Liiklusõnnetuse sündmuspaik. Politsei foto

Võrumaal toimunud traagiline avarii tõstatas kaks küsimust: kas eestlastele massiliselt süstitud seagripivaktsiin on ikka ohutu ja kas sellest piisab, kui kuni 65. eluaastani peavad juhid käima tervisekontrollis vaid iga kümne aasta tagant? Ning mõistagi on paljudel hingel kolmas oluline küsimus: miks juhtus avarii, mille tagajärjel katkes noor elu?

Möödunud neljapäeval kell 15.49 kaldus Võrumaal Antsla linnas Veski 15 maja juures teelt välja 63-aastase Riina juhitud Toyota Carina. Auto sõitis otsa kolmele kõnniteel liikunud kümneaastasele poisile. Kannatanud toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi, kus üks neist – vaid mõned päevad neljandas klassis õppinud Bryan – hiljem suri.

Auto juhitavuse kaotamise põhjustas väidetavalt see, et juht jäi terviserikke tõttu autoroolis korraks magama. Spetsialistide kinnitusel on veerand kõigist fataalselt lõppenud liiklusõnnetustest tõesti tingitud sellest, et juht oli kas liiga unine või jäi roolis magama.

Võrumaal tegutsev unearst Mae Pindmaa puutub enda sõnul liigse unisuse probleemiga kokku iga päev. Konkreetselt narkolepsiat (kontrollimatut lühiajalist unevajadust, mille tõttu võib esineda lühiajalisi teadvusekaotusi) on ta diagnoosinud mõnekümnel korral, enamik narkolepsia sümptomitega haigeid aga ei jõua tavaliselt uneuuringutele.

Antsla juhtumi puhul ei kiirusta ta aga enda sõnul mitte mingil juhul väitma, et tegu oli narkolepsiaga. Mis aga narkolepsiasse üldisemalt puutub, siis on see Pindmaa sõnul Eestis aladiagnoositud, kuna diagnoosimine on kallis ja keerukas ning siiani ei toetanud seda ka haigekassa. Sellest aastast hüvitab haigekassa ka uneuuringuid ning järjekorrad unearsti kabineti ukse taga on lõppematud.
Pindmaa lisas, et narkolepsia on siiski harva esinev haigus, kuid unehäireid, mis tekitavad päeval unisust, esineb inimestel rohkem kui võiks arvata. Näiteks uneapnoe korral inimene tunnetab väsimust ja seda põdevad autoroolis inimesed peatavad sageli ka auto tee ääres teadlikult kinni ja puhkavad. Liigunisust põhjustava narkolepsia korral esinevaid vastupandamatuid tukastusi ja ootamatuid lihasnõrkusi ei pruugi aga inimene ise tajuda.

„See on tõeliselt tõsine teema, see on nii mitmetahuline probleem,“ sõnas dr Pindmaa. Inimestel, kes päevasel ajal unisust kurdavad ja kardavad, et ka neil võib liigne unisus autojuhtimist või muid toiminguid häirida, soovitab Pindmaa pöörduda perearsti poole, kes nõustab ning suunab vajadusel unearstile.

Narkolepsia korral on organismis puudus ühest olulisest virgatsainest. Kuna seda ainet asendada pole võimalik, siis kallite ravimite toel leevendatakse vaid sümptomeid. Liigse unisusega on võimalik elada ka ilma ravimiteta, kuid see eeldab elustiili, mis võimaldab haigel päeva ajal puhata.

Gripivaktsiini tüsistust on esinenud noortel
On kahtlustatud, et Antslas roolis istunud naine põeb narkolepsiat, mis võib olla seagripivaktsiini Pandemrix tüsistus. Narkolepsiat saab aga tuvastada keerukate ja kallite analüüside tulemuste põhjal ainult unearst.

Soomes on seagripivaktsiini Pandemrix ja laste narkolepsiajuhtumite seos leidnud kinnitust. Soome narkolepsiatöörühm on jõudnud järeldusele, et seagripivaktsiin suurendas laste ja noorte riski haigestuda narkolepsiasse 13-kordseks.

Ravimiameti ravimite osakonna juhataja Katrin Kiisk ütles, et Antsla juhtumi puhul saab seoseid hinnata ainult arst.

