Muuseumiöö SILAMUs.

Kord aastas, ühel laupäevasel maiõhtul avavad muuseumid ja teised mäluasutused oma uksed tavapärasest hilisemal ajal, sümboolse hinnaga või suisa tasuta, et tähistada üle-euroopalist muuseumiööd. Eestis korraldatakse muuseumiööd alates 2009. aastast. Sel aastal 16. mail toimunud muuseumide tähtsündmusel osales ligi 200 muuseumi ja mäluasutust. Seekordne teema oli „Öös on hääli!”.

Kui üle-eestiline meedia on enamasti kajastanud sündmusi ja ööhääli suuremates muuseumides, siis mina otsustasin seekord uurida, kuidas õnnestus sündmus neis paikades, mis asuvad suurtest keskustest kaugemal. No näiteks Saatse muuseumis – sinna jõudmiseks oli varem vajalik läbida jupike Venemaad, nüüd on aga see võimalus kadunud. Et kohale saada, tuli läbida paras takistusarada – metsatee, mille rajas omal ajal RMK puidu väljaveoks. Suhteliselt kitsas, sellel sõitmisel tuli päkka pidada, et ükski auto vastu ei tuleks ... Sel esmaspäeval algas Saatse saapa ümbersõidutee ehitus, loodetavasti saavad seto kultuuri vastu huvi tundvad inimesed sinna peatselt probleemideta.

„Suletud Saatse saabas on ilmselt mõjutanud küll meie muuseumi külastust. Siia muuseumisse ei satuta lihtsalt niisama. See on koht, kuhu tullakse kindla eesmärgiga. Kui mööda kitsast RMK teed mööda Saatses muuseumi tullakse, on see märk meie muuseumi olulisusest ja tugevast identiteedist,” kommenteeris muuseumi perenaine ja hea haldjas Tea Korela.

Saatse muuseum tutvustab Saatse piirkonna kultuuri- ja usuelu ning näitab, kuidas inimeste elu on mõjutanud piir. Lisaks valitud esemetele ja lugudele aitab teemat mõtestada ja avada lugude põhjal loodud joonisfilm, mis annab hea ülevaate Setomaa ajaloost läbi ühe seto naise eluloo.

„Muuseumiöödel oleme ikka oma muuseumi lahti hoidnud ja oodanud inimesi. Ja neid ei ole vähe olnud,” sõnas Tea Korela. „Sel aastal kindlasti mõjutas Treski rattafest. Aga siiski vaatasid kohalikud inimesed õues Fred Jüssi filmi „Olemise ilu” ning muuseumi tuldi vaatama ka kaugemalt. Eriti südamlik oli suhelda noorte, ühe toreda tudengipaariga, kes tahtsid just muuseumiööl Saatsesse jõuda, sest eelnevalt oli tehtud n-ö uurimistööd, ja kuna nad polnud eelnevalt käinud. Ka noormehed Hollandist jätsid külalisteraamatusse maha tänusõna: muljetavaldav!”

Korela sõnul on ka kohalikele muuseumiöö tore kodust välja tuleku võimalus, kuigi on laupäev ja käiakse saunas. Kokku käis tänavu koos lastega kohal 15 inimest. See on aga viimaste aastate kõige väiksem inimeste arv. Loodame, et uus valmiv tee aitab ka külastajate arvu suurendada.

Mõniste ja Mehkamaa
Mõniste talurahvamuuseum on Eesti vanim ja lõunapoolseim vabaõhumuuseum, mille põhieesmärk on anda tõetruu pilt ümbruskonna talurahva eluolust 19. sajandi teisel poolel.

„Meie ekspositsioon tutvustab antud hetkel peamiselt kahte ajajärku: tsaariaeg ning esimese Eesti Vabariigi aeg. Külastajatel on võimalus tutvuda kohaliku Mõniste Tarbijate Ühistu kauplusekompleksiga ja 19. sajandi popsitaluga, millel on kolm hoonet: rehetare, suitsusaun ja ait. Rehetare juures saab ka ise mitmetele talutöödele käed külge panna. Lastega peredele pakub kindlasti huvi meie tsõõriplats ehk mänguväljak ja mesindusmäng,” rääkis Mare Tamtik, Mõniste talurahvamuuseumi muuseumipedagoog.

