1.75 meetrit pikk Aivar Rosenberg demonstreerib Sangaste rukki kasvu. Foto Dmitri Kotjuh

Põllumeestele võib käesolev aasta kujuneda suhteliselt edukaks, sest kuivad ilmad lubasid varuda sööta, aga samas ei jõudnud põud põlluviljadele olulisel määral liiga teha. Iseasi, milliseks kujuneb eelolev lõikusaeg.

„Nii ja naa,“ hindas oma viljade seisu Haanjamaa Hartsmäe talu peremees Agu Hollo. „Haanjas panid kevadised külmad vilja võrsumise seisma, nüüd pigistab kuiv ilm,“ rääkis ta. Kui kuivad ja palavad ilmad jätkuvad, küpseb viljatera liiga ruttu ega jõua jämedust koguda.

Plusspoolele saab Hollo sõnul kanda ideaalse heinavarumise ilma, millist näiteks eelmisel aastal polnud.

Hartsmäe põldudel kasvab enamik traditsioonilistest teraviljadest, suurema osa saagist söövad ära talu omad loomad, aga kuigipalju müüakse ka toiduteraviljaks. Kartul näitab Hollo sõnul sel aastal samuti sellist saaki, mis ei luba nuriseda.

Võrumaa Urvaste valla Sillari talu peremees ning Kuldre taluseltsi esimees Rolf Kiitsak ütles, et vilja päästis hullemast vahepeal maha tulnud vihmasagar. Ka tema hinnangul kipub viljatera tänavu peenikeseks jääma, kuid usutavasti piisab sellest, et talu lojused söödetud saavad.

Võrumaa Sõmerpalu valla Roosu talu peremees Aivar Rosenberg kasvatab koos taluliidu esimehest poja Ivariga kahasse kokku umbes 300 hektaril teravilja. Suvi on ka tema hinnangul olnud viljale üldjuhul soodne. Seda näitab kas või kodumaise Sangaste rukki vägev kõrs, mis on sirgunud paari meetri pikkuseks. Aga Sulbi küla mehedki märgivad rukkipõllu veeres, et viljapea saab vahest liiga vara küpseks – juuli lõpus peaks algama lõikus.

Eelmisel aastal ülimadalale kukkunud teravilja kokkuostuhinnad on Ivar Rosenbergi sõnul praegu mõnevõrra tõusnud, mis lubab viljakasvatajal lootusrikkamalt tulevikku vaadata.

Kõige kõrgemat hinda maksavad kokkuostjad jätkuvalt rapsi eest, mille seemne keskmine kokkostuhind on pealt kahe korra kõrgem kui nisul ja üle nelja korra suurem kui kaeral. Kas peale rapsi on praegu üldse mõtet midagi muud kasvatada?

„Raps on hea sanitar teraviljahaigustele,“ tunnustas Aivar Rosenberg. Kuid kõiki põlde kollaste õitega õlikultuuri alla panema ta siiski ei tõtta, sest maaharimises peab valitsema tasakaal. Nii on raps mõlema Rosenbergi põldudel vahekultuur, mida külvatakse konkreetsele põllule igal viiendal aastal, mitte sagedamini.

„Põllumees peab olema järjepidev,“ puistas vanem Rosenberg elutarkust. „Ull, aga järjepidev,“ lisas ta muigega.

Lisaks ilmale, mis võib põllumeest õnnistada, aga ka sissetulekust ilma jätta, hiilivad valmivat vilja ka neljajalgsed nuhtlused – metssead. Kärssninadele meeldivat pooltoores teravili kõige rohkem ning mahatallatud laike võib põldudes siin-seal näha.

Viljapõlde laastavate metssigade vastu on inimesed proovinud astuda küll põlluveerele valjult mängima pandud muusikaga, põlluservale ihuhäda tegemisega, riideräbalate riputamisega, kuid suuri põllumassiive Aivar Rosenbergi sõnul sel viisil ei kaitse. Mis siis aitab?

„Kaheraudne või vint,“ ütles ta.

 

Põllumajanduspoliitika muutuste kursil
Kuhu võtab suuna Eesti põllumehi otseselt või kaudselt mõjutav Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika, saab aimu eeloleval sügisel, ütles Eestimaa talupidajate keskliidu peadirektor Kaul Nurm.

Kaks asja on Brüsselis Eesti talunike huvisid esindava Nurme kinnitusel klaarid: muutused tulevad ja halvemaks minna ei saa. Mis täpsemalt ELi põllumajandusest saab, tuleb kokku leppida enne 2013. aasta lõppu, kui algab liidu uus, 2020. aastani kestev eelarveperiood.

Nurme sõnul tuleb loota, et ELi põhja-alad, kuhu kuulub ka Eesti, saavad tulevikus keskmiselt suuremaid toetusi, kui põllumajanduslikult soodsamad Lõuna-Euroopa riigid. Praegune põllumajanduspoliitika soosib eeskätt nn vanade liikmesriikide suurtootjaid. Nurme sõnul kehtib selline poliitika 1992. aastast saadik, mil EL importtolle alandas, kuid nüüd, ligi kakskümmend aastat hiljem, on poliitikutel sellist käitumist maksumaksjaile üha raskem selgitada.

Autor: ARVED BREIDAKS
Viimati muudetud: 22/07/2010 12:27:15