Küsitlus

Kas sind mõjutab sulaga kaasnev kruusateede lagunemine?

Käpardlikult käitunud riik tahab ravida peavalu pea mahavõtmise läbi

Tagasihoidlikus maja tegutsev Põlvamaa hoiu-laenuühistu saaks riigilt seaduse jõustudes ränga hoobi. Foto: Vidrik Võsoberg

Aastakümneid edukalt ja probleemivabalt tegutsenud Lõuna-Eesti hoiu-laenuühistud on sattunud olukorda, kus Tallinnas tegutsenud petiste tõttu tahetakse neid sisuliselt likvideerida. Samas on riik oma järelvalvefunktsiooni halvasti täitnud. Kujundlikult öeldes tahab riik, olles ise käpardlikult ja saamatult käitunud, ravida peavalu pea maharaiumise läbi. Ühistutel on aga lootus, et vähemalt selles riigikogus ettevalmistatud eelnõu seaduseks ei saagi.

Ühistuline tegevus on olnud Eesti rahvale omane juba ärkamisajast alates ja kohalikku asja ajavad hoiu-laenuühistud on eestlasi teeninud juba isegi tsaariajast, rääkimata siis esimese vabariigi aegadest. Näiteks praeguse Kambja ühistu eelkäija Kambja Laenu- ja Hoiuühisus tegutses aastatel 1914-1936. Praegune ühistu on probleemivabalt toiminud juba 30 aastat.

Ka Põlva HLÜ on asutatud oma 23 aastat tagasi ning loeb oma eelkäijaks 1930. aastal loodud Põlva Ühistupanka.

Hoiu-laenuühistute põhiülesandeks on osutada oma liikmetele võimalikult soodsaid finantsteenuseid. Mudel on väga lihtne: need liikmed, kellel on üleliigset raha, annavad laenu ja need liikmed, kes vajavad laenu, saavad seda. Loomulikult korralike tagatistega. Ühistu liikmed ise on ka ühistu omanikeks, igapäevatööd korraldab nõukogu poolt kinnitatud juhatus.

„Hoiu-laenuühistud rajanevad kodumaisel kapitalil. Nad aitavad edendada Eesti elu ka väljaspool pealinna. Ühistuline finantsteenus aitab edendada väikeettevõtjate ja eraisikute toimetulekut ning heaolu nii maal kui linnas,” selgitatakse asja HLÜ Liidu leheküljel.

Eesti Hoiu-laenuühistute Liitu kuulub seitse kohalikku laenuühistut: Kambja, Kehtna, Saaremaa, Põlvamaa, Maaelu Edendamise HLÜ, lisaks Leie ja Tartu HLÜ. Viis esimest on moodustanud ka hoiuste tagamise fondi, mis tähendab, et nende liikmete hoiused on tagatud kuni 20 000 euro ulatuses.

Jamaks hakkas asi kiskuma siis, kui ühistuseadust hakkasid ära kasutama pealinnas tegutsevad kahtlased tegelased, kes tihtipeale ei lähtunud üldse hoiu-laenuühistu esialgsest põhimõttest. Asju aeti massiliste volikirjade tegemisega, raha suunati oma kinnisvaraprojektidesse või kasutati üldse püramiidskeemi, kus kopsakaid intresse maksti välja uute hoiustajate rahaga. Mitmel juhtfiguuril oli ka varasemast kuritegelik minevik. Iseloomulik oli ka massiline reklaamimine ja suure hoiuseintressiga meelitamine. Kuigi ärevaid märke oli õhus juba ammu, ajakirjanduseski mitmeid selleteemalisi artikleid ilmunud ning vanad HLÜd hoiatanud, jäid riigi vastavad institutsioonid passiivselt kõrvaltvaatajaks. Nii käiski suur pauk ja Eesti Arengu hoiu-laenuühistu ja ning Eriali ühistu läksid sisuliselt pankrotti, hoiustajad kas juba jäid oma hoiustest ilma või on selle tagasisaamine vähetõenäoline.

Riik lajatab uute nõuetega
Selmet töötada välja lahenduskäik, mis piiraks n-ö mittetraditsiooniliste hoiu-laenuühistute skeemitamisvõimalusi, lõi riik läbi rahandusminister Annely Akkermanni ühe vitsaga kõiki – ka neid ühistuid, mis aastakümneid on probleemivabalt kohalikku elu edendanud.

