Mõne päeva pärast tähistame üheskoos meie oma armsa Võru 238. sünnipäeva. Sünnipäeva künnisel on inimestel ikka kombeks mõelda tehtule ja teha uusi plaane, samuti pole vähetähtis võtta hetkeks aeg maha ja rõõmsalt sünnipäeva pidada. Viimaseks on hea võimalus linnapäevade rikkaliku programmi saatel. Tegevusi jätkub kindlasti igale maitsele. Varasematel aastatel oleme näinud, et linnapäevad on võrukeste poolt väga hästi vastu võetud ja peost tullakse osa saama kogu maakonnast ning kaugemaltki. Selle üle on meil väga hea meel. Võru on piirkonna keskus ja eks keskuse roll olegi koondada inimesi ja energiat ning pakkuda vastu häid teenuseid. See oligi omal ajal Võru linna loomise ajend ja põhjus. Tegemist pole isetekkelise, vaid teadlikult loodud linnaga, mida 238 aastat tagasi oli vaja, et pakkuda aja nõudmistele vastavaid administratiivseid ja ühiskondlikke teenuseid. See vajadus pole muutunud ka täna.

Õnneks pole läinud nii, nagu on kirjutatud 1934. aastal koguteoses „Võru 150 aastat“: „Võru tulevik ei saa ealeski suur olla. Pole mõeldav, et Võru saab kunagi tööstuslikult ja kaubanduslikult tähtsaks punktiks. Võru oli, on ja jääb väikelinnaks, mida paratamatult ette dikteerib tema geograafiline asend“.

Kuidas siis Võrul tegelikult läinud on?
Võrust on saanud hea elukeskkonnaga tugev keskus (piirkonna süä), mis pakub kogu piirkonnale konkurentsivõimelisi ja kvaliteetseid teenuseid. Kindlasti on Võru linn selle piirkonna elanikele kaubanduslikult tähtsaks punktiks, mida tõestab ka asjaolu, et viimase kaheksa aastaga on Võru sissesõitudel liiklussagedus pea kahekordistunud ja ühtlasi oleme Eestis nende 14 omavalitsuse hulgas, kus on töökohti rohkem kui töötavaid elanikke. Selles suhtarvu võrdluses oleme Tallinna järel kümnes ja eespool isegi Pärnust ja Rakverest. See kõik ei ole tulnud lihtsalt – viimasel aastakümnel on Võru linna investeeritud märkimisväärselt nii ettevõtjate kui ka omavalitsuse poolt. Selline olukord on omakorda kasvatanud inimeste usku ja soovi siia tulla ning siia jääda. Ka linna ümber vähemalt paarikümne kilomeetri raadiuses elama asunud inimesed on arvestanud sellega, et Võru on tugev keskuslinn ka tulevikus.

Et see nii läheks, tuleb jätkuvalt edasi pingutada, mitte jääma imetlema tehtut. Me peame suutma kogu piirkonna jõud veelgi paremini ühendada, et ka tulevikus suuta vähemalt maakonna keskuses pakkuda hästi tasustatud töökohti ja kvaliteetseid teenuseid. Värskeks heaks näiteks sellisest jõudude ühendamisest on linna 238. sünnipäeva aastal kolme omavalitsuse koostöös valminud kaasaegne Võru tervisekeskus.

Kõik Võru linna strateegilised otsused ja tegevused lähtuvadki vajadusest hoida linn pidevas arengus, et suudaksime aina paremini vastata kõigile ootustele, mida ühele tugevale piirkonnakeskusele pannakse. Loetleksin siinkohal üles linna mõned olulisemad käsilolevad tegevused selle eesmärgi nimel:
* oleme viimastel aastatel kapitaalselt uuendanud ligi 6 km ulatuses linna läbivaid teekoridore;
* Võru linn soovib tänavu asuda ehitama uut Järve kooli hoonet ja rekonstrueerida Võrumaa keskraamatukogu. Mõlemad asutused pakuvad teenust kogu piirkonna elanikele;
* Võru linn ehitab uut 5,5 ha suurust tööstusala. Tööstusala, mis loob eeldused kolme aasta jooksul minimaalselt 75 uue tasuva töökoha tekkeks kogu piirkonna elanikele.
* Võru linn on enamusosanikuna igati soosinud seda, et AS Võru Vesi oleks konkurentsivõimeline vee-ettevõte, mis suudaks teenindada kogu piirkonda;
* toetame visioonikat ettevõtjat nüüdisaegse ning siinsete inimeste poolt pikisilmi oodatud spaa ja vabaajakeskuse rajamisel Võrru. Keskuse arhitektuurse ideekonkursi tulemuste ja võidutöö tutvustamine leiab aset käesoleva lehe ilmumise päeval. Meie linn vajab sellist keskust, mille teke mõjutab kogu piirkonna arengut ning palume seepärast sellele ettevõtmisele ka teiste omavalitsuste toetust. See keskus pakuks häid tingimusi ujumiseks, spaamõnude nautimiseks, erinevateks muudeks spordiharrastusteks, sisaldaks nüüdisaegset kino ja avaldaks positiivset mõju kogu turismisektori arengule;
* veame eest IT-kooli kood/Jõhvi laienemist Võrru. Seegi idee saab reaalsuseks vaid kogu piirkonna ühise pingutamise ja panustamise tulemusena;
* peame läbirääkimisi riigiga, et Võru Kannel saaks maakondliku kultuurikeskuse staatuse ja riik annaks selle arendamiseks pisut „hapnikku juurde“. Seda selleks, et ka riigi kagunurgas oleks maksumaksja kulul tagatud kõrgetasemeline kultuurielu nagu teistes suuremates piirkonnakeskustes;
* panustame Võru kui Eesti lastesõbralikuma linna arengusse ja korraldame Eesti suurimat lastefestivali.

Tegelikult on Võrumaa süämel veel palju muudki, kuid sellest juba järgmistes kirjutistes. Sünnipäevaloo lõpetuseks heidaksin aga siiski veel korra pilgu tagasi linna ajalukku. Võru ajaloos on olnud erineva tempoga arenguperioode ja täna võime nentida, et 1934. aastal ennustatu ei ole täide läinud – Võru ei ole jäänud tolmuseks ja tähtsusetuks provintsilinnaks, sest möödunud sajandi keskpaigas rajati siia mitu suurt tööstusettevõtet, mis andsid Võrule olulise arengukiirenduse. Samuti on aegadest sõltumata aidanud linna edenemisele kiirusele kaasa linnakodanike ühise eesmärgi olemasolu ja ühtehoidmise tugevus. Eriti hea meel on selle pärast, et oma linna tunne on selgelt viimastel aastatel tugevnenud. Räägitakse üha rohkem minu ja meie Võrust. See on hea märk.

Kokkuvõtteks aga võib öelda, et meie kodulinna lugu on loodud kõigi nende inimeste poolt, kes on siia 238 aasta vältel panustanud. Olgem selle eest tänulikud kõigile eelmistele võrukeste põlvkondadele ja hoidkem Võru arengu lippu jätkuvalt kõrgel! Palju õnne ja edenemist meie armas 238-aastane Võru – seo kandi süä!

 

 

 

 

 

 

Autor: ANTI ALLAS, Võru linnapea
Viimati muudetud: 18/08/2022 10:51:13