Võõpsu mälestuskivi. 1921. aastal sai Võõpsu aleviku õigused. Täna on kõrvuti Võõpsu alevik ja Võõpsu küla (mõlemad eri maakonnas) ja õigupoolest peaks ka alevik kandma küla nime. Foto: LLi arhiiv

Eestis on sadu asulaid, mis kannavad mingil ajal saadud küla, aleviku või linna tiitlit, kuid rahvaarvu poolest sellele haldusüksusele ei vasta. Teiste seas võiks ka hulk Kagu-Eesti külasid olla hoopis alevikud ja mitmed alevikud tuleks teooria järgi ümber nimetada küladeks. Eestis aega ei vaevu keegi enamasti ümbernimetamist ette võtma, sest riiklik määrus on puhtalt soovituslik.

Õhtuleht on välja toonud, et asulaliigi määramisel lähtutakse esmalt asustuse tüübist: hajaasustus tähendab küla, tiheasustusala võib olla nii küla, alevik, alev kui linn. Kuni 300 elanikuga asula võiks valitsuse määrusega kehtestatud soovituse kohaselt olla küla, 300st suurema elanike arvuga asula võiks olla alevik ja tuhande asukaga koht alev või linn.

Kui lähtuda puhtalt rahvaarvust, siis on Eestis üle 200 asula, mille puhul liik ei vasta elanike arvule. Liiki muudavad omavalitsused aga harva. Näiteks 2019. aastal muudeti Tudulinna alevik Ida-Virumaal Tudulinna külaks ja praegu soovib Väike-Maarja vald Kiltsi aleviku külaks nimetada.

Teoreetiliselt võiks asula liik olla puhtalt elanike uhkuse või uhkusetuse asi. Ilmselt meeldiks nii mõnelegi suurema küla või aleviku asukale öelda: „Ma elan ikkagi linnas.” Samas aga võivad asula liigist sõltuda nii toetusmeetmed kui ka näiteks kodualuse maa maksusoodustus – külas on see suurem. Asustusüksuse liik on omavalitsuse määrata, rahvaarvu muutuse pärast liiki muuta pole omavalitsustele aga kohustuslik.

Mõned näited: pealinna külje all Rae vallas asuvas Järvekülas elab üle 3300 inimese ehk kolme linna jagu. Tartumaal asuvas Kallaste linnas elab aga 700 inimese ringis ehk aleviku jagu. Selliseid linnasid, mis (enam) linna mõõtu välja ei anna, on Eestis kolm. Samas võiks 19 küla kanda linna tiitlit.

Tuleme konkreetselt Kagu-Eestisse.

Suured külad, mis võiksid olla alevikud: Mammaste, Himmaste, Krootuse, Rosma, Tilsi, Linna (Tõrva vald), Meegomäe, Põlgaste, Peri, Saverna ja Keeni.

Kahanenud alevikud, mis peaksid pigem olema külad: Varstu, Sõmerpalu, Hummuli, Sangaste, Mehikoorma, Õru, Misso, Laatre, Helme, Võõpsu ja Vana-Antsla.

Torkab silma, et suurem osa teoorias aleviku tiitlile pretendeerida võivaid asulaid asub meie kandis Põlvamaal, „külastumine” aga kehtib enim Valgamaa alevike kohta.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 21/11/2024 08:49:59