Mida teha, et rohkem lapsi koorides laulma hakkaks ning et muusikaõpetajaid ja dirigente jaguks ka Eesti kaugematesse paikadesse? Lahendusi ootavat hetkeseisu kirjeldavad pikaaegne muusikaõpetaja ja dirigent Signe Rõõmus, Võru naiskoori Tempera vanem ja Eesti Naislaulu Seltsi esinaine Epp Vana ning Võrumaa kultuurispetsialist Kristi Vals. Viimane näeb vankri paremusele pööramise algust omavalitsuste ja koolijuhtide, muusikaõpetajate ja dirigentide ühises arutelus.

Möödunud sajandi eelviimasel kümnendil Heino Elleri muusikakoolis koorijuhtimise eriala lõpetanud Signe Rõõmus peab koorijuhtimist elukutseks. Nii ei ole siiani kahjuks arvanud riigi kultuuriametnikud.

Kui dirigent oleks elukutse, nagu seda on õpetaja, tuleks talle ka vastavat palka maksta. Paraku on harrastuskooride dirigentide seis teistsugune kui meie väheste kutseliste kooride dirigentide oma, sest esimesed saavad ringijuhi tasu, mis ei kata kaugeltki tehtava töö hulka. Et ennast ära elatada, peavad Eesti väikestes kohtades elavad harrastuskooride dirigendid töötama koolis muusikaõpetajana.

Rõõmus töötab praegu muusikaõpetajana Kanepi gümnaasiumis. Koolitööst vabal ajal harjutavad ja laulavad tema käe all viis koori: Võru naiskoor Tempera, Võru meeskoor, mudilas-, laste- ja poistekoor.

Võru naiskoori Tempera koorivanem Epp Vana ütles, et kui näiteks nende koori dirigent saaks oma juhendatava viie koori eest kutsetunnistusele vastava palga, ei peaks ta ehk koolis töötamagi. „Paraku on Eestis väga vähe neid koorijuhte, kel on võimalik vaid dirigenditööst elatuda,” sõnas Vana, kes on tänavu juunist ka Eesti Naislaulu Seltsi esinaine.

Ta on ka MTÜ Temperamuusik juhatuse liige. „MTÜ tööandjana maksab dirigendile palka, kuid kahjuks mitte sellises ulatuses, mida ta oma tööpanuse ja pädevusega peaks saama. Loodame siiski, et uuest aastast saame tema tasu pisutki tõsta. Iga laulja maksab küll väikese kuutasu, et saaksime katta sõidukulud ühistele kontsertidele või osta noote, kuid pole mõeldav igakuiselt tasuda dirigendi tööd liikmete osamaksudest,” selgitas Vana. Ta lisas, et kui harrastaja peab oma tegevuse kinni maksma, teeb ta valiku pigem mõne muu tegevuse kasuks kui koorilaul või rahvatants.

Mõni aasta tagasi loodud riigipoolne toetusmeede koori- ja tantsujuhtide töötasu katmiseks on abiks palga maksmisel. Riik toetab vaid 50% ulatuses, teise poole peab leidma koori- või tantsujuhi tööandja (MTÜ, omavalitsus). „Et seda raha riigilt taotleda ja saada, peab olema sõlmitud vähemalt valdkonna miinimumtunnitasuga tööleping (tagamaks sotsiaalsed garantiid), juhendajal peab olema vastav kutsetunnistus, mida tuleb taastõendada, ja koor, tantsurühm või orkester peab osalema tantsu- ja laulupeo protsessis,” täpsustas Vana.

Laste koorilauluga kandub laulupeotava edasi
Kooli lõpetamisest siiani on Rõõmus muusikat õpetanud ja kohalikke koore juhatanud ning tunneb piisavalt valdkonna kitsaskohti õpilaste lauluhuvist dirigentide töö puudusteni.

Tema sõnul näeb enamik meist dirigenti vaid koori ees, teadmata, et sellele eelnevad kavade kokkupanek, partiide läbitöötamine, mitmesugused esinemised, laulupidudeks ettevalmistus, kooriproovid jm.

„Täiskasvanute kooride juures on suureks toeks koori juhatus ja hakkajad koorivanemad, laste kollektiivide juures toetavad lapsevanemad. Suur rõõm on, et minu juhendatavates kollektiivides on laulupisikuga inimesi erinevatest põlvkondadest,” kõneles Rõõmus.

Dirigentide korraliku tasu puudumise kõrval on nende nappuse põhjuseks väiksemates kohtades ka see, et noored koorijuhid tahavad kõik marjamaale ehk Tallinnasse ja Tartusse jääda, kuid karjamaale ehk väiksematesse kohtadesse ei soovita eriti tulla.

