Küsitlus

Kas oled kunagi sattunud autoavariisse?

Suitsiidi tõttu suri eelmisel aastal kolm korda rohkem inimesi kui liiklusõnnetustes

Suitsiidide ennetuse vajadusele tähelepanu juhtimiseks asetas Peaasi.ee linnahalli esisele väljakule 186 tühja tooli, sest nii palju inimesi suri eelmisel aastal enesetapu tõttu. Foto: Alan Proosa

Eelmisel aastal suri suitsiidi tõttu 186 inimest, neist 149 olid mehed. Juhtimaks tähelepanu suitsiidide suurele arvule, avas Peaasi.ee suitsiidiennetuspäeval pealinnas ajutise 186 tühjast toolist koosneva vabaõhu installatsiooni „Olen olemas“.

„Suitsiidide arv on viimase kümne aasta jooksul püsinud aastas kahesaja inimese ringis. Küll aga on toimunud vanuseline muutus. Lisaks vanematele ja keskealistele on sagenenud 20-30-aastaste suitsiidid. Samuti on Eesti võrreldes teiste Euroopa riikidega esireas alaealiste suitsiididega,“ rääkis Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

Iga suitsiid mõjutab uuringute järgi keskmiselt 135 suitsiidi teinud inimese lähikondlast. See tähendab, et suitsiidi tõttu kannatab igal aastal umbes 27 000 inimest.

„Enamus suitsiide on ennetatavad, kuid suur suitsiidide arv näitab seda, et inimene on jäänud õigel ajal abita. Vaimse tervise valdkonnas on tarvis koheseid ja konkreetseid samme vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks, ennetuseks ja varajaseks sekkumiseks,“ rääkis Anna-Kaisa Oidermaa.

„Praegu kogeb iga neljas inimene aasta jooksul vaimse tervise probleeme ning igal aastal jääb Eestis 200 000 inimest vajaliku vaimse tervise abita,” lisas ta. „Tagajärjeks on lisaks inimlikele kannatustele süvenev töö- ja õpivõime langus, surve sotsiaal- ja tervishoiusüsteemile.“

Suitsiidiennetuspäeval andsid Peaasi.ee tegevjuht Oidermaa ja Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni VATEK tegevjuht Ott Oja tervise- ja tööministrile Peep Petersonile üle ekspertide koostatud üleskutse Eesti inimeste vaimse tervise heaks.

„Kutsume üles astuma hädavajalikke samme, et igal järgneval aastal oleks suitsiidiennetuspäeval vähem tühje toole reas,“ rääkis Anna-Kaisa Oidermaa.

Installatsioon „Olen olemas“ loodi koostöös näitleja Liis Lindmaa ja koreograaf Liis Varesega.

„Suitsiid on ennetatav ning selleks, et me ei kaotaks oma lähedasi sel traagilisel viisil, peame parandama vaimse tervise süsteemi üldiselt ning tegelema ka suitsiidiennetusega spetsiifiliselt. Selle aasta algusest sotsiaalministeeriumis tegutsev vaimse tervise osakond on intensiivselt otsinud uusi võimalusi tuua vaimse tervise abi inimestele lähemale,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo suitsiidiennetuspäeval.

Avatud on taotlusvoor kohalikele omavalitsustele vaimse tervise teenuste pakkumiseks oma elanikele, arendatud on hingehoidjate võrgustikku ning spetsialistide arvu suurendamiseks rahastatakse ka kliiniliste psühholoogide ja psühholoog-nõustajate kutseaastat. Aasta lõpuks koondatakse lähiaastate plaanid vaimse tervise süsteemi arendamiseks vaimse tervise tegevuskavasse ning 2024. aasta lõpuks valmib ka detailsem suitsiidiennetuskava.

„Enne ministriks saamist kohtusin presidendiga, kes pani südamele noorte vaimse tervise olukorra olulisust. Noorte puhul on enesetapu katsete arv tõusnud, paraku on sellele probleemile aidanud kaasa pingete kasv sotsiaalmeedia keskkonnas ja koroonast tingitud elustiili muutused viimastel aastatel. Lapsevanematena me tahame kõik aidata, kuid vahel võib nappida oskusi ning teadlikkust, kuidas seda teha,“ ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson. „Meie eesmärk on võimalikult olulises ulatuses anda lapsevanematele teadmisi, kuidas märgata, mida ette võtta ja kust saab abi.“

 


Kuhu vaimse tervise abi saamiseks pöörduda?
Oma vaimse tervise murega pöördu julgelt oma perearsti poole.
Soovi korral saab nõu küsida üleriigilisest tasuta perearsti nõuandetelefonilt 1220.
Veebinõustamine: peaasi.ee; lahendus.net.

Kui tegemist on pakilise murega, siis helista:
Lasteabi: 116111 (24h)
Ohvriabi telefon 116 006 (24h)
Hingehoiu telefon 116 123 (24h)
Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)
Kiirabi: 112 (24h)

Või pöördu erakorralisele vastuvõtule: psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h) Raja tn 31.

 

 

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 15/09/2022 09:09:24

Lisa kommentaar