Juuli alguses Võrust Kubija järvest surnuna leitud mehe õde usub, et vend võidi kättemaksuks tappa või lihtsalt „koristati tänavatelt ära“. Prokuratuur aga leiab, et mees võttis endalt ise elu.

Eelmisel nädalal kirjutas LõunaLeht, kuidas 4. juulil leiti Võrust Kubija järvest 56-aastase mehe surnukeha. Mehe leidis rannavalvur Mikk Hödeman, kes märkas pärast vahetuse algust ja rannavalve punkti avamist järve teise kalda lähedal hulpivat käterätikut. Rätiku juurest tuli nähtavale aga mehe surnukeha.

„Esmane vaatlus sündmuskohas viitas enesetapule ning surnukeha saadeti täpsemate surmapõhjuste väljaselgitamiseks kohtuarstlikule lahangule,” ütles Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja Agu Lall. Edasi uurib juhtumit prokuratuur.

Noorukite kättemaks?
LõunaLehega ühendust võtnud hukkunud mehe õde Aira avaldas aga nördimust venna surma asjaolude uurimise üle. Mehe lähedasi polevat Aira sõnul piisavalt hästi informeeritud, mis siis ikkagi neile kalli inimesega juhtus. Naine kirjeldas oma telefonikõnesid erinevatele ametitele, et saada venna hukkumise kohta rohkem teada. Kindlat vastust ei tulnud kuskilt, naine suunati vaid järgmise inimese juurde edasi.

Hukkunu õe kinnitusel ei viidud ka surnukeha lahkamist korralikult läbi. „Lahkamistulemust pole võimalik protokollida, sest laip on liiga lagunenud,” vahendas Aira ametlikku vastust, mille omaksed said.

Kõige rohkem läheb kalli venna surma juures Airale hinge see, et surma peetakse enesetapuks. Seda versiooni ei taha õde kuidagimoodi uskuda ning on koos kaaslastega venna surma ise uurima hakanud. „Politsei pole teinud tööd,” ütles naine.

„Sõitsime ringi, uurisime prükkaritelt, jutte on ikka taevast taevani,” ohkas Aira erinevate versioonide kohta, mis ta venna surma ümber ringlevad.

Ühte neist peab naine ka päris tõenäoliseks. Nimelt oli Aira vend purjakil olles 18-20-aastastelt noorukitelt rahakoti ära võtnud. Nood aga lubasid selle eest kätte maksta. „Need poisid olid öelnud, et maksame kätte,” lausus naine.

Aira tõdes avameelselt, et ta kadunud vend oli elu hammasrataste vahele jäänud ja elas tema juures Võrus omaette kaminaruumis. Vend oli üksik, naisi ja lapsi tal polnud. Õde toetas teda ka söögi ja joogiga. Tööl vend viimasel ajal ei käinud, sest oli teiselt korruselt trepist alla kukkudes rangluu murdnud.

Naise sõnul oli ta vend kuldsete kätega mees, kes õpetas tema lastele, kuidas erinevaid tööriistu kasutada ja ohutult tööd teha. „Ta oli tubli töömees,” lisas ta.

Iseloomult oli vend Aira sõnul pehme. „Nii hea vend!” ütles ta pisaraid tagasi hoides. „Ta ei olnud kellelegi halb, mis siis, et eluheidik. Kas neid on siis õigus tappa?”

Aira jutustas loo, kuidas noorukid nalja pärast ta vennale äädikat juua andsid, mille tagajärjel mees paar nädalat haiglas veetis. Sealt edasi meenus naisele mitmeid teisi juhtumeid, kus asotsiaale on rünnatud. „Tunne on, et keegi teeb asotsiaalidest tühjendust, tahab neid ära koristada,” pakkus Aira välja veel ühe teooria.

Tapmisele ei viita miski
Aira lisas, et viimasel ajal on Võrus toimunud mitmeid kohutavaid surmaga lõppenud juhtumeid ja rahva turvatunne on kõikuma löönud. „Peab rääkima neist juhtumitest,” ütles naine. „Olen endast väljas ja tahan tõde teada saada.“

Lõuna ringkonnaprokuratuurist, kus Aira venna surma uurimine käib, ei saanud aga naise kahtlused kinnitust. Mitteametlike andmete järgi on tegemist ikkagi enesetapuga. „Menetluse käigus kogutud tõendid viitavad, et tegemist ei olnud tahtliku kuriteoga,” ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Marko Uibu.

Autor: MAARJA PAKATS
Viimati muudetud: 22/07/2010 12:44:52