Seal ja siis sündis teine Eesti Vabariik!
Ei sündinud kindlasti teine vabariik. Pigem algas protsess, mis taastas vabaduse, täpsemini 1991. aastal.
võroke olla on uhke ja hää, et just võrus esimest korda sinimustvalge avalikkuse ette tiriti, see on veel väheteada fakt, tuleb trummi taguda, kuni see on veel kuum.
Kas toonased kommaritest rahvarõhujad elavad veel?
elavad ja juhivad linna...
Kas leheneegrite mälu on nii lühike või ei olnud neid veel lihtsalt ilma loodud?Minu teada oli see kutt AIN mitte Peeter nagu lehes kirjas.
taevast pole appi vaja, pildil ongi siin mõlemad Saared:Peeter vasakul ja Ain paremal...loosungiga
Nii see oli jah, et loosungit kandsid Pepe ja Saare Ain, aga Pepe nimi juhtumisi on kah Saare Pets, nii,et Saared olid tegijad toona. Ain laulis kah,aga mu meelest punkpändis ja hullemini kui Villu Tamme. Nii,et lauluoskuses oli Pepe kõvasti üle,aga loosungikandmises olid mehed päris võrdsed kohe,nagu ka siin üles pandud pildil näha on
Vahest jätame isikute ja inimeste kritiseerimise ja heidaksime hoopis pilgu toimuvale üldises perspektiivis. 20 aastat tagasi oli see Võru rahvas, kes näitas oma ühtsust, julgust ja tahet. Kas see väärib meenutamist? Kolonni ettevõtmiste edu aluseks oli taas võrulaste toetus ja positiivne suhtumine. Seega väärivad võrulased Kolonni poolset lugupidamist ja austust mida nemad koos Linnavalitsusega tahavad võrulastele üles näidata. Kokkuvõtlikult pole tähtis kellel on parem lauluhääl, kes on kellega võrdne või kes keda rõhus. Tähtis on see, et võrulased mõistaksid oma tehtu suurust ja tähtsust meie maa vabanemisel ja Eesti Vabariigi taastamisel. Tänud Tahteväljenduspäeva tegijaile ja mina heiskan oma majale kindlasti lipu ja osalen tõrvikurongkäigus.
Tänusõnad Maris S. Kaasikule lõpuks ometi on põhjalik ülevaade olemas tollastest sündmustest.Autorile oleks palve kui on võimalik siis tehke intervjuu Mati Viluga kelle roll vabadusvõitluses ei olnud sugugi nii väike.
Jõudu, Maris! Ja kena näha, et oled jätkuvalt hääs vormis. Ülevaade on asjalik ja sinupäraselt vaimukas. Kihvt jutt. Muuseas, Rohtlaane Kalju und Ervin Orase "koostöö" sissetoomine turgutas mus tõesti mälestusi tollaste asjade lõbusast poolest - neid pole teps mitte vähe - Kalju tegelt ei tundnud Oras-vennikest nägupidi, arvas, et tegemist on kellegi poolehoidja või muidu mõttetu jotaga ja sestap ta tööle rakendaski. Hää meenutus! Jaanile. Las tukkuvad koerad tukuvad. Ma ei usu, et Maris minult miskit rohkem teada saaks kui ta juba teab,
Ütlesin "las tukkuvad koerad tukuvad". Tead ju isegi: las Viki puhkab kui tal elu keeruliseks läheb. Las puhkab.
Ülevaade päris põhjalik - ju on kasutatud ka Ants Pindise päevikupõhjalist sündmuste kronoloogiat, mis ilmus artiklikogumikus "Rindelinn Võru". Ei ole ise nondest aegadest nii faktitäpset ja põhjalikku käsitlust varem ega hiljem lugeda saanud - ise lõin tollal aega surnuks ja levitasin "kahtlast kirjandust" Venemaa trahvipataljonis. Tahtmata hakata vaidlema ja osundama teatuid valeväiteid, panen kõigile ülesse Antsu tollase teksti. Usun, et Ta ei pahanda ja tervisi siinjuures Talle ja tema perele Läänemaale! Teksti leiab keilakas.ee / ants.rtf või pärast kaldkriipsu ants.html
Veebiga vähem kursis olevatele vihje, et viidatud lingile saamiseks tuleks ette kirjutada ka need kolm kaksisveed ;-)
Ja ära koristada masina poolt tekitatavad lisandid - näiteks ka kaldkriips aadressi lõpus.
Seda lippu käis parteikomitee ees rahva sees otsimas miilits ja küsis - kelle käes lipp on. Kuid lipp käis vaikselt käest kätte ja see miilits seda kätte ei saanudki.
Sovorovi linnakus käidi venelastega kaklemas ja kive akendesse loopima .
Kommentaarid
Tagasi uudise juurde20 aastat tagasi murti Võrus okupatsioonivõimu selgroog