Foto: Vidrik Võsoberg

35-aastane Põlvamaa põllumees on võtnud käsile ambitsioonika plaani: rajada Ahjale vana loomalauda asemele tänapäevane konverentsihoone ning lisaks elavdada uut poodi ehitades konkurentsi kohalikul kaubandusturul. Samas tunnistab aktiivne talunik, et kasvõi kõrgeid ehitushindu arvestades on kõik ilusad plaanid veel „tulevikumuusika”.

Põlva vallavalitsus kehtestas hiljuti Ahja alevikus Tartu mnt 10 katastriüksuse detailplaneeringu. Planeeringuala suurus on 17 024 m². Detailplaneeringu lahenduse kohaselt ehitatakse olemasolev hoone ümber konverentsihooneks, püstitatakse kaubandushoone ning kuni kaks abihoonet. Hoonete maksimaalseks ehitisealuseks pinnaks on määratud 3000 m².

Vallavalitsuse teatel on planeeritud liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning rajada uus juurdepääs Tartu-Räpina-Värska maanteelt.

Valla kinnitusel vastab detailplaneering õigusaktidele ja omavalitsuse ruumilise arengu eesmärkidele, mõju looduskeskkonnale on minimaalne ning „planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud on positiivsed, sest planeeringualal kavandatav tegevus on ettevõtluse ja tööhõive kasvu soosiv”.

Ligi kaks aastat tagasi algatatud detaiplaneeringule ei olnud ka avalikul väljapanekul mingeid etteheiteid ega kommentaare.

LõunaLeht ei olnud konverentsikeskuseks ümberehitatavat hoonet vanaks kolhoosilaudaks nimetades päris täpne, sest Paabor Projekti koostatud planeeringu andmetel võeti see laut kasutusele aastal 1919 ehk Eesti esimese iseseisvusaja algusaastatel.

Algus on tehtud
„Planeeringu koostamisest huvitatud isikuna” nimetatakse dokumentides OÜ-d Ahjamaja. Selle ettevõtte eestvedajaks on kohaliku Tasuja talu (köögivilja- ja maasikakasvatus) peremees Toomas Lillo (35). Ettevõtlik põllumees (talu toodangut veetakse isegi mitmesaja kilomeetri kaugusele pealinna turgudele) jääb oma ambitsioonikaid plaane tutvustades esialgu tagasihoidlikuks.

„Jaa, midagi on plaanis teha,” vastab ta küsimusele, kas tõesti on kavas vanast laudast konverentsikeskus ehitada. „Aga see kõik on veel tulevikumuusika, vaatame, mis meil elu siin toob. Detailplaneering sai ära tehtud, see oli nagu kõige suurem asi, et see läbi läheks.”

Ambitsioonika mõtte selgituseks ütleb mees lihtsalt, et Ahjal sellist hoonet pole. Lisaks oleks tema sõnul näiteks Tartu poolt tulevatel konverentsipidajatel, pulmade ja juubelite korraldajatel ehk veidi lihtsam ja lähem sõita üritust pidama Ahjale, mitte kaugemale Moostesse.

Esialgu kasutab Tasuja talu vana lauta laopinnana ehk ladustab seal näiteks tühje maasikakaste. Millal hoone väärikama funktsiooni võiks saada, ei oska Lillo öelda. Ka ütleb ta ausalt, et tal pole praegu eriti aimu, kui palju see kõik maksma võiks minna.

„Ei kujuta ette – eks see tuleb ikka palju, ma eeldan,” hindab ta. „Pole kalkulatsioone teinud, hinnad nii palju mängivad. Kui läheb tegemiseks, siis saab arvestada ja umbkaudsed summad kokku lüüa.”

Kindlasti ei saa Lillo sõnul plaane ellu viia omavahenditest. Konverentsihoone osas on ta mõelnud küsida toetust PRIA maaelu mitmekesistamise meetmest ning kindlasti tuleb kaasata ka teisi investoreid ja võtta pangalaenu.

Ettevõtja peab alati olema optimistlik – millal võiks optimistlike plaanide kohaselt Ahjal konverentsikeskus külalisi võõrustada?

„Ma arvan, et kümne aasta jooksul,” pakub Toomas Lillo. „Praegu vajavad muud investeeringud tegemist, just talupoolel. Külmhoonet on plaanis hakata ehitama. Et saada talu korralikult käima ja siis minna edasi, mõelda ja vaadata tulevikuperspektiive.”

Ahjal on teadupärast nii-öelda ripakil ka väärikas vana mõisahoone, millest kindlasti saaks ehitada üht-teist uhket. Aga OÜ Ahjamaja pole plaane tehes mõisa peale mõelnud.

„Mõttes on teha midagi sellist nagu Musta Täku Tall Jänedal,” kirjeldab ettevõtja. „Mõisas on omad ruumid, mida ei saa ümber ehitada, ja see on muinsuskaitse all ka. Aga siin [laudas] saab põhimõtteliselt teha nii, nagu ise soovid. Saab ka teist korrust ilusti ära kasutada – näiteks nii, et all on pulmad ja sünnipäevad ja üleval saab majutust pakkuda. Siin Lõuna-Eestis on üsnagi puudu selline asi, et inimene saab kaks asja ühes kohas ära teha. Ideid on palju, vaatame, kuidas jõuame siin asja edasi arendada.”

Kauplus elavdaks konkurentsi
Toomas Lillo tunneb rõõmu selle üle, et detailplaneering võimaldab lisaks konverentsihoonele elavdada kohalikku kaubandusturgu, sest vana lauda kõrvale saab ehitada korraliku kaupluse.

„Siis on Ahjal kaubanduses konkurentsi ka – muidu on üks pood ja hinnad kallid,” sõnab ta. „Ahjal on iga päev suur autode läbisõit ja kindlasti see oleks teema tuleviku mõttes, et teine toidupood oleks ka siin olemas. Rahvast liigub päevas ikka palju läbi, Ahja on hea tuiksoone peal.”

Lillo sõnul oleks uuel kauplusel vana ees eelis parkimise osas. Kui Coopi ette mahub tema hinnangul 25‒30 autot, siis uue kaubanduskeskuse juures saaks selle arvu tema sõnul kenasti kolmekordistada. Lisaks mahuksid seal parkima ka Ahjat läbivad kaugmaaveokid, mis praegu peatuvad poe juures maantee ääres ja ohustavad nii ka liiklust.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 01/08/2022 09:19:25