevalmistuse ja ujumisoskusega inimesed peaksid vältima ujumist tugeva lainetuse ja kiire vooluga oludes ning hoiduma kalda lähedusse.

Ujuma on alati ohutum minna koos pereliikme või sõpradega. Nii saate üksteisel silma peal hoida ja hätta sattumisel üksteist kohe aidata või abi kutsuda. Eriti oluline on see meeldetuletus lapsevanematele, sest lapsed ohte tajuda ei oska ning võivad kergesti kriitilisse olukorda sattuda ning abi vajada.

Mitmel pool on omavalitsuste toel ujumiskohtadesse paigaldatud veeohutusstendid. Nendel olevate päästevahendite ja õpetuste toel saab igaüks hätta sattunud inimese elu päästmiseks parima anda. Igal stendil on oma number, mille järgi häirekeskus alati abi võimalikult kiiresti õigesse kohta saata oskab.

Päästeamet soovib ohutut suve ja turvalisi veerõõme!
 

 

Autor: ELARI KLIIMAN, päästeameti Lõuna päästekeskuse ennetuspartner
Viimati muudetud: 19/05/2022 10:20:01

Lisa kommentaar