Piimapukk muinsuskaitse alla!

Foto: Paavo Järg

Eelmise nädala reedel avati Võrumaal Rõuge vallas Kiidil põllumajandusministri osavõtul uus suur piimapukk. Lootus, et piimaauto tulevikus pukilt piimad peale võtaks, on väike, sest külas enam ühtegi lehma ei ole. Seepärast tegi põllumajandusminister ettepaneku piimapukid muinsuskaitse alla võtta.

Kuigi algul plaanis pukki avama tulla ka europarlamentäär Ivari Padar, tuli seda teha siiski põllumajandusminister Helir-Valdor Seedril ja Võru maavanemal Andres Kõivul. Seeder pakkus välja, et esitab kultuuriminister Rein Langile soovituse võtta piimapukid muinsuskaitse alla.

„Piimapukid iseloomustavad Eestis maaelu ja põllumajanduse ühte ajajärku ning need on olnud muu hulgas maastikuarhitektuuri üks osa,“ rääkis Seeder Kiidi piimapukil.

Uus suur Kiidi piimapukk asub peaaegu et ajaloolises kohas. Puki külge kinnitatakse küla postkastid ja juba on üleval ka küla teadetetahvel.

Puki peaehitusmeistriks oli Kiidil töötav lätlane Raimonds, abilisteks vabatahtlikud Itaaliast, Iisraelist ja Prantsusmaalt. Viimased polnud piimapukkidest varem midagi kuulnud, küll aga said nad enda kinnitusel väga hästi aru piimapukil esitatud eestikeelsest näidendist, peaosades piimatädid Maali ja Juuli (Piia Narvik ja Merle Kõivumägi). Laborandid võtsid piimaproovi ja jagati välja piimaraamatud. Hiljem löödi pukil tantsugi. Kiidi talu peremees Aigar Piho tõmbas selleks puhuks suisa dressipüksid jalga, et jääks otse laudast tulnu mulje.

„Piimapukk ikka sümboliseerib ka seda, et Eesti külades on piim juba minev kaup ja piima ei jagu,“ sõnas Piho. „Kõigil on kindlad kunded. Kahe-kolme lehmaga võib täiesti ära majandada. Haanjas tuuakse mulle piim koju kätte.“

Võrumaa taluliidus Heiferi projekti eestvedava Aigar Piho sõnul oli piimapuki avamise mõte tõmmata tähelepanu Heiferi projektile, mille kaudu jagatakse inimestele tasuta loomi ja need peavad omakorda andma kellelegi teisele edasi looma esimese emase üleskasvatatud järglase. Hiljuti Otepääl selgus, et kogu Eesti sotsiaaltöötajad pole Heiferist kuulnudki.

„See on ju tegelikult ikkagi sotsiaalabiprojekt,” ütles Piho Heiferi kohta.
Praegu on Heiferil jagada kitsi, lambaid ja lehmi.

Kaheksa lapse isa Piho mainis, et on ka ise raskematel aegadel lehma pidanud ja kui lapselapsed sünnivad, kaalub ta uuesti piimalooma võtmist.

Piimapuki avamisega samal päeval peeti Kiidi turismitalus sõiraseminari, kus peaesinejaks oli folklorist Marju Kõivupuu. Kõivupuu rääkis, et sõira hakati Lõuna-Eesti ja kogu Lätis valmistama siis, kui piima hakkas natuke üle jääma, see võis olla millalgi 18. sajandil.

Sõirateoks on vaja toorpiima ja mune. Kombinaadist väljunud piimast sõira enam välja ei võlu.

Sõiravõistluse võitjaks valis rahvusvaheline žürii Elvi Jallai Parksepast. Kui Lasma Kronberga Veclaicenest jutustas, kuidas tema Lätis sõira teeb, selgus, et Jallai valmistab seda täpselt samal viisil.

Sõiraseminarile järgnes sõirategu ja piimapukiavamisel kohale toodud tilgastanud piimast meisterdasid järgmisel päeval sõira välismaa vabatahtlikud.

Autor: ELINA KONONENKO
Viimati muudetud: 01/09/2011 10:25:35