Põlva vallavolikogu otsustas mitte allkirjastada hariduslepet esitatud kujul. See otsus puudutab ka Põlva kooli Ahja koolimaja õpetajaid. Foto: LLi arhiiv

Haridus- ja teadusministeerium saatis oktoobri alguses haridusleppe lõpliku versiooni läbirääkimiste osalistele allkirjastamiseks. Neil on võimalik hariduslepet allkirjastada novembri lõpuni. Mitmed Kagu-Eesti omavalitsused on otsustanud seda vähemalt esialgu mitte teha.

Haridusminister Kristina Kallase sõnul annab hariduslepe õpetajatele kindlustunde tuleviku suhtes. „Haridusleppe läbirääkimistel osalenutega saavutatud kokkulepped tagavad eeldused õpetajatele paremate töötingimuste ja karjäärivõimaluste loomiseks ning õpetajate järelkasvu tagamiseks. Õpetajate järelkasv on meie kõigi ühine vastutus – nii riigi kui ka koolipidajate oma. Loodan, et haridusleppega liituvad kõik osalised, eriti kohalikud omavalitsused. Tänaste õpetajate toetamine, töökoormuse ja karjäärivõimaluste parandamine on ainuvõimalik lahendus, et meil oleks tulevikus piisavalt kvalifitseeritud ja motiveeritud õpetajaid klassi ees,” rääkis Kallas.

Hariduslepe saadeti allkirjastamiseks Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, erakoolide pidajatele, Eesti Koolijuhtide Ühendusele ja kohalikele omavalitsustele.

Haridusleppe pidulik sõlmimine on plaanitud Tallinnas 9. detsembril. Samas ei ole paljud omavalitsused lepinguga rahul ega kipu selle allkirjastamisega kiirustama.

Võru linn ei plaani enda teatel ühineda õpetajate töökoormust ja karjäärimudelit reguleeriva leppega, kuna sellest ei paista oodatud nihet, mis maakonnalinna õpetajate palgafondi suurendaks.

Võru kolmes munitsipaalkoolis – Kesklinna ja Kreutzwaldi koolis ning Järve koolis – õpib praegu 1178 last. Neile annab tunde kokku 105 õpetajat. Võru linna õpetajate arvestuslik keskmine palk on linnapea Kalvi Kõva sõnul 1882 eurot, kuid keskmine tegelik brutopalk on 2036 eurot ehk linn maksab omast taskust peale keskmiselt 154 eurot õpetaja kohta kuus.

Põhjus, miks riigieelarvest õpetajate palkadeks eraldatavast rahast ei piisa, peitub linnapea sõnul selle arvutamisel kasutatavas koefitsiendis, suhtarvus, mis on Eesti eri omavalitsustel isesugune.

Rõuge vallavolikogu otsustas 19. novembril toimunud istungil samuti mitte kiirustada haridusleppe allkirjastamisega. Otsuses on kirjas, et volikogu hindab hariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamise tähtsust ning toetab õpetajate töö väärtustamise vajadust. Volikogu jagab ka seisukohta, et õpetajate järelkasv ja ametialane areng vajab toetavaid meetmeid. Siiski leiab volikogu, et praegusel kujul on hariduslepe suunatud linnakoolide probleemide lahendamisele ega arvesta piisavalt maapiirkondade väikekoolide ja liitklasside eripäraga. Leppega kaasnevate kohustuste rahastus on ebaselge ning on võimalus, et see seab lisakoormuse omavalitsuste eelarvele. Volikogu leiab, et enne haridusleppest tulenevate kohustuste võtmist peab olema tagatud piisav rahastus ning paindlikud rakendustingimused, mis arvestaksid Rõuge valla haridusvõrgu spetsiifikaga ja koolide autonoomiat.

