Proua ministrile jäi silma, et koolipiirkonnad on siin väga suured ja koolibussiringid on samuti pikad. Toimunud haldusreformi valguses hindab minister, et lähiajal on oodata väiksemate koolide sulgemist, ehk koolipiirkonnad paisuvad veel suuremaks ja koolibussiringid lähevad veel pikemaks. Haldusreform sellises vormis, nagu see ära tehti vähendab paratamatult veel elanikkonda hajeasustusega piirkondades, ehk süvendab aina probleeme ääremaadel. Mõne asjaga on ehk meie valitsejad veel enamvähem hakkama saanud, kuid regionaalpoliitikaga mitte ja valgust tunneli lõpus ei paista...

Toetan sinu arvamust.Aga me ei saa midagi parata kui minister on linnast ja tema lastel hoidjad-teenindajad.Tal on sellest raske aru saada.Ja veel meie lapsed tahavad ka huviringides käia,areneda.

Äkki peaks asjale lähenema teise nurga alt. Miks neid lapsi nii vähe on, eriti just äàremaadel? Ise te olete oma jabura poliitikaga selle põhjustanud!

Mingil juhul ei tohiks lasta sulgeda põhikooli. 20-40 õpilast maapiirkonnas ei ole sugugi vähe ja selle arvuga peavad põhikoolid töötama väikeste-kaitsetute laste õppimisvõimaluste heaks. Niikaua kui on ka vähesel määral lapsi, peab põhikool töötama ja haridusevõimalus olemas ka isegi koos lasteaiaga. Riik ei ole nii vaene, peab abistama maaelu säilimisel ning toetama igati maaelu arengut. Ei või olla kõik Tallinna poole kaldu, ka teisit on võimalik, kohalikud kogukonnad peaksid tugevnema ja ohjad tugevalt kindlates kätes hoidma. Ei saa lubada kõike hävitada ja lammutada, mis on Eestimaa järjepidevusele oluliseks vundamendiks.

kuulge ministrid kanistrid, te ärge ilkuge rahva kallal, tooge elu provintsi tagasi. kus jäid lubatud 1000 kohta väikelinnadesse ametikohti, ah

Samal ajal, kui riik ei võimalda isegi Võru ja Põlva suurusega linnas normaalse õpilaste arvuga koole (24 õpilast klassis on palju, eriti kui arvestada kõiksuguste erivajadustega laste rohkust), pasunadatakse kujundavast hindamisest, iga lapse INDIVIDUAALSE eripäraga arvestamisest jm toredast - st kõigest niisugusest, milleks on tarvis hoopis rohkem aega, kui praegu on. Kui klassis on 24-26 õpilast, siis õpetajal ei ole võimalik iga laspega individuaalselt tegelda. Miks tahame sulgeda ka veel need viimased maakoolid, kus see kõik võimalik on (asjatundliku personali olemasolul muidugi). Silmakirjalik riik, jääb üle järeldada - haridusideoloogia võtmes pasundab üht, aga tegelikkuses tingimusi ei loo ja tahab veel viimasedki võimalused võtta (mh eluks siin Kagu-Eestis üleüldiselt).

Kesikud, sotsid ja oravad on läbi aegade teinud kõike mõeldavat ja mõeldamatut, et elu maal lakkaks ning rahvas pageks kes linna kes välismaale Ka Läti kaubaralli ei tekkinud ju tühjalt kohalt, ikka seaduseloojate loomingust. Ja ei tasu öelda, et nad ei teadnud mis juhtuma hakkab.

Värskas viimased seitse kaheksa aastat klassid alla 10 lapse. Ahjaa viiendas on 15 või selle ringis.Ministril pole sellegi poolest vaja muretseda. Küll paljukiidetud Seto vabariik õitsengu toob ja koolid alles jäta.Värskas ei ole küll märke, et vallal raha ei jätkuks, seda igas mõttes. Ja paistab, et Mikitamäe ja Meremäe on piskuga harjunud ja lepivad edasi ka sellega, et vallad kadusid, koolimajad suletaks ja nii edasi ja nii edasi.Setu veri ei värise, tulgu või veeuputus.

No kui Meremäe koolis ilutseb A võõrkeelena tunniplaanis setu keel jätkuvalt,inglise keel tuleb siis B keelena? Kas siis vene keelt üldse pole vaja? No sellisel koolil pole tõega mõttet eksisteerida!

1950.a.õppisin 4-klassilises koolis, kus õppis 20 õpilast ja meid kõiki õpetas ainult üks õpetaja. Juba teises klassis nii mõnedki oskasid juba 4-nda klassi aineid. Tänapäval on sellega muidugi palju raskusi: peab olema lastekaitsespetsialist, haridusspetsialist, noorsootööspetsialist, koolidirektor jne. jne. Väga raske on tänapäeva koolil !!!

Miks peab koolikiusamise käes kannatava lapse ema ootama oma lapsele psühhiaatriaega neli kuud? Miks lubatakse Liis Haaveli sugustel inimestel nime muuta ja nõnda uue hooga vanainimestelt raha välja petta? Miks peab jälle üks lihtne Lõuna-Eesti perekond kolima tööle Soome, sest pereema viimane töökoht kaupluses koondati piirikaubanduse tõttu ja uut tööd pole seal kandis lootustki leida? Miks peab ühe väikelinna laste sporditreener kurtma, et nende linnakeses pole tööpuuduses vaevlevatel vanematel võimalik laste treeningute eest sageli isegi viit eurot maksta? Miks meie riigis peab olema rahakott puuga seljas selleks, et tagada haigele vanainimesele väärikas elu lõpp?

Kandideeris kusagil kümmekond aastat tagasi kohalikel valimistel Valga linnapeaks sm lenk ,kes lubas igale kagu eesti naisele kaine mehe ja lapse teha.Kuhu need lapsed nüüd saanud on-kas juba soomes või koguni Austraalias?