Hiljemalt 2027. aasta lõpuks peavad kõik HLÜd saama finantsinpektsioonilt panga või ühistupanga loa, vastasel juhul ei saa nad peale seda kuupäeva oma tegevusega jätkata. See tähendab, et kohalikele HLÜ-dele kohalduvad kõik samad nõuded nagu pankadele, välja arvatud osakapitali nõue, mis võib viie miljoni asemel olla üks miljon eurot.

Sisuliselt tähendab see, et seda, et riik tahab peavalu ravida pea maharaiumise läbi, kuna igaühele on selge, et pangalitsentsi saamine ja vastavate nõuete täitmine on ühele väikesele kohalikule hoiu-laenuühistule üle jõu käiv ettevõtmine.

Õli valas tulle Eesti Pank, mis toetab rahandusministeeriumi plaani hoiu-laenuühistute tugevama kontrolli alla võtmiseks, aga keskpanga hinnangul tuleks 2027. aasta lõpuni planeeritud üleminekuperiood tuua veelgi kaks aastat varasemaks!

Kambjas mõne aja eest kogunenud koosolekul tõdes hoiu-laenuühistute liidu juht Uno Silberg Äripäevale, et ühistute toimimiseks pole vaja ühtegi seadust muuta, tuleb lihtsalt olemasolevat seadust korralikult täita. „Institutsioonid, kes peavad tegema järelevalvet, peavad selle eest seisma, et seda ka päriselt tehtaks,” ütles ta.

Ning riigil on hoobasid küllaga: politsei- ja piirivalveamet (PPA) väljastab hoiu-laenuühistutele tegevuslubasid, mille käigus kontrollitakse asutajate tausta. Pistelist kontrolli teeb toimivatele ühistutele rahapesu andmebüroo. Kõik hoiu-laenuühistud peavad Eesti Pangale igal kuul aruandeid esitama. Aruandluse nõuded on olnud seni üsna karmid ja lähevad uuest aastast veel karmimaks.

Samal koosolekul oli ka Tartu HLÜ juhatuse liige Andro Roos ülikriitiline: „99% aktsiaseltse asutatakse ausate mõtetega. Mõni pätt asutab aga ka ASi ja laseb selle põhja. Mõni pätt töötab ministeeriumis ja laseb ministeeriumi põhja. Mõni pätt varastab riigieelarvest, aga me ei saa öelda, et sellepärast on riigieelarve või riik läbi kukkunud. Kui pangad pesid raha, siis süüdistati ikka nimeliselt paari panka, mitte ei öeldud, et pangandus tervikuna on läbi kukkunud. Samamoodi ei saa me öelda, et hoiu-laenuühistud on põhimõtteliselt läbi kukkunud sellepärast, et üks kaabakas võttis kuritegelikult ühistust raha välja enda firmale laenuks, andis seotud osapoolte firmadele laene, tagatisi ei võeta, tagasi ei maksta. Meie liiduga oleme sellele aastaid tähelepanu juhtinud.”

Tõenäoliselt seadust ei sünnigi
„Uskumatult räige rünnak riigi poolt ausalt tegutsevate hoiu-laenuühistute vastu sellise põhjendusega, et kui kaks tükki on käkid, et siis likvideerime terve sektori ära. E-residentide hulgas on ju ka kurjategijaid, mis siis riik kogu seda e-projekti kinni ei pane,” on ka Põlva HLÜ juht Helle Virt kriitiline.

Samas ei usu ta reaalselt, et kavandatav seadusemuudatus üldse seaduseks saab, kuna riigikogu järgi jäänud kuue nädala tegutsemisnädala jooksul poliitikud selle küsimuseni üldse ei jõuagi. Pärast valimisi aga on juba uus rahandusminister ja uus riigikogu koosseis, kus lootus on tervele mõistusele.

Ka Kambja HLÜ juht Linda Sossi ei usu, et asi lõpuks seaduseks saab. „Seda ei juhtu, see on ebaloogiline ja riived on väga tõsised. Meie oleme juba finantsjärelvalve all niikuinii, alates 2014. aastast on meil makseasutuse litsents. Seda ilma põhjuseta ära võtta ei saa ja oleme valmis ka kohtusse minema.”

„Kuue nädalaga ei juhtu riigikogus enam midagi. Nad võivad ju seadust ette valmistada, aga riigikogus tuge ei saa. Isegi lastetoetuste teema, mida kõik toetasid, ei läinud esimese korraga läbi. Nii, et praegu ei juhtu midagi,” jääb Sossi LõunaLehega rääkides rahulikuks.

