President Lennart Meri uudistamas Sangaste lossi aastal 2005. Foto autori menutuste kohaselt huvitas presidenti lossi ümbritsev park märksa enam kui loss ise.Foto: Urmas Paidre

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) alustab sel nädalal rekonstrueerimistöid Valgamaa Sangaste mõisa võsastunud metsapargis, mis on Eesti omasuguste seas üks liigirikkaimaid.

Et avada Sangaste metsapargi vaateid ning hõlbustada dendroloogiliste väärtuste vaatlemist, alustab RMK jaanuaris pargi rekonstrueerimistöid. Projekti rahastab 35 000 euroga Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF).
„Kuna Sangaste metsapark on ulatuslikult kinni kasvanud, on tänavusteks suuremateks töödeks selle südameks oleva Luise tiigi ümbruse võsast välja raiumine ning kasutatavate radadega külgneva metsa avatumaks kujundamine,“ selgitas RMK kaitsekorraldusspetsialist Kaupo Kohv. Tiigi ümbrusest ja pargi keskosast on plaanis eemaldada elujõuetud ning ohtlikud puud.

Tööd kestavad maikuuni ning neid teeb OÜ Grün-E World. Metsapargi rekonstrueerimisprojekti tegi OÜ Artes Terrae maastikuarhitekt Sulev Nurme juhtimisel.

„Kunagisele inglise stiilis maastikupargile viitavad tänapäeval vaid vabakujulised ja eriliigilised puuderühmad, pargiaasad ja avatud pargiosad on kinni kasvanud ning puistute alusmets on muutunud väga tihedaks,“ kirjeldas olukorda Sangaste pargis maastikuarhitekt. „Kinni on kasvanud mitmed vaated ümbritsevale maastikule ja lossile ning raskendatud on pargi dendroloogiliste väärtuste vaadeldavus.”
 
Järgnevatel aastatel peaks pidevale hooldusele lisanduma ka pargi algset kontseptsiooni toetav võõrpuuliikide istutamine pargi mitmesse piirkonda.
 
Kuna metsapark on praeguseks juba väga kinni kasvanud, siis on ka raiete maht suhteliselt suur, mistõttu loodab RMK raietööde ja raiutud materjali väljaveo ajal kohalike inimeste mõistvale suhtumisele. 
 
Lõuna-Eesti pärl
„See park koos lossikompleksiga on üks Lõuna-Eesti pärle,” selgitas RMK esindaja Kaupo Kohv LõunaLehele. „Loss ise on rahuldavas seisus, kuid park on erodeerunud ja eesmärk on seda parki esile ja välja tuua. Tegu on äärmiselt väärtusliku kohaga, ühe kõige liigirikkama parkmetsaga – ka selle dendroloogiline väärtus on Eesti kontektis väga suur.”

Kohv rääkis, et krahv von Bergi rajatud pargis on tuvastatud üle 120 puuliigi ja liikide vormi. Et aga metsapark on võssa kasvanud, on võimalik, et nii mõnigi liik on spetsialistidel sealt veel leidmata ja tuvastamata.

Mis puutub projekti maksumusse, siis hindas Kohv, et ERFi 35 000 eurost peaks selle teostamiseks piisama ja Eesti riigil juurde maksta ei tule. Eesti panustab Sangaste mõisa metsapargi taastamisse RMK tööjõudu.

RMK esindaja andmetel pidi saed Sangastes käima tõmmatama eile. „Loodame, et maikuu lõpuks on suuremad raietööd tehtud ja saab paremini ning detailsemalt edasi planeerida jätkutöid – kõikvõimalikke istutusi ja ka lisaraiet,” sõnas Kaupo Kohv.

Sangaste mõisa metsapark ja krahv Friedrich von Berg
Sangaste mõisa metsapargi pindala on 37,5 ha ja park moodustab maastikulise terviku mõisa peahoonega.
Metsapargi rajas krahv Friedrich von Berg. Lisaks pargi esteetilisele kujundamisele kasutas ta seda ka metsateaduse huvides. Krahv püüdis uurida, kuidas kasvavad Sangastes maailma eri piirkondadest pärit puuliigid võrreldes kodumaiste liikidega. Tema reisidelt toodud puuseemnetest sai alguse Eesti liigirikkaim metsapark.

Allikas: RMK

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 26/01/2012 10:37:49