ILMA VINGERPUSSE KAGU-EESTIST: tornaado lennutas võrukest, Põlvamaa jõeorus sündis kuumarekord

Foto: Pixabay

Ilmateenistuse kliimaülevaadetest selgub, et kui ametlikult on Eesti kõige kõrgem õhutemperatuur mõõdetud Võrumaal, siis mitteametlikult Põlvamaal. Meil esineb ka laussadusid, trombe ja raju pakast. Igatahes elame ilma poolest väga vaheldusrikkas kandis!

Võrumaa kliimast ja ilmarekorditest
Võrumaa kliima on väga vaheldusrikas – siin on mõõdetud meie riigi kõrgeimad ja madalaimad õhutemperatuurid, esinenud on siin nii rekordilised vihmasajud kui ka täielik põud, tugevad tornaadod ja kauakestvad tuisud.

Kõige madalam õhutemperatuur on –43,1 °C, mis mõõdeti 3. jaanuaril 1941. aastal Võru meteoroloogiajaamas. Kõige kõrgem õhutemperatuur +35,6 °C mõõdeti 11. augustil 1992. aastal Võru meteoroloogiajaamas. Ühtlasi on see ka Eesti absoluutse maksimumi rekord.

Maksimaalne ööpäevane sajuhulk 130,8 mm mõõdeti 3. juulil 1988. aastal Võrus.

Maksimaalne lumikatte paksus 91 cm mõõdeti 15. märtsil 1962. aastal Mauri seirejaamas.
Tugevaim tuulepuhang 31 m/s registreeriti 18. oktoobril 1967. aastal Võru meteoroloogiajaamas.

Võru – kuumapealinn
Muide, peale kuumapealinna tiitli kannab Võru veel poodide pealinna nime. Ilmaga seotud on linn muidugi 1992. aasta 11. augustil mõõdetud Eesti absoluutse maksimumtemperatuuri tõttu.

Tolle aasta lõikuskuul valitses tõeliselt südasuvine soojus. Maksimaalne õhutemperatuur kerkis 11. augustil kõikjal Mandri-Eestis +30 kraadi piirile, vaid saartel jäi see veidi madalamaks. Võrus registreeriti pärastlõunal rekordilise termomeetrinäiduna +35,6 kraadi. Huvitaval kombel ei ületanud sündinud tipptulemus uudiskünnist. Üksnes Õhtuleht mainis lühidalt, kuid sedagi alles nädal hiljem: „11. augustil registreeriti Tallinnas augustikuu kuumarekord 34,2 kraadi ja Võrus märgiti isegi 35,6 kraadi“. Aga ei sõnagi sellest, et Võrus kirja pandu oli Eesti uus ilmarekord, mõõtmiste ajaloo kõrgeim õhutemperatuur.

Võrus on mõõdetud 35-kraadiseid temperatuure veel aastail 1994 ja 2006, ka kuumalaineid esineb sealkandis sagedamini kui mujal.

Teisest tiitlist, külmapealinna omast, jäi Võru üpris napilt ilma: nimelt mõõdeti 3. jaanuaril 1941. aastal Võrus –43,4 ºC, vaid 0,1 kraadi vähem Jõgeva kuulsast rekordist. Kolmekümnekraadist pakast on mõõdetud kõigis maakonna mõõtekohtades.

Võrumaad võiks nimetada isegi suvemaakonnaks – on seal ju mõõdetud Eesti kõrgeimad õhutemperatuurid, ka kolme suvekuu keskmine ületab Võru ilmajaamas Pärnu oma, kuigi ülinapilt (Võrus 17,1 kraadi, Pärnus 17,0).

Aasta keskmiselt õhutemperatuurilt on Võru päris „tavaline“, nagu ütleksid tavakodanikud (6,5 ºC Võrus, Eestis 6,4 ºC), jäädes saartest kaugele maha (Vilsandil 7,7 ºC).

Talvekuude keskmistelt temperatuuridelt ei paista Võrumaa eriti silma – Võrus –3,6 ºC, samas meie külmimas paigas, Väike-Maarjas –4,2 ºC.

Sademete poolest vaheldusrikas
Kui muud rikkused on koondunud Harjumaale, siis Lõuna-Eesti on vähemalt ilmastikult pealinna kandist vaheldusrikkam. Mägine reljeef, metsad, järved, sood soodustavad suvel igasuguseid ilmanähtusi: kohaliku äikese teket paduvihmadega, tornaadosid-trombe-tuulispaskasid jne. Üks Eesti kliimaloo tugevamaid paduvihmasid sadas 3. augustil 1988 Võrus – 131 mm.

Laussajud võivad olla üpris kestvad, näiteks ladistas 11. juulil 1966. aastal Võrus vihma ühtejutti 37,7 tundi. Kauakestvad võivad Võrumaal olla ka tuisud (1983. aasta viimasel päeval 11 ja pool tundi), samuti äikesed (1. augustil 1989 Võrus 6 tundi 36 minutit).

Suvekuude keskmiseks sajusummaks on arvutatud 237 mm (Eesti keskmine – 218 mm). Sageli esineb Lõuna-Eestis põudasid. Meie kliimarekordite hulka on arvatud 2002. aasta august, kui Valgas ja Mauris mõõdeti kuu vihma koguseks 0,0 mm, Võrus 0,3 mm!

