Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Noorteprojektile tõmmati joon alla

Ainika Mägi (vasakul) ja Helle Kivi häid sõnu vahetamas. Foto: Mari-Anne Leht

Põlva- ja Võrumaa õpi- ja käitumisraskustega noortele suunatud turvalise ja motiveeriva võrgustikutöö projekt sai punkti lühikese lõpuseminariga läinud kesknädalal Hanikasel Orava vallas Põlvamaal. Selles osalenud noortele lõppes projekt juuli alguses laagriga samuti Hanikasel.

Projekti juhi Helle Kivi sõnul alustati tegevust 2009. aasta septembris, kui talle kui MTÜ Lahedad Naised Lahedalt esinaisele teatati, et nende projekti teostamiseks on eraldatud ligi kaks miljonit krooni (125 000 eurot). 85 protsenti rahast tuli Euroopast, ülejäänu Eesti riigilt.

Projekt nägi ette, et selles osalevad nii noored kui ka täiskasvanud. Abi ja nõu vajavate laste väljaselgitamist alustati küsitlustega. Kõigisse Põlva- ja Võrumaa koolidesse saadeti 33 küsimust. Noored vastasid neile ülemöödunud aastal koolis ja nii, et õpetajad vastuseid ei näinud. Projekti teokstegijad said vastused 1154-lt põhikooli õpilaselt 26 koolist.

Enam kui tuhande vastanu seast valikut teha oli keeruline. Et mentorid saaksid kõigiga sisukalt töötada, pidi osalejate arv jääma alla 200, ja nii otsustatigi valida 180 õpilast.

„Küsitluses uurisime noortelt, kas projektis osaleda soovijatel on sõpru, millised on suhted peres ja sõpradega koolis, kuidas nad saavad õppimisega hakkama, millised on unistused ja tulevikuplaanid, kas nad tunnevad enda ümber vägivalda. Kaasasime erinevate probleemidega, nagu sõltuvused, tagasihoidlik õppimine ja suhtlusraskused, 12–16-aastased noored,” rääkis Kivi, kelle sõnul vajavad just sellised noored enam tunnustust ja enesehinnangu tõstmist.

Sihtrühmas osalenud noorte seas oli tüdrukuid ja poisse pea võrdselt.

Üks põhjus, miks osa noori jäi kõrvale, oli selles, et piirkonnas puudus mentor, näiteks Mõnistes (Võrumaa) ja Värskas (Põlvamaa).

Noortega tööle hakkajatel tuli samuti ligi kaks aastat tagasi sõel läbida. Projektis soovis osaleda 42, kuid sõelale jäi 20 inimest, keda hakati noortementoriks koolitama.

„Nad ei tohtinud olla õpetajad, neil pidi olema noortega töötamise kogemus ja nad pidid olema usaldusväärsed,” loetles Kivi projekti meeskonna nõudeid mentoritele ja lisas, et kõige olulisem oli ikkagi juhendajate elukogemus.

14 kooli (seitse kummastki maakonnast) noorte koostöö mentoritega algas läinud aasta veebruaris, kui viimastel oli 104-tunnine koolitus seljataga. Mentorid andsid 14 kuu jooksul noortele nõu, koos osaleti õpitubades ja muudes tegevustes.

Mentorid meenutavad
Üks mentoritest, Ainika Mägi, juhendas Põlvamaa Laheda valla 10–15-liikmelist aktiivsete noorte rühma. „Selgus, et noored tahavad ka väljaspool kooli mitmesuguste asjadega tegeleda ning projekt seda neile pakkuski.i Õpitubades lasksime vibu ja õhupüssist ning õppisime orienteerumist. Vestlusringides arutasime erinevaid küsimusi, nagu mõnuainete kahjulikkus, õppimise vajalikkus, aga ka koduseid probleeme. Mõned noored tunnistasid, et nende vanematel on ükskõik, kus lapsed käivad,” rääkis Mägi, kes on ka Kaitseliidu Põlva maleva Laheda kodutütarde ja noorkotkaste juht. Tänavu võitsid tema rühma poisid Margo Saarna ja Meelis Oru noorte vanuseklassis Kaitseliidu Põlvamaa maleva korraldatud Musta Kotka võistluse.

Mägil oli rühma noortega kokku lepitud MSNis suhtlemiseks kindel aeg. „Suhted noortega jätkuvad,” lausus ta.

Võrumaa Parksepa kooli rühma mentor oli Ivi Voitk. „Lapsi oli 15, kuid seitse neist käisid pidevalt üritustel. Viimaste põhimureks oli õppimine ja mõnedel ka käitumine. Mida aeg edasi, seda avameelsemaks lapsed muutusid. Tundus, et neid kodudes ei kuulatud,” kõneles Voitk ja lisas, et ta oli nende jaoks kogu päeva telefonitsi kättesaadav. Lisaks telefonile suheldi kindlal ajal ka MSNis.

Voitk tunnistas, et tegi koos noortega kaasa toredaid ettevõtmisi, nagu vastlasõit jms. „Koostegemistelt sain veidi lapsemeelsust ja vabama tunde,” täpsustas ta.

Merle Juhkam tegeles Põlvamaa Kõlleste valla Krootuse rühma noortega. „Rühmas oli neid, kes ei huvitunud õppimisest, kuid nemadki tahtsid väljaspool kooli üritustel osaleda ja seda projekt võimaldas,” rääkis Juhkam ja lisas, et noored oskasid seda hinnata.

Nad käisid meisterdamas Põlva perekeskuses, Lahedal oli sealse rühmaga ühine laager ja muidugi osalemine ühistel üritustel.

Nii Laheda kui ka Kõlleste vallas pole noortekeskust.

Kõik projektis osalenud noored käisid Tartus vanas anatoomikumis, ülikoolilinnas asuvas kõrgemas sõjakoolis, Vastseliina linnuses ja Piusa koobastes. Projekt lõppes laagriga Hanikasel 1. ja 2. juulil, kus noored täitsid küsitluslehe projektis osalemise kasulikkusest.

Väljavõtted vastustest: hakkasin mõtlema klassi ja kooli lõpetamisele; sain innustust koolis käimiseks; oskan nüüd paremaid valikuid teha; sain teha asju, mida varem ei olnud võimalik teha; sain uusi oskusi ja teadmisi; sain mentori käest alati ükskõik mida küsida; sain põnevates kohtades käia jne.

Põlva ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Iive Kõima ja tema kolleeg Inga Varusk Põlva keskkoolist kinnitasid, et projekt võimaldas rasketes oludes kasvavatel noortel kodust välja saada ja tunda oma väärtust.

Nii mentorite jutt kui ka laagris tehtud küsitlus kinnitasid, et noored on huvitatud projekti jätkamisest.

Kivi ütles, et oktoobris sõidavad projektinoored kaheks päevaks uue projekti raames Lääne-Virumaale.

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 06/10/2011 11:08:27

Lisa kommentaar