Rõõmuse sõnul saab dirigentide nappus alguse juba muusikaõpetajate nappusest: „Muusikaõpetajad juhendavad koolis lastekoore. Õpetaja peab motiveerima lapsi laulma, laps ei oska alguses aru saada, et tema anne on osata laulda ja seda arendada. Kurb on see, et lapsevanemad ei motiveeri ega selgita piisavalt oma lastele koorilaulu vajalikkust, sest läbi koorilaulu kanname edasi laulupeotraditsiooni.”

Ta meenutas, et tema sai omal ajal suunamise Võrumaale. „Siis ma ei saanud aru, milleks suunamine tegelikult vajalik on, nüüd leian, et see oli hea, sest mõistsin kohustuslike aastatega, et olin õige eriala valinud.” Praeguseks on Rõõmus harrastuskooride dirigendi vankrit vedanud Võrumaal 40 aastat, osalenud kõikidel maakonna laulupidudel ja suurtel pidudel Tallinnas, lisaks Uma peod ja erinevate kooride laulupäevad.

Lootus on, et riik harrastustegevuse summat ei vähenda
Vana sõnul napib Eestis dirigente, kuid kõige valusam on järelkasvu probleem siiski väiksemates kohtades nagu Võru, Põlva jt. Temagi tunnistas, et noored ei tule õpingute järel kodukohta tagasi, vaid jäävad suurematesse linnadesse tööle. Kultuuri valdkonnas ei ole tõhusat meedet, kuidas noori suurtest keskustest mujale tööle saada.

Ta märkis, et kuna osa dirigente on lähenemas pensionieale või selle ületanud, satub tõsisesse ohtu koorilaulu- ja rahvatantsutraditsioonide jätkumine, kui ameti ülevõtjaid – uusi juhendajaid – piirkonda ei tule.

„Kindlasti hoiab aktiivne tegevus kõrgemas eas ärksana ja mõtte selge, kuid lõpmatuseni ei jaksa keegi töötada. Hääle, kuulmise, liikumisvõime muutused mõjutavad meid kõiki,” sõnas Epp Vana.

Vana sooviks, et Võrumaalt Tartusse või Tallinnasse koorijuhtimist õppima läinud noored naaseks kodukohta, kuid tunnistas samas, et seda soovi on keeruline ellu viia, sest töökoha valik on igaühe vaba tahe. „Kodukohta naasmisel oleks abi noorte dirigentide julgustamisest või koolide õppes kohustus mingi osa praktikast teha väiksemate piirkondade erinevate harrastuskooridega,” pakkus ta.

Selleks et koorid saaksid harjutada, on abi kohalikest omavalitsustest, nagu Võru linnavalitsus ning Võru oludes on toetajaks kultuurimaja Kannel, tänu millele on siinsetel kooridel koht proovideks. See tähendab, et nn Kandle koorid – naiskoorid Tempera ja Kannel, Võru meeskoor, segakoorid Hilaro ja Tervis – saavad kultuurimaja ruume harjutamiseks kasutada tasuta.

„Nii mõneski teises omavalitsuses ja suuremates linnades peavad kollektiivid suutma ruumide üüri maksta,” tõdes Vana.

Kuna keegi ei tea, millise rahasumma saab harrastustegevus tulevaks aastaks, püsib kooridel hetkel lootus, et riik neile eraldatavat raha vähemalt ei vähenda.

„Oleme ka omatulu teeninud, mis on paraku napp. Meeskoore ja segakoore kutsutakse rohkem ja meelsamini esinema kui naiskoore,” tunnistas Tempera koori vanem.

Ta loodab, et riik soovib, et igasse väikesesse kohta jääksid laulukoorid ja tantsurühmad alles ning riik ja omavalitsused toetaksid ka edaspidi harrastuskooride tegevust.

Aina vähem lapsi laulab koorides

Võrumaa arenduskeskuse kultuurispetsialist Kristi Vals ei ole kagunurga laste ja noorte koorilaulu hetkeseisu ja tuleviku suhtes veel eriti optimistlik, kuna kahanenud on laulukooride arv koolides ja neis napib laulda armastavaid lapsi, samuti dirigente.

„Kooride arvukus on maakonnas vähenenud. Võru Kesklinna koolist lahkus kevadel pikaaegne muusikaõpetaja Signe Rõõmus tööle Kanepi gümnaasiumi, Võru Kreutzwaldi koolis lõpetas tegevuse poistekoor, järgmise aasta laulupeole teevad pingutusi mudilas- ja lastekoor, sest praegune muusikaõpetaja ja koorijuht Erja Arop pingutab enda sõnul viimast aastat, et lapsed võimalusel peole saata. Rõõm on Vastseliina gümnaasiumi muusikalise tegevuse üle, sest seal on lapsed innukalt laulma suunanud Jane Reiljan-Prätz, ja Puiga põhikoolis innustab mudilasi koorilauluga Kaari Kattai,” rääkis Vals.