Ka teemaga tegelenud riigikogu liige Aivar Kokk ei usu, et eelnõu praeguse riigikogu koosseisuga vastu võetakse. Eelnõu lendab tema ennustuse järgi vastu taevast. „On jäänud kuus nädalat ja seda ei ole riigikogule üle antud. Loogika ütleb, et seda ei ole võimalik selle aja jooksul vastu võtta ja kui seal on teemasid, mis suurt osa osapooltest ei rahulda, siis vaevalt see eelnõu pärast esimest lugemist kuhugi jõuab,“ rääkis Kokk Äripäevaga vesteldes.


Hoiu-laenuühistutest ja vabariigi valitsuse häbiplekist
Lugupeetav Vabariigi President, peaminister, riigisekretär ja Vabariigi valitsuse liikmed. Hoiu-laenuühistutele, nagu ka asjaomastele ministeeriumidele ja teistele riigiasutustele, saabus 27. detsembril 2022 rahandusministeeriumilt kooskõlastamiseks hoiu-laenuühistu seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Lausa tragikoomiline on eelnõu menetlemisel asjaolu, et hoiu-laenuühistutele kui ka näiteks justiitsministeeriumile esitatakse 17 lehekülje pikkune eelnõu ühes 82 lehekülje pikkuse seletuskirjaga esimest ja ainsat korda arvamuse avaldamiseks pühadevahelisel ajal, jättes arvamuse andmiseks formaalselt neli tööpäeva. Mõnitamise ja küünilisuse tipptasemest jäi puudu vaid seik, et kaaskirja lõppu ei olnud lisatud „Kaunist aastavahetust!“ või midagi sellist.

Eelnõu enda sisu on kokku võetav aga lühidalt:
1) HLÜd likvideeritakse ära, sellele viitab eelnõus punkt: seadust täiendatakse §-ga 49 järgmises sõnastuses: „§ 49. Hoiu-laenuühistu seaduse kehtetuks tunnistamine Hoiu-laenuühistu seadus tunnistatakse kehtetuks alates 2028. aasta 1. jaanuarist.“.

2) Ka ühistupanga vormis osutub ühistulise rahandusega jätkamine võimatuks, kuna erinevalt praegu kehtivast krediidiasutuse seadusest, mis näeb nii tulundusühistu vormis kui aktsiaseltsi vormis tegutsevatele pankadele ette täpselt samad õigused ja kohustused, nähakse rahandusministeeriumi absurdse eelnõuga ühistupankadele edaspidi ette absurdsed ja praktikas teostamatud kohustused, seejuures mitte ühtegi lisaõigust.

Tervemõistuslike inimestena mõistate, et ühe Vabariigi Valitsuse liikme selline algatus seaduseelnõu kujul ületab oma absurdsuselt ja jõhkruselt isegi 1940. a bolševistlikke absurdsusi ja jõhkrusi ENSVs. Siis alustati demokraatliku ja kodanliku ühiskonnakorralduse ümberkujundamist justnimelt erinevate eraettevõtlusvormide järk-järgulisest likvideerimisest.

Väljendan Eesti hoiu-laenuühistute kui meie kodumaa elu edendavate rahvuslike rahaasutuste ja meie tuhandete liikmete vankumatut seisukohta, et Annely Akkermann on sellise inimvihkajaliku ja bolševistliku eelnõu esitamisega näidanud, et ei sobi olema Vabariigi Valitsuse liige. Tema ja temale alluvad seda eelnõu kirjutanud ametnikud on häbiks Eesti Vabariigile, Vabariigi valitsusele, koalitsioonile ja koalitsiooni juhtivale erakonnale, Reformierakonnale.

Anname peaministrile ja Vabariigi Presidendile head nõu vahetada selline häbiplekk Vabariigi Valitsusest välja. Soovitame Annely Akkermanni, ühes rahandusministeeriumi ametniku Thomas Auväärtiga, kes aastaid otsis piisavalt rumalat ministrit, kellele oma kabinetivaikuses treitud väärastunud eelnõu pähe määrida, kuid kes seda enne Annely Akkermanni ministriks saamist kuidagi ei leidnud, komandeerida tagasi kodusaarele, kus tal poleks oma tegevusega võimalik kahjustada kogu riiki ja rahvast.

Kõigi Eesti ühistegelaste nimel,
ANDRO ROOS, Tartu HLÜ juhatuse liige

 

Autor: URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 05/01/2023 09:59:44

Lisa kommentaar