Lähitulevikus ei tohi toidujäätmeid enam harjunud kombel olmejäätmete konteinerisse sokutada ja ei tohiks ka õunasüdameid ega kartulikoori lahtiselt kompostihunnikusse visata. Kuidas uus jäätmete sorteerimise kord tööle hakkab, seda saab ilmselt esimesena näha Võru linnas. Kodanikel, kel puudub kompostimise võimalus, tuleb ilmselt arvestada umbes viieeurose lisakuluga kuus.

Juba 15 aastat tagasi püstitas LõunaLeht jäätmekäitlusteemalises loos küsimuse: kas jaanuaris 2008 hakkame prügi üheksasse hunnikusse sortima? Kirjutasime toona, et kui keskkonnaministri määrust täht-tähelt täita, siis tulnuks kõigil majapidamistel 1. jaanuarist 2008 hakata jäätmeid koguma ja üle andma üheksas eraldi kategoorias ning prügilad ei tohtinuks enam sorteerimata jäätmeid vastu võtta. Samas oli korraldatud jäätmevedu Võrumaal toona kehtestatud vaid ühel omavalitsusel.

Praegu teame, et jäätmete käitlemise korda pole siiani veel nii rangelt rakendama hakatud, aga paistab, et suund sinnapoole siiski on.

Tänavu 10. juunil teatas keskkonnaministeerium, et samal päeval jõustus määrus, millega täpsustatakse ja täiendatakse seni kehtinud korda ning jäätmete liigiti kogumine muutub selgemaks. Ministeeriumi teatel on määruses kirjas, et olmejäätmeid peab liigiti koguma nende tekitaja – ehk igaüks meist – ja seda tuleb teha jäätmete tekke momendil. Liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamist peab aga korraldama omavalitsus. Olmejäätmete kokkukorjamisel on tähtis lähtuda põhimõttest, et tekkivate segaolmejäätmete kogus peab igas majapidamises vähenema, mistõttu tuleb märgatavalt laiendada teiste jäätmeliikide (nt biojäätmed ja pakendijäätmed) liigiti kogumist. See põhimõte peab ministeeriumi teatel väljenduma eeskätt vastavate konteinerite kättesaadavuses ja suuruses.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kaupo Heinma sõnul võib jääda ekslik mulje, et prügilas tehakse kogu jäätmete üksteisest eraldamise töö sajaprotsendiliselt inimese eest ära ja kodus midagi tegema ei pea, kuid nii see kindlasti ei ole. „Puhta materjali saamiseks on oluline, et liigiti kogumine toimuks juba jäätmete tekke momendil ja need liigid ei tohiks ka jäätmete veol omavahel seguneda. Näiteks kui biojäätmed satuvad pakendi või vanapaberi hulka, ei saa viimast enam materjalina edasi kasutada ja ringlusse võtta,“ selgitas Heinma. Prügilates segaolmejäätmete sortimise peamine mõte on see, et sinna ei satuks näiteks kasvuhoonegaase tekitavaid biolagunevaid jäätmeid.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann teatas juulis, et esimesed omavalitsused katsetavad elanike valmidust biojäätmeid liigiti koguda. „Proovitakse nii hea kui ka halvaga. Harjumus ja oskus on visa tekkima, sest see tundub inimestele arusaamatu, ebamugav,” märkis ta.

Rüütelmann propageeris biojäätmete eraldi kogumist väidetega, et nii on olmeprügi jaoks vaja väiksemat prügikasti ja jäätmete kogus jääb ju endiseks.

„2021. aastal vastu võetud jäätmeseaduse nõude kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel korraldada ka biojäätmete (sh aia- ja haljastujäätmete) eraldi kogumine igalt tekkekohalt, kui neid ei ole võimalik sealsamas kompostida,” kirjeldas ta. „See nõue tuleb täita nii, et kõik vallas või linnas elu- või tegevuskohta omavad isikud koguksid hiljemalt 2023. aasta viimaseks päevaks biojäätmeid eraldi. Vastutus selle saavutamiseks lasub kohalikul omavalitsusel.”