Kuna selle aasta muuseumiöö teemaks oli „Öös on hääli“, sai muuseumi peamajas ning rehetares nautida pooletunniseid helimaastike, mis tutvustasid külastajatele Mehkamaa eluolu eelmisel sajandil. Rehe all häälitsesid taluloomad ning rehetoas laulsid kohalikud memmed rahvalaule, taustaks vokivurin ja tule praksumine. Peamaja pilliruumis oli üles seatud grammofon, mis mängis Mehkamaa pillimeeste lugude salvestisi. Kõige rohkem uudistatigi grammofoni ja püüti aru saada, kust hääl tuleb. Grammofon ju ei tööta. Pika vaatlemise peale leiti siiski helitekitaja üles, see asus grammofoni torus. Muuseumi õuel oli võimalik QR-koodide abil tutvuda erinevate kohalike loomade ja lindude öiste häältega. Lastele oli kõige huvitavam rehealune, kus olid loomade hääled, aga loomi ei olnud. Veel said lapsed küülikut toita ja kanadele heina korjata. Kukepoiss tänas lapsi oma lauluga. Muuseumiööl oli 27 külastajat.

Mare Tamtiku sõnul olid külastajad rahul. „Meil on siin ilus ja rahulik looduslik keskkond: kägu kukkus muuseumi lähedal, väikesed värvulised sidistasid põõsastes. Pääsuke otsis pesapaika ja käis ka muuseumihoonetes sees uudistamas, et mis põnevat on,” rääkis ta.

SILAMU tehnikamuuseum
Rõuge vallas asuv Side ja Laptopi muuseum ehk lühinimega SILAMU tutvustab side ja arvuti ajalugu, seal saab infot sideajaloost 1920datest kuni tänapäevani, samuti helistada muuseumisiseselt ja ka faksi saata. Olemas on väljapanek sülearvutitest ja ka mõned vanemad lauarvutid.

SILAMUs on ka Eesti Telefoni, Elioni, Microlinki, EMT, Telekomi ja Hallo poe meened, suured sildid ja hoonetel olnud logod. Lisaks on eksponeeritud üle mitmesaja mobiiltelefoni, sealhulgas vanad NMT mobiiltelefonid. Samuti on vaatamiseks 2G ja 3G tugijaamad, antennid ja 13 meetri kõrgune mobiilimast.

SILAMU juhi ja sideentusiasti Marko Koemetsa sõnul kuulati muuseumiööl erinevaid helinaid ja faksimasina heli, lisaks sai vaadata filmi sellest, kuidas 1930ndatel telefonijaama hääled kostusid ja kaugejaamas kõnesid ühendati. Muuseumiööd külastas 42 huvilist.

Noorematest praktiliselt polegi kedagi, kes oleks pöörleva kettaga telefoniga helistanud või faksi saatnud, kuna sellest on hulk aega möödas, kui neid laialdaselt kasutuses oli. Koemetsa sõnul jäid kõik külastajad väga rahule giidituuriga ja saadud teadmisega, kuidas side vanasti toimis.

Koemets märkis veel, et kui tulla lastega muuseumi, siis kipub tunnist ajast isegi väheks jääma, sest kui nad õpivad ära kettaga helistamise, siis satuvad hoogu, sest muuseumimajas on paar sellist telefoni ja lisaks saab õues kahest taksofoniputkast omavahel rääkida. Kui tuleb klassiekskursioon, siis tekivad ka taksofonijärjekorrad. Muuseum meeldib muuseumijuhi sõnul igale vanusele ja mitte ainult tehnikahuvilisele, kuna kõik me kasutame telefone ja arvuteid.

Muuseumist võivad inimesed leida nii kunagi vanaema juures olnud telefoniaparaadi kui ka erinevad mobiilid, mida on isegi kasutanud. Enamus populaarsemaid mudeleid on esindatud. Samuti on käinud pensionäride grupid ja neilegi on muuseum väga meeldinud, nad leidnud sealt palju äratundmisrõõmu.

Selleks korraks on läbi saanud nii muuseumide ööüritus kui ka rahvusvaheline muuseumipäev. Aga muuseumid ootavad ikka külastajaid – ikka selleks, et inimestele meelde tuletada vana head Juhan Liivi ütlust: „Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta”.

Autor: PILLE H. METSIS
Viimati muudetud: 21/05/2026 07:20:30