„Võimalik seos seagripivaktsiini Pandemrix ning narkolepsia esinemissageduse tõusu vahel tehti Põhjamaades kindlaks alla 20-aastastel inimestel ning tõenäoliselt mõne muu teguriga koosmõjus,“ sõnas Kiisk. „Selle kohta, kui palju Eestis aastas narkolepsiat üldse diagnoositakse, meil info puudub, kuid ravimiametile ei ole seni teatatud ühestki juhtumist, kus kahtlustataks Pandemrixist tingitud narkolepsiat.“

Kiisk lisas, et praegu enam Eestis Pandemrixiga vaktsineerida ei saa.

Epilepsia või südamerike?
Lõuna-Eesti haigla ravijuhi Agnes Aarti sõnul on võimalik, et ootamatu teadvusekaotus roolis on tingitud südamerikkest või epilepsiast. Suhkruhaiguse korral poleks taastumine nii kiire.

Liiklusohtliku uimasuse võivad tekitada ka paljud rahustid, liiklusohtlike ravimite juhendile on vastav hoiatus lisatud.

Tervisekontrollisüsteem piisav?
Autot juhtinud Riina ei soovinud õnnetuse asjaoludest ja võimalikest põhjustest LõunaLehele täiendavalt rääkida ja andis telefonitoru oma vennale. Venna sõnul on üks vaikimise põhjuseid ka see, et varem on ilmunud ajakirjanduses tema selgitusi moonutatud kujul.

Kahjuks jäi seetõttu kommentaarita ka LõunaLeheni jõudnud väide, et naine on ka varem segastel asjaoludel teadvuse kaotanud.

Igatahes tõstatas traagiline Antsla liiklusõnnetus lisaks küsimuse, kas eakamate sõidukijuhtide tervisekontrolli süsteem on ikka piisav. Liiklusseaduse kohaselt läbivad mootorsõidukijuhid tervisekontrolli iga kümne aasta tagant. Iga viie aasta tagant tuleb tervisekontrolli minna üle 50-aastastel veoki- ja bussijuhtidel, taksode ja alarmsõidukite juhtidel ja sõiduõpetajatel. Lisaks peavad viie aasta tagant oma tervist kontrollida laskma üle 65-aastased auto- ja tsiklijuhid.

LõunaLeht küsis maanteeametilt, kas selle sündmuse valguses võiks vajada eakamate juhtide tervisekontrolli süsteem üle vaatamist, miks on see n-ö välp just 10 ja 5 aastat ning miks ei võiks sama taksojuhtide kord kehtida kõigile – arvestades kas või meie rahva kehvapoolset tervist?

„Kõigile esitatud küsimustele on sisuliselt üks vastus: arstil on õigus sõltumata juhi vanusest määrata talle järgmiseks tervisekontrolli ajaks ka lühem periood. Näiteks üks aasta,” leidis maanteeameti esindaja Timo Vijar.

Ta viitas valitsuse määrusele, mis reguleerib sõidukijuhi tervisekontrolli tingimusi. Selles öeldakse selgelt: juht peab füüsiliselt ja psüühiliselt olema võimeline mootorsõidukit juhtima ning tal ei tohi olla haigusi või tervisehäireid, mis takistavad mootorsõiduki ohutult juhtimist. Tervisekontrolli teeb määruse kohaselt perearst, kes vajaduse korral kaasab teisi spetsialiste.

Ehk teisisõnu: kui Riinal on kehtiv tervisetõend, siis pole arst tema võimalikke tervisehäireid kontrolli ajal märganud või on need tekkinud pärast seda.

Mis puudutab seda, miks kontrolli tuleb teha just 5 või 10 aasta tagant, siis viitas Vijar, et need numbrid on pandud paika sotsiaalministeeriumis.

Politsei alustas kriminaalmenetlust
Lõuna ringkonnaprokuratuuri teatel alustas Võru politsei esmaspäeval kriminaalmenetlust karistusseadustiku surma põhjustamist ettevaatamatusest käsitleva paragrahvi järgi. Prokuratuuri esindaja Kristina Kostina sõnul ei olnud neil päevil juhi joobeekspertiisi tulemused veel politseile laekunud.

Kostina kinnitas ta, et alustatud kriminaalmenetluse raames kontrollitakse kindlasti sõidukijuhi tervisetõendi kehtivust.

Maanteeameti esindaja Timo Vijar teatas, et isikuandmete väljastamine on piiratud ja seepärast ei saa nad öelda, kas Riinal on kehtiv tervisetõend või mitte.

Autor: ELINA KONONENKO, VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 15/09/2011 11:04:38