Eestis tekib tema andmetel liigiti kogutud biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid umbes 13 500 tonni ning aia- ja haljastujäätmeid ligikaudu 23 000 tonni aastas. Biojäätmete koguteke aastas on tegelikult aga veelgi suurem, kuna ka segaolmejäätmete hulgas sisaldub sortimisuuringu järgi ca 32% ulatuses biojäätmeid (kokku ligikaudu 150 000 tonni).

Võrus algab uutmoodi prügiveoajastu
Võru linnavalitsus teatas sel kuul, et linnas algab 1. septembril korraldatud jäätmeveo uus periood. Uuendusena kogutakse eraldi toidujäätmeid. Eesti Keskkonnateenuste AS on laiali saatnud uued tingimused ning lepingud, mis tuleb kodanikel allkirjastada.

„Toidujäätmete eraldi kogumise kohustus on kõigil majapidamistel – see tuleneb kehtivaist seadustest,” rõhutas linnavalitsus. „Segaolmejäätmete hulgas ei tohi olla enam toidujäätmeid ning vedaja hakkab seda kontrollima.”

Võru linnavalitsuse teatel ei pea toidujäätmeid eraldi ära andma eramajapidamised ja kuni viie korteriga elamud, kus toidujäätmeid kompostitakse kinnises kompostris. Kui seda tehakse, peab majapidamine linnavalitsust teavitama ja pärast olukorra kontrollimist tehakse vastav märge jäätmevaldajate registrisse. Eramajapidamistele on linnavalitsusel pakkuda piiratud koguses tasuta kinniseid kompostreid.

Lisakulu: viiekas kuus?
Võru linnavalitsuse keskkonna- ja järelevalvespetsialist Tiina Randjärv täpsustas, et sügisest tuleb võrulastel toidujäätmete äraandmiseks korraldatud jäätmeveo käigus muretseda eraldi konteiner. See võiks olla pruuni värvi või vähemalt selgelt tähistatud. Lisakuluks on linlasele (peale tühjenduskulu, mis on sõltuvalt konteineri suurusest 2,52‒7,57 eurot) konteineri maksumus, mis samuti oleneb konteineri suurusest. Eesti Keskkonnateenuste hinnakirja alusel on konteineri hind 54‒60 eurot. Konteineri ühe kuu rent olenevalt konteineri suurusest on 2,34‒2,40 eurot.

Mis saab siis, kui inimesed siiski kas teadmatusest, hajameelsusest või mässumeelest viskavad endiselt õunasüdamed ja kartulikoored üldisse olmejäätmete konteinerisse?

„Kui jäätmevedaja leiab segaolmejäätmete hulgast toidujäätmed, jäädvustab ta olukorra fotoga ja see edastatakse menetlejale,” selgitas Randjärv. „Jäätmeseaduse kohaselt võib omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, s.o 800 eurot. Esimene rikkumine nii suurt trahvi kindlasti kaasa ei too, hajameelsetele kohaldatakse ilmselt hoiatust ja vajadusel selgitatakse jäätmete liigiti kogumise vajadust.”

Randjärve sõnul ei või kodanikud oma toidujäätmeid visata ka aianurka lahtisse kompostikasti või -hunnikusse: need meelitavad ligi linde ja loomi, kes heade söögileiukohtade läheduses asuvad piiramatult paljunema. Lahtiselt (aunas) võib endiselt kompostida niidetud muru, puulehti jm haljastujäätmeid, kuid toidujäätmete kompostimiseks võib kasutada ainult kinnist, kaetud kompostrit.

Mis saab mujal?
Antsla vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Liana Neeve ütles, et biojäätmete liigiti kogumine tekkekohal peab toimuma alates uuest korraldatud jäätmeveo hankest, aga mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembriks. Sestap lahendatakse Antslas need küsimused järgmise jäätmeveohanke korraldamisel.

Antsla valla jäätmehoolduseeskirjas on Neeve sõnul sätestatud, et „tiheasustusalalt, kus biojäätmete kompostimine on tekkekohal tagatud, võib olmejäätmeid ära vedada üks kord 12 nädala jooksul”. Seda võimalust on tema sõnul mõned inimesed ka kasutanud, sest koduaias kompostimine on maapiirkonnas väga levinud. Antsla vallas võib aiajäätmeid kompostida ka lahtises kompostiaunas, aga tiheasustusalal võib köögijäätmeid kompostida vaid kinnistes kompostimisnõudes. Igasugune kompostimajandus peab asuma vähemalt kolme meetri kaugusel naaberkinnistust ja vähemalt kümne meetri kaugusel kaevust.