Põlva vallavolikogu seisukoht haridusleppe kohta on, et lepingu teksti ei ole vallavolikogul võimalus omalt poolt muuta ega täiendada. Lepingust ei selgu poolte õigused ja kohustused ning seega ei saa pool ka enda kaitseks ja teiste kohustamiseks midagi teha, st nõuda lepingu täitmist. Leppes ei ole ka eraldi välja toodud poolte rahalisi kohustusi. Haridusleppe reaalne täitmine eeldaks kohaliku omavalitsuse panust nii rahaliste vahendite kui ka ressursside osas. Haridus- ja teadusministeerium seab üksnes nõuded õpetajate palgafondile, samas rahastamise kohustus jääb kohalikule omavalitsusele. Põlva vallavolikogu otsustas mitte allkirjastada hariduslepet esitatud kujul.

Ka Kanepi volikogu otsustas haridusleppele esialgu mitte alla kirjutada. Kanepi vallavanem Mikk Järv tõi volikogu istungil välja leppe punkti, kus sätestatakse kohustus, et kooli pidaja püüdleb selle poole, et suunata jooksvatest üldhariduskuludest vähemalt 60% õpetajate palgafondi. Kanepi vallal on see praegu 53,4%. Seal sees ei ole näiteks tugipersonali kulusid. Järv: „Kui me tahaksime 60 protsendini jõuda, siis praegu tähendaks see vallale täiendavalt vähemalt 200 000 eurot lisakulu. Samuti tuleb arvestada koolide ülalpidamiskulusid.” Riigipoolset rahastust aga kusagilt ei paista. Järve sõnul on talle teada 30 omavalitsusest üks, kes kavatseb lepet toetada.

Kuigi algul paistab, et tegu on väiksemate ja peamiselt maapiirkondade probleemiga, siis päris nii see siiski ei ole. Kui vaadata naabrite poole, siis Eesti suuruselt ja jõukuselt teise linna Tartu linnavalitsuse hinnangul tooks haridus- ja teadusministeeriumi poolt allkirjastamiseks esitatud hariduslepe linnale kaasa mitme miljoni euro ulatuses rahalisi lisakohustusi. Seetõttu teeb linnavalitsus Tartu linnavolikogule ettepaneku hariduslepet mitte allkirjastada.

„Haridusleppe üldised eesmärgid liikuda Eestis ühtsema hariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi poole väärivad tunnustust. Siiski ei saa Tartu linn hariduslepet toetada enne, kui riik pakub selge finantsgarantii leppes toodud rahaliste kohustuste täitmiseks, sest praeguse tulubaasi juures pole linnal võimalik hariduskulusid sellises mahus suurendada,” ütles abilinnapea Lemmit Kaplinski.

Linnavalitsuse andmetel tähendaks ainuüksi õpetajate kontakttundide piiramise eesmärk Tartule 2,4 miljoni euro suurust lisakulu, samas kui keskvalitsus pole näinud selleks ette täiendavaid finantsvahendeid riigi eelarvestrateegias. Lisaks piirab allkirjastamiseks saadetud lepe koolipidajate ja -juhtide autonoomsust õpetajate töötingimuste määramisel, mida Tartu linna koolid reguleerivad iga-aastases kollektiivlepingus.

Haridusleppe allkirjastamise üle otsustab Tartu linnavolikogu 5. detsembri istungil.

20. novembril toimunud Kambja volikogu istungil anti arvamus haridusleppele ning toetati samuti vallavalitsuse ettepanekut lepet mitte allkirjastada. Hariduslepet käsitlevas päevakorra materjalides on toodud välja, et üldises vaates ei ole see osapoolte kohustuste ja õiguste vaates tasakaalus. Samuti on märgitud, et pigem ei ole lepingus toodud punktid piisavad seatud eesmärkide täitmiseks ja võivad kaasa tuua lisakulutusi omavalitsusele.

Kambja vallas on õpetaja karjäärimudelis pakutu juba täidetud. Sel aastal töötati välja finantsmudel valla koolidele töötasu arvestamiseks, mille kohaselt saab õpetaja ilma meisterõpetaja tiitlita ca 120% Eesti keskmisest töötasust.

Kas veebruarist septembrini suure meediakära saatel toimunud haridusleppe väljatöötamise protsess on liiva jooksnud? Sellest saame teada 9. detsembril. Kurvemal juhul aga kümne aasta pärast, kui selguvad tuleviku PISA testide tulemused ...

 

Autor: PILLE H. METSIS
Viimati muudetud: 28/11/2024 09:03:21