Taadile kaevatud kaev läks vett vedama

Raketega salvkaev Põlvamaal. Foto: erakogu

Võrumaa vanataadi lootus eluõhtul mugavusi – kraanist tulevat vett ja vesiklosetti – nautida läks sõna otseses mõttes vett vedama, sest kaevumeistri tehtud kallis kaev pole aastate jooksul normaalselt tööle hakanud ja vett tuleb ammutada kuivavõitu vanast kaevust või siis halvemal juhul lausa tiigist vedada. Kaevu mitmel korral parandada püüdnud meistriga enam ühendust ei saa ning taat on enda sõnul „hädas nagu mustlane mädas”. Mida ütleb tarbijakaitseamet: kas kaevumeister on garantii korras vastutav?

Võrumaa Vastseliina valla Kündja küla elanik Aksel Kallas (78) oli aastaid hädas kuivavõitu kaevuga. Kolm aastat tagasi lasi Kallas vallavalitsuse toel OÜ-l Hilfer (tõlkes umbkaudu: aitaja) uue kaevu kaevata. Ühtlasi investeeris taat vanaduspõlve mugavusse: vesi toodi ka majja sisse ning rajati korralik WC.

Kallase sõnul ei hoolinud Hilferi juht Ants Juur aga veesooned kindlaks määranud Võru mehe Lembit Timmo töö tulemustest ning määras kaevu koha ise, lubades „100% garantii”. Suusõnaliselt lepitud kokku, et kaevu paigaldatakse kaheksa raket.

2008. aasta septembris said kõik Kallase Ojavere talu veetööd valmis. Rakkeid sai küll vaid seitse, kuid esialgu ei näinud peremees selles probleemi. Kallas kirjutas alla vastuvõtudokumendile, mille kohaselt oli kaevus kahe rakke jagu vett.

Kuid – varasemast mugavam elu Ojavere talus sai esimese tagasilöögi juba 2009. aasta kevadel. Kaevust hakkas puhta vee asemel tulema savisegust löga. Firma tõstis põhjaklappi kõrgemale ja vahetas hüdrofoori filtri. Mõneks ajaks sai kaev korda.

2010. aasta vabariigi aastapäeval aga sai vesi kaevust lihtsalt otsa. Märtsis puhastas Juur kaevu ja pani hüdrofoori sügavamale. „Asi sai korda – selleks korraks,” nentis Kallas.

Sama aasta maikuus aga avastas Kallase tütar, et hüdrofoor töötab ja sahver on vett täis, kuid kaev tühi. Firma tuli taas Ants Juure esinduses kohale, vahetas jälle filtri ning tegi pumba korda. Ent häired jätkusid nii sel kui ka järgmisel, käesoleval aastal: aeg-ajalt tuli pumbast savisodi ja vahel sedagi mitte.

Sel kuul – novembris – jäi Kallas taas veeta. Et pump tühja ei huugaks, lülitati see välja. Ennegi tühjavõitu vanast kaevust sai vesi otsa ning sedakorda pidi Kallas tõdema ka seda, et korduvalt kaevu parandamas käinud Ants Juur ei ole ilmselt enam huvitatud temaga suhtlemast, sest vähemasti telefonitsi meest kätte ei saa.

„Pesuvesi tuleb tuua tiigist, kuhu viib trepp, aga mul see liikumine vilets,” kurtis Aksel Kallas. „Vets ei tööta, vett ei ole, no mis sa teed?! Talv on ees, lumi tuleb, väljakäik on kaugel õues. Olen hädas nagu mustlane mädas.”

Kaevumeister kadunud
Ka LõunaLehel ei õnnestunud mitme päeva jooksul OÜ Hilfer juhi Ants Juurega ühendust saada. Ühe Valgamaa inimese veebipäevikus on aga Juurt kirjeldatud kui kaevumeistrit, kes on harjunud tegema madalamaid kaeve ja kui selgub vajadus sügavama kaevu järele, kaotab julguse, sest puudub vastav kogemus.

„Praeguseks on ta kaevutegemise lõpetanud ja üritab oma firmaga ehitusalal läbi lüüa,” on veebipäevikus Juure kohta kirjutatud.

Tarbijakaitse: kaevul on garantii
„Tarbija õigused on tagatud ka selle juhtumi korral,” kinnitas Kadri Kauksi tarbijakaitseametist. „See tähendab, et tarbijal on õigus pretensiooni esitamisele kahe aasta jooksul peale tehingu tegemist. Kui tarbija ei saa kaevu kasutada, siis tuleb esmalt pöörduda töö teostaja ehk ettevõtte poole ning paluda tulla üle vaatama, milles probleem seisneb, ning võimalusel see parandada.”

Kauksi märkis, et selle koha tingimused (pinnas), kuhu kaevu rajatakse, on enne tööde alustamist teada. Kui kaevumeister leiab, et keskkond või asukoht on ebasoodsad ja võivad hakata kaevu töötamist segama, tuleb tal sellest tellijale enne töö alustamist teada anda.

Arvestades töö iseloomu, siis kas kaevu kaevajal on hiljem õigus keelduda kaebusi rahuldamast, viidates vääramatule jõule – öeldes, et sellistes tingimustes polnudki võimalik paremat kaevu rajada?

„Enne kaevu rajamist on ju pinnase olukord teada. Kui aga erakordsed ja kaevu töötamist takistavad ilmaolud (näiteks uputus) tulevad juba kaevu olemasolu ajal, siis seda ei saa võtta selliselt, nagu oleks kaev teadlikult valesti paigaldatud,” vastas Kauksi. „Kuid selliste tööde puhul peaks olema väga täpselt enne kindlaks tehtud, kas asukoht ja pinnas on sobivad.”

Tarbijakaitseamet soovitas enne selliste teenuste tellimist kindlasti veenduda selles, et tegija on asjatundja ning ettevõte usaldusväärne.

„Vähim, mis tarbija selleks teha saab, on näiteks kasutada internetiotsingut, et näha, millised kogemused ja kirjed selle ettevõtte ja tegija kohta tulevad,” märkis ameti esindaja.

Kauksi lisas veel, et salvkaevude kaevamiseks pole litsentsi vaja, kuid puurkaevu tegemiseks peab ettevõttel olema hüdrogeoloogiliste tööde litsents. Kui kodanik hakkab tellima puurkaevu rajamist, tasub tal enne keskkonnaministeeriumi kodulehelt järgi vaadata, kas kaevu pakkujal on vastav litsents olemas.

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 24/11/2011 11:20:24