Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Ristimetsad otsivad riigikohtust õigusselgust

Põlva vald on viimastel aastatel aru saanud, et omavalitsus on Kagu-Eesti kultuuripärandi osaks olevate ristipuude puhul juriidilises kahvlis: ükskõik, kuidas ka ei käitutaks, mingit seadust rikutakse ikkagi. Saamaks nii enda kui ka teiste Kagu-Eesti ja kaugemategi ristimetsade asjus selgust majja, viis Põlva teema riigikohtusse.

Ristipuu on eesti rahvausundis suurem puu, mille koorde on surnu mälestuseks lõigatud rist. Komme on olnud tavapärane eelkõige Lõuna-Eestis, kus see on paiguti tuntud tänapäevalgi. Puude tukka, milles on hulk ristipuid, võidakse nimetada ristimetsaks ehk ristimõtsaks. Aastasadade pikkuse kombe järgijad usuvad, et kui surnut kodust viimsele teekonnale viiakse ja tee peal puusse rist lõigatakse, siis jääb hea kadunu hing puu sisse, paha kadunu aga ei pääse kodu käima. Lisaks on lähedastel koht, kus surnut mälestada. Esimesed ülestähendused ristipuude traditsioonist on teada 17. sajandist.

Paraku on aegade jooksul korduvalt juhtunud, et ristipuud jäävad metsalangetajatele ette, neid võetakse maha kas teadmatusest või siis tahtlikult – on ju tavalise kodaniku jaoks tegu rahaks tehtava männipalgiga. Eriti rohkelt on ristipuid maha võetud viimase paarikümne aasta jooksul.

Vald jäi seaduste kahvlisse
Põlva vallavalitsus hakkas 2018. aastal koostama uut üldplaneeringut. EPLi Roheportaali teatel selgus, et ühelt poolt kohustab planeerimisseadus valda kohalikku kultuuripärandit ehk ristipuid kaitsma ja säilitama. Teiselt poolt ei anna metsaseadus võimalust ristipuudele raiepiiranguid kehtestada. Seega on vallavalitsusel kaks halba valikut: kas rikkuda metsaseadust või planeerimisseadust.

Lisaks sekkus EPLi andmetel muinsuskaitseamet, kes soovitas tungivalt vallal ristipuid kaitsta. Teiselt poolt nõudis Eesti erametsaliit vallalt, et piiranguid seades tehtaks omanikega kokkulepe ja makstaks kompensatsiooni. Muinsuskaitseameti andmetel puudutaks hüpoteetiline raiepiirang 83 inimese eraomandit.

Põlva vald oli tupikseisus ning otsustas kasutada oma õigust pöörduda mure lahendamiseks otse riigikohtu poole.

„Eesti õiguskorras on kohalikule omavalitsusele antud õigus pöörduda teatud kindlates küsimustes otse riigikohtu poole,” selgitas LõunaLehele Põlva valda esindav advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Villy Lopman. „See õigus on kohalikul omavalitsusel olukorras, kus mingi seadus näib rikkuvat omavalitsuse autonoomiat. Täpsemalt on kohalikul omavalitusel õigus taotleda seda, et riigikohus kontrollib probleemiks oleva õigusnormi kooskõla omavalitsusele põhiseadusest tuleneva õigusega enda elu ise korraldada.”

Riigikohus peaks andma õigusselguse
Põlva vald kasutaski Lopmani sõnul nüüd enda vastavat õigust ja palus riigikohtul kontrollida seda, kas planeerimisseadus annab omavalitsusele piisava õigusliku aluse. Ning kas see õiguslik alus on ka piisavalt selge, et piirata ristipuude kaitsmise eesmärgil konkreetsete ristipuude raiumist ning kehtestada ristipuude ümber vajadusel teatud puhverala. Samuti palus Põlva vald Lopmani teatel riigikohtul kontrollida seda, kas võimalike piirangute eest hüvitiste maksmisega vallale tekkivad kulud tuleks lõpuks riigi poolt vallale hüvitada.

„Kogu kohtuasja mõte on selles, et saavutataks suurem selgus omavalitsuste õigustes ja kohustustes, mis on seotud üldplaneeringuga, täpsemalt kohaliku kultuuripärandi kaitsmisega üldplaneeringu kaudu,” selgitas Lopman. „Oodatav riigikohtu otsus ja sellest tekkiv selgus peaks aitama nii Põlva valda kui teisi omavalitsusi. Teadaolevalt koostab suurem osa Eesti omavalitsustest uut üldplaneeringut ning nende kõigi jaoks on oluline saada teada, kus jooksevad omavalitsuse õiguste piirid ja mis kohustused kaasnevad omavalitsustele, kui üldplaneeringuga rakendatakse piiranguid seonduvalt raietega.”

EPLi loos märgiti samuti, et Põlva vallavalitsuse kohtusse pöördumine toob selguse kõikidele omavalitsustele. Probleemi allikas on metsaseaduse paragrahv 231, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel seada raiepiiranguid üksnes keskkonnakaitse eesmärgil. Näiteks võib vald planeeringuga piirata metsaraiet, et kaitsta asulat lumetuisu või tugeva tuule eest. Küsimus on aga selles, kas ka teistsuguste väärtuste – näiteks kultuuriliste – kaitseks saab seada metsaraie piiranguid.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 15/09/2022 09:33:46

Lisa kommentaar