Setu pits.

Värviline pits on käsitööna Setomaal taas avastatud ning teinud 20 aastaga tohutu arenguhüppe, jõudes muuseumieksponaatidest kaasaegse tootearenduseni, vahendasid ERRi teleuudised.

Eesti mõistes on tegu erilise käsitöövormiga, mida ajalooliselt kasutati üksikute, kõige väärtuslikumate tekstiilide kaunistamiseks. Värskas lõppenud 20. Setu pitsi päevad on aastakümneteks unustusse vajunud traditsiooni taas päevavalgele toonud.

Värvilist pitsi kasutati varem valikuliselt vaid väga eriliste tekstiide - mõne ikoonilina, naise piduliku pealiniku otsade või mõrsja itkulina - kaunistamiseks. Selline käsitöö nõuab nii tasemel heegeldamisoskust kui ka traditsioonide tundmist, aga mis peamine - pühendumist, kuna tegu on aeganõudva loominguga.

Tänapäeval on pits jõudnud juba üsna eksootiliste väljunditeni, nagu näiteks arvutikotid või lambikatted, aga samas pole minetanud ka praktilist eemärki.

Tegu on Eestis üsna ainulaadse ja võib öelda, et unikaalse käsitöö liigiga, mis just setudele omane.

Vahetult enne pitsipäevade ellukutsumist oli tegu küllalt unustusse vajunud käsitööga, mida ähvardas igaveseks muuseumikogudesse jäämine. Seto talumuuseumi peavarahoidja Tiiu Kunsti heegeldamishuvi ning algatus on jõudnud sinnamaani, et nüüd on tegutsemas juba kümneid värvilisi pitsi meistreid ja uut loomingut tuleb aina juurde nii argi- kui ka pidupäeva.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 17/05/2013 08:37:00