Foto: erakogu

Eelmise reede lõuna ajal avastas üks vanaproua Valgamaal Helme vallas Kalme külas korterelamu katusepigisse kinni jäänud toonekurepoja. Kuigi päästjad tõid kure katuselt kiiresti alla, pidi kurg edasist abi oodates piinlema hilisõhtuni.

Kalme küla kortermajas elava Siivi sõnul teatati päästeametisse tõrva sisse kinni jäänud toonekurest kella poole kolme ajal pärastlõunal. Päästjad tulid peatselt kogu brigaadiga kohale ja tõid kure katuselt alla. Päästjad ise helistasid keskkonnainspektsiooni telefoninumbril 1313, et kutsuda inimest, kes tuleks ja vigastatud kurega midagi ette võtaks. Seniks panid päästjad kure teki alla lebama ja lahkusid. Toonekurg jäi külaelanike hoole alla.

Siivi väitel tõid kohalikud inimesed kurele vett ning poisid püüdsid talle konni, kuid šokis linnul isu polnud.

Toonekurepesa asub kortermajast ligi 30 meetri kaugusel elektriposti otsas. Kogu selle aja, mil toonekurepoeg vigastatuna maas lamas, jalutas vana kurg närviliselt tema ümber ringi. Kortermaja katus on olnud tõrvatud juba palju aastaid, kuid kunagi varem pole sellist õnnetust juhtunud. Küll aga põles mullu maha eelmine elektriposti otsas asunud kurepesa.

Kui kella viie paiku polnud keskkonnaameti esindajast ikka veel kippu ega kõppu ja keskkonnaameti vastavale telefoninumbrile helistades keegi ei vastanud, helistasid külaelanikud Nigula loomade turvakodusse. Õhtul pärast kella üheksat jõudis Tartus viibinud Nigula loomade turvakodu töötaja Kadri Veski oma vabast ajast linnule järele.

Kadri Veski sõnul selgus kohale jõudes, et nii kure jalad kui ka tiivad olid ohtralt tõrvaga kaetud.

„Hilisema uurimise käigus osutus, et ka tema jalad olid ilmselt liigestest murdunud,” lisas Veski. „Selliste vigastustega linnu väljavaade tervenemisele on lootusetu, seetõttu tuli kurg eutaneerida.”

Kure heaolu pärast muretsenud Siivit pahandas see, et keskkonnaamet justkui ei tundnud üldse linnu vastu huvi ning ka telefonilt polnud võimalik seda ametnikku, kes väidetavalt pidi linnule järele tulema, kätte saada.

Telefoninumbrilt 1313 aga ametniku mobiiltelefoninumbrit ei antud. Siivi väitel said Nigula töötajad vigastatud linnust teada alles nende käest, mitte aga ei jõudnud see info nendeni keskkonnaameti või keskkonnainspektsiooni kaudu. „Kuus tundi oodata abi, see pole õige,” oli Siivi nördinud.

Keskkonnaameti pressiesindaja Irmeli Karja ütles teemat kommenteerides, et ka Nigula loomade turvakodu on keskkonnaameti allüksus ja toonekurele järele läinud loomade rehabilitatsiooni spetsialist Kadri Veski oligi keskkonnaameti töötaja.

Karja lisas, et loomale järele minemise kohustus on päästeametil ja keskkonnaametil. Abi annab ja vajadusel teeb uinutava süsti aga loomaarst.

„Keskkonnaamet püüab aidata nii palju kui võimalik, kuid vahendid ei taga võimekust iga isendi puhul kohale tulla ööpäev ringi. Ka toonekure juhtumi puhul läks keskkonnaameti töötaja toonekurele appi oma vabast ajast, kuigi tegu pole väga ohustatud liigiga,” sõnas Karja.

Ühtlasi lisas Karja, et süsteemi parandamiseks ja suuremate jõudude kaasamiseks käib töö Eestimaa Looduse Fondiga. Eesti Loomakaitse Liiduga on aga keskkonnaametil koostööleping abitusse olukorda sattunud roomajate äravedamiseks.

 

 

Mida teha vigastatud lindu või looma leides?
Kui näete ilmselgelt abitus, sekkumist vajavas seisundis või haiget või vigastatud metslooma või -lindu, helistage keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313. Valveoperaator edastab teate keskkonnaametile või päästeteenistusele, kes hindavad olukorda ja otsustavad edasise tegevuse.

Kui maanteel on hukkunud hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder või metskits, tuleb samuti helistada numbril 1313. Muude väiksemate loomade puhul helistada maanteeinfo telefonil 1510. Linnas või muus asulas sõiduki alla jäänud või muul moel hukkunud elukatest tuleb teada anda kohalikule omavalitsusele, see tähendab kas linna- või vallavalitsusele.

Kui loom on kuhugi kinni jäänud, tuleks aidata tal vabaneda, kuid seda tehes peab kindlasti mõtlema ka enda ohutuse peale, sest loomad võivad küünistada ja hammustada, linnud lüüa nokaga või tiibadega, röövlinnud küünistega. Looma või linnuga kokku puutudes tuleks kanda kaitsekindaid ning pärast kanda hoolt oma hügieeni eest.

NB! Abitu olukorrana ei saa käsitada seda, kui loom või lind on üksinda.

Allikad: Irmeli Karja, keskkonnaamet
 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 16/08/2012 10:07:36