Tagandatud homovaimulik ei välista kiriku vastu kohtusse pöördumist

Peetri-Luke kirik, kus Heino Nurk teenis. www.eelk.ee

Viimati Valga kirikuõpetajana töötanud, kuid omal ajal ka Põlvamaa Räpina kogudust teeninud Heino Nurk (pildil) tagandati vaimulikuametist, kui sai teatavaks, et ta on asutanud Geikristlaste Kogu. „Never say never,“ (ära iial ütle iial) vastab ta küsimusele, kas võib oma tagandamise vaidlustada ja EELK juhtkonna vastu kohtusse pöörduda. Kuid kinnitab, et tema eesmärk on hoopis rahumeelse dialoogi teel taotleda seksuaalvähemustele võrdset kohtlemist ja ühiskonnas enam läbipaistvust.

„Meie eesmärk on seksuaalvähemustele võrdse kohtlemise taotlemine ja võrdsete võimaluste tagamine ühiskonnas ning usulistes ühendustes,“ teatati lilla kujundusega veebilehel kristlased.ee möödunud nädalal, et tegevust alustab Geikristlaste Kogu. „Tahame toetada usulist ja isiksuslikku kasvamist ning vaimset ja kehalist tervenemist, arendades osaduselu ja pakkudes usaldusväärset teavet ristiusu ning seksuaalse orientatsiooni küsimustes.“

Vastav MTÜ oli tegelikult moodustatud juba suvel ja äriregistri teatel kuuluvad selle juhatusse Heino Nurk (51) ja Meelis Süld (31). Tegu pole sugugi tundmatute lihtsate usklikega: Süld on juhtinud raadiosaadet „Kirikuelu” ning Nurk oli Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) emeriitõpetaja, alles mullu lahkus mees Valga Peetri-Luke koguduse kirikuõpetaja kohalt. 1983. aastast kirikuõpetaja ametit pidanud Nurk on Lõuna-Eestis teeninud veel näiteks Mehikoorma ja Räpina kogudust.

Teade „kapist välja tulnud“ emeriitõpetajast ajas EELK tagajalgadele. Möödunud nädalal tagandas EELK konsistoorium Nurga vaimulikuametist ja kustutas ta vaimulike nimekirjast. Kirikuvalitsus süüdistas teda kirikuseadustiku § 384 punktide 2 ja 3 alusel kõlblusvastase teo sooritamises ning usulise väärõpetuse levitamises. Otsus tehti mehe teatel tagaselja. Ka olnud peapiiskop Nurka USAst tagasi kodumaale kirikuõpetaja ametisse kutsudes tema suundumusest teadlik. Konsistooriumist on aga ajakirjandusele öeldud, et Nurga puhul sai määravaks see, et ta oma seisukohti avalikult propageerima asus.    

Lootis dialoogile

Heino Nurk on juhtunust kõneldes rahulik ja vaoshoitud ega esita kirikule eriti pretensioone. Enda isiklikust loost märksa meelsamini räägib ta loodud kogust ja selle eesmärkidest.

„Ausalt öelda ei arvanud. Arvasin paremini meie juhtkonnast. Et neil on rohkem valmidust dialoogiks,“ tõdes Heino Nurk, et ei osanud MTÜd rajades näha ette konsistooriumi sellist sammu. „Ei läinud seda rajades teadlikule konfrontatsioonile. Eesmärk on taotleda võrdset kohtlemist.“

Kas kavatsete konsistooriumi otsuse vaidlustada – kohtusse pöörduda?

„Seni pole otsustanud. Never say never, ei ütle ei ega jah,” ei andnud Nurk kindlat vastust. „See oleneb palju teise poole käitumisest. Aga mina usun, et avaliku konfrontatsiooni ja üksteise vastu võitlemisega on väga raske midagi saavutada. Meie eesmärk on respekteeriv dialoog. Mingeid jõuvõtteid ei pea õigeks kasutada, ei vasta konsistooriumile samaga.”

Nurk selgitas, et Geikristlaste Kogu eesmärk on saavutada ühiskonnas enam läbipaistvust ja avalikkust ning kirik ei tohiks olla erand. Eesmärgiks on ühiskonnas valitsevate probleemide teadvustamine, kindlasti aga mitte kirikuga kaklemine. Ka ei soovi Nurk enda sõnul kuidagi kiriku mainet kahjustada, märkides, et tunneb ise seeläbi end kahjustatud saavat.

Aeg ära teenitud

LõunaLeht uuris, kas Nurk näeb võimalust vaimulikuametisse naasta? Mehe sõnul on ta aga ligi 30 aastaga kirikus oma aja ära teeninud ja lahkus mullu emerituuri, leides peamiselt tervislikel põhjustel, et on aeg teha midagi muud. Koguduse õpetajana töötamine Nurka enda sõnul praegu ei huvita. „Aga ma pole veel nii vana, et ei võiks mõne aasta pärast teisiti arvata,“ jättis ta siiski otsad lahti.

„Mind isiklikult ei mõjuta see [vaimulikunimekirjast kustutamine] rohkem kui väsitav meedia tähelepanu,“ lisas Heino Nurk, kes neil päevil tegutseb psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni valdkonnas.

 


Skandaalid Kagu-Eesti kirikuõpetajatega
* 2007. aastal saadeti ametlikult puhkusele (mis tähendas siiski karjääri lõppu) aastaid Põlva kirikuõpetaja ametit pidanud Üllar Kask, kui sai teatavaks tema abielurikkumine noore neiuga.
* 2009. aastal süüdistas Võrumaa Vana-Roosa koguduse abivaimuliku kohalt lahkuma sunnitud Malle Kruusma oma ülemust, Vastseliina õpetajat Toivo Hollot purjutamises, nilbitsemises ja kohatus käitumises. Too teda aga omakorda allumatuses.
* Võrumaa praosti ja Räpina õpetajat Urmas Nagelit saadab ilmselt elupäevad KGB koputaja taak: omal ajal KGBle antud tunnistused saatsid aastateks vangi neli Nageli dissidendist sõpra. (LL)

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 14/10/2010 10:26:50

Lisa kommentaar