Ühe sademeliigi, lume, esinemine on enam-vähem tagatud Haanja kõrgustikul. Eesti lumikatte teatmiku andmeil on jaanuarist märtsini enam kui 80% tõenäosusega tagatud vähemalt 10 cm paksune lumekiht.

Võrumaa jääb Eesti nn tornaadode alleele. Üks näide. 13. augustil 1997. aastal rüüstas umbes F3 kategooria tugevune tornaado sealseid metsi ja talusid 25 km pikkusel teekonnal Rõuge vallast Aluksne linnani Lätimaal.

„Pööris korraldas korraliku õhulennu Koidu talus elavale Jaan Allasele (hilisem tuntud amatöörilmaennustaja), kes oli läheneva äikese pärast läinud karjamaale lehma ketist lahti päästma. Oma õhulennust ei suutnud mees hiljem midagi meenutada. Teadvusele tuli ta 50-60 m eemal võsas selle peale, et koer tema nägu lakkus. Ümbrus oli vahepeal tundmatuseni muutunud. Kas lehm mehega koos lendas, ei tea, kuid samas võsaservas põrnitses pärast temagi. Õnneks ei saanud Allas õhulennu tõttu tõsisemaid vigastusi, asi piirdus siniste plekkidega. Teadaolevatel andmetel on J. Allas seega Eestis viieteistkümnes inimene, keda tromb on lennutanud“ („Eesti tornaadod“, 2017).

Üldiselt ei paista riigi kagunurk tuulte tugevuse poolest eriti silma: maksimaalne kiirus puhangus 31 m/s registreeriti Võrus 28. oktoobril 1967. Viimatise, 27. oktoobril 2019 möllanud laastava tormi aegu, küündisid tuuleiilid „vaid“ 26,1 m/s.

Ühes mõttes sarnaneb Võru Tallinnaga – ta on pidevas üleujutusohus. Suuremad üleujutused kimbutavad linna umbes iga kümne aasta tagant (näiteks aastail 1987 ja 2000).

Põlvamaa kliimast ja ilmarekorditest
„Meenub üks Eesti rahamees, kes leidis, et vaevalt ükski inimene tahaks elada Põlvamaal. Ma ise eriti mujal ei tahagi elada.” (Jaan Kaplinski „Põlva maa, meel ja keel“)

Maakonna kliima iseloomustamine on raskem kui teistes riigi piirkondades, sest puuduvad „päris“ ilmajaamad, meteoroloogilistest seirejaamadest tegutseb vaid Piigaste sademete mõõtejaam, ülejäänud kolm on hüdromeetriajaamad. Viimastest saab küll andmeid, et anda ülevaade äärmuslikest õhutemperatuuridest ja sademekogustest, samas pole võimalik arvutada pikaajalisi keskmisi ehk kliimanorme (õhutemperatuure on mõõdetud seal vaid kümmekond aastat).

Kõige kõrgem õhutemperatuur +38,0 °C mõõdeti 11. augustil 1992. aastal Himmistes Võhandu jõe orus. Registreeritud näit ei läinud aga Eesti absoluutse kuumarekordina arvesse, kuna see oli mõõdetud hüdromeetriajaamas. Seega on riigi ametlikuks rekordiks samal kuupäeval Võrus mõõdetud +35,6 °C.

Kõige madalam õhutemperatuur –42,5 °C mõõdeti 30. detsembril 1978. aastal, samuti Himmistes.

Kõige sajusem kuu oli 1997. aasta juuni, kui Räpina hüdromeetriajaam registreeris 241 mm vihma, veidi kuivem oli 1987. aasta august – Ahjal 239 mm.

Kõige kuivem kuu oli 2002. aasta august, mil Piigaste sademete mõõtejaamas ja Räpinas ei sadanud kuu jooksul mitte piiskagi.

Maksimaalne lumikatte paksus 72 cm mõõdeti 18. märtsil 1960. aastal Piigastes, ühe sentimeetri võrra vähem aga Ahjal 14. veebruaril 1979. aastal.

Põlvamaa – kuumade suvede kant
Umbes nii võiks see maakond ennast reklaamida – nagu mainitud, on seal mõõdetud riigi ametlikust kuumarekordist kõrgem näit 38,0°, lisaks tipptulemused Räpinast (35,9° 31.05.2016) ja Ahjalt (35,5° 19.06.2020)! Aga, nagu juba öeldud, ei lähe hüdromeetriajaamades mõõdetud näidud arvesse ...

Mudelarvutuste abil saadud kliimanormide (aastaist 1991–2020) järgi on Põlva aasta keskmine õhutemperatuur 6,2 °C, madalam kui Võrus (6,5°) või Tartus (6,3°). Lämmijärve lähedase ja Võhandu jõe äärse Räpina kant on märksa lämmim (6,5°). Juulis on Põlvas keskmiselt sama soe kui Tartus (18,0°), veebruaris veidi jahedam (–4,6°).

 

Autor: ILMATEENISTUS.EE, AIN KALLIS
Viimati muudetud: 16/06/2022 08:18:11