Ta vahendas, et kuna Osula põhikooli muusikaõpetaja siirdus enne õppeaasta algust tööle Harjumaale, on direktor Anti Ossis kurb, et esimest korda kooli ajaloos ei osale Osula kooli koorid laulupeoprotsessis, kuid optimistina loodab ta kooritegevuse peagi käima saada.

„Laulupeoprotsessile mõeldes ei ole meil laulukoore enam Kuldre koolist ja oluliselt on vähenenud lauljate arv Parksepa, Rõuge ja Setomaa kooli koorides.

Aastal 2023 noorte laulupeol osalenud Setomaa laulukoor puges peo üldjuhtidele väga südamesse ja neil on kahju, et seekordses peoprotsessis koor ei osale. Võru muusikakoolis on ainult lastekoor, teisi koore enam ei ole,” jätkas Vals.

Maire Nirk ja Kaari Kattai teevad lastekooriga väga head tööd, koor osaleb mitmetel konkurssidel ja on saavutanud häid tulemusi. Parem on olukord gümnaasiumiastmes: Parksepa keskkoolis ja Võru gümnaasiumis hoiab koorilaulu au sees muusikaõpetaja-koorijuht Silja Otsar, Vastseliina gümnaasiumis Jane Reiljan-Prätz ja Antsla gümnaasiumis Kerli Hellamaa.

„Võrreldes 2023. aasta noortepeoga on mudilas-, laste- ja poistekoore igast kaks vähem ning lauljate arv koorides on kahanenud,” tõdes Vals. Kui mullusel noorte üldlaulupeol osales Võrumaalt 25 koori, siis tuleval aastal osaleb hetkeseisuga nii laste kui ka täiskavanute koore kokku 29. 2019. aastal oli maakonnast üldlaulupeol koguni 36 kollektiivi. Ja siis oli maakond Setomaa valla võrra väiksem.

Koos hakatakse lahendusi otsima

Valsi sõnul on täiskasvanute koorilauluga maakonnas hästi, koorid on tugevad ja koorijuhid jaksavad hoida nende tegevust tasemel. „Mitmed juhendavad ka lastekoore, mis tähendab, et nende töömaht on väga suur, ning on imetlusväärne, kui palju dirigendid oma kooridele pühenduvad,” tunnustas Vals.
Kuid laulupeoproove tehakse siiski koos naabritega, sest neilgi on koorid kokku kuivanud. „Meie kaks meeskoori peavad sõitma eelproovidesse Tartusse, lastekooride proovid toimuvad Võrus koos Valga- ja Põlvamaa kooridega, segakoorid harjutavad Valgamaa kooridega, poistekoorid Põlvast, Valgast ja Võrust on koos Võrumaal. Võru ja Põlva naiskoorid ning samade maakondade mudilaskoorid on koos Võrumaal,” kirjeldas ta.

Lahendusi laste laulu juurde tagasi toomiseks tuleb Valsi sõnul otsida koos kohalike omavalitsuste, koolijuhtide, muusikaõpetajate ja dirigentidega.

„Meie kõigi ühist kokkulepet ja pingutust on vaja selleks, kuidas noori säravaid muusikaõpetajaid ja koorijuhte meie piirkonda tuua, samuti see, kuidas olemasolevate muusikaõpetajate ja koorijuhtide motivatsiooni hoida ja neid märgata,” rääkis ta.

Oluline sihtrühm on lapsevanemad, kes saavad lapsi toetada ja suunata rahvakultuuriga tegelema. Kui laps saab laulupisiku külge juba lasteaias, laulmine jätkub alg- ja põhikoolis ning gümnaasiumis, on see järjepidev protsess.

„Enamik inimesi naudib ju laulu- ja tantsupidu, kuid et seda oleks võimalik teha, peavad lauljad ja tantsijad järjepidevalt harjutama. Paraku ei saa seda teha tasuta, eelkõige ei tohi eeldada, et see kõik toimuks vaid entusiasmist ning laulu- ja tantsuarmastusest. Teistelt erialaspetsialistidelt me ju ei oota, et nad teeksid tööd tasuta, miks siis kultuurivaldkonnas tegutsejaid kohtleme teisiti. Kui juhendajal on erialane haridus, siis tuleb talle selle eest ka vastavat töötasu maksta,” arutles Epp Vana.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 21/11/2024 08:58:09