Põlva vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Birgit Purga märkis samuti, et 2023. aasta lõpuks peab kõikides omavalitsustes olema võimalik elanikel biojäätmeid ära anda ja eramajades võimalus kohapeal jäätmeid kompostida. Biojäätmete kogumine Põlva vallas kortermajade juures juba toimub, selleks on paigaldatud eraldi konteinerid ja tühjendamine käib korraldatud jäätmeveo raames. Eramajade ja paarismajade juures võib jätkata kompostimist viisil, mis on kirjeldatud Põlva valla jäätmehoolduseeskirjas: tiheasustusalal köögijäätmeid ainult kinnises kompostris, aiajäätmeid ka lahtises aunas.

„Kui kohapeal kompostimise võimalus puudub, siis on tarvis rentida kogumiseks konteiner,” tõi Purga välja, et ilmselt ei pääse paljud majapidamised lähitulevikus lisaväljaminekust.

Räpina valla hangete- ja keskkonnaspetsialist Egle Jakin teatas, et kortermajade juurde paigaldatakse biojäätmete konteinerid ja kindlasti tuleb teha kodanike seas omajagu selgitustööd. Muus osas on kord sama nagu naabritegi juures: puulehti võib kompostida lahtiselt, aga tiheasustusalal peavad õunakoored rändama kinnisesse kompostrisse.

Rõuge valla keskkonnaspetsialist Margit Päkk rõhutas, et hiljemalt 31.12.2023 muutub biojäätmete sortimine kohustuslikuks.

„See tähendab, et üksikmajapidamistel on võimalus komposteerida oma biojäätmeid kompostikastides või tuleb seda tegema hakata, kui seda veel ei tehta,” selgitas ta. „Kortermajad, koolid, lasteaiad jt peavad biojäätmeid sorteerima ja koguma eraldi konteinerisse, mis tuleb vastava jäätmeveo korraldaja poolt. Kompostreid saab hakata rentima pärast seda, kui omavalitsus on läbi viinud vastava hanke.”

Kas eramajas tohib jätkata lahtist kompostimist?

„Loomulikult on biojäätmete kompostimine ja nende tekkekohas kasutusele võtmine eelistatud käitlemisviis, biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed võib kompostida lahtiselt kompostianumas või kompostris,” jättis Päkk õunasüdamed siiski välja. „Rõuge vallas on palju hajaasustuse piirkondi, kus biojäätmete veoringi korraldamine on küsitava keskkonnajalajäljega, nii et neis piirkondades on igati soositud koduse kompostimise jätkamine.”

Kanepi vallal on koostamisel uus jäätmehoolduseeskiri ja ettevalmistamisel uus riigihange, mille tulemusena sõlmitakse parima pakkujaga leping korraldatud jäätmeveo teenuste osutamiseks. Kohustuslikuks saab biojäätmete tekkekohalt kogumine.

Kui biojäätmeid kompostitakse, siis ei pea neid ära vedada laskma – aga omavalitsus peab olema selles veendunud.

„Kui inimene elab aiaga eramajas, peab ta kasutama nõuetekohast kompostrit, mille mulda saab ta oma aiamaal kasutada,” sõnas Kanepi vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Urmas Kolina. „Aiaga majade omanikud ei või käidelda oma toidujäätmeid tavalises lahtises kompostihunnikus. Kompostihunniku võib teha, aga seal tohib kompostida ainult aia- ja haljastusjäätmeid – need ei tekita haisu. Toidujäätmeid ei tohi tavalises kompostihunnikus kompostida, sest see kutsuks kohale toredaid tegelasi: vareseid, hakke, tuvisid, kajakaid, närilisi ja rebaseid. Kanepi alevikus on sellest tulenevalt juba rebastega probleeme olnud. Seetõttu peab toidujäätmeid käitlema eraldi kompostris.”

 

 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 18/08/2022 11:07:59