Möödunud reedel peeti riigikogu liikmete osavõtul arutlusring samasooliste perede ja kooseluseaduse teemal. Eestis kevadest saati kirgi köitva teema valguses uuris LõunaLeht kagunurgast valitud parlamendisaadikutelt, milline on nii nende isiklik kui ka partei seisukoht samasooliste kooselu seadustamise ehk homoabielude küsimuses. Küsitletuist soostus sel teemal ainsana põhjalikumalt sõna võtma Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja ning konservatiiv Priit Sibul.

Priit Sibul (IRL) ütles, et läinud nädalal andsid SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks esindajad riigikogule 38 000 allkirja eestimaalastelt, kes toetavad mehe ja naise vahelist perekonnainstitutsiooni ega pea muid kooslusi võimalikuks.

Sibula sõnul seisab idee taga moodustada erakondadeülene töörühm arutamaks samasoolistele samaväärsete õiguste andmist väike, kuid häälekas rühm inimesi, kes tahavad teemaga edasi liikuda.

„2011. aastal elas seaduslikus abielus 34,5 protsenti ja 15,6 protsenti olid vabaabielus. Rahvaloenduse järgi elab Eestis 1 294 455 inimest, kellest seaduslikus abielus on 446 588, vabaabielus 201 936 inimest. Samasoolise partneriga kooselu oli 428 juhul. Kui mingil põhjusel eeldada, et samasooliste hulgas on kooselu reguleerimisest huvitatute hulk sama suur kui heterote seas, siis puudutab see vaid 148 inimest ehk 74 paari,“ arutles Sibul.

Mullu sügisel pöördus justiitsminister kõigi erakondade poole uue kooselukontseptsiooni asjus. Seejärel arutas küsimust ka IRLi juhatus. „Meie seisukoht oli, et ühiskonnas on lahendamist vajavaid probleeme, nagu laste õiguse kaitse olukorras, kus vanemad ei ela koos või lähevad lahku. Meie erakond ei näinud vajadust ümber mõtestada perekonnainstitutsiooni, sellest tulenes ka seisukoht, et me ei pea seadustes selles valdkonnas hetkel muudatusi tegema,“ edastas Sibul.

Ta vastas küsimusele samasooliste paaride kooselu reguleerimise kohta eitavalt. „Mina ei toeta samasoolistele paaridele ei abiellumisõiguse andmist ega ka kooselu reguleerimise võimalust,” oli Priit Sibul selgesõnaline. „Esiteks on see on loomuvastane kooselu, teiseks, perekond on põhiseaduse kaitse all. Samasoolistele samasuguste õiguste andmine kui eri soost inimestele mõtestaks vägivaldselt ümber ühiskonna õigusruumi ja see ei sobitu ka meie kultuuriruumi.”

Hetkel ühtegi fraktsiooni mittekuuluv Inara Luigas märkis, et kui riigikogus moodustataks erakondadeülene komisjon, kus räägitakse samasooliste abiellumisõigustest ja -soovidest, siis tema soovib selles osaleda. „Pean ennast sellel teemal palju harima. Kui näiteks nimetatud seaduse hääletamine toimuks täna, oleksin selle vastu,“ ütles Luigas ja lisas, et „ilmselt olen vanamoeline ja suurt tolerantsi minult sellel teemal ei tule“.

Reformierakonna saadik Meelis Mälberg ei avaldanud otsesõnu oma seisukohta samasooliste kooselu reguleerimise kohta.

Mälberg ütles, et Eestis on palju inimesi, kelle kooselu, ka see, mis toimib ühise perena ja kus kasvavad lapsed, ei ole seaduse silmis kuidagi registreeritud.

„Et selliseid de facto peresid kaitsta, tuleb riigil teemaga tegeleda ja just seda justiitsministeeriumis kooseluseadust kavandades tehaksegi. Samasooliste kooselu reguleerides tasub meil jälgida regulatsioone mujal maailmas ja silmas pidada sedagi, et värske inimarengu aruanne näitab Eestit OECD riikide seas ühe sallimatumana,“ rääkis Mälberg.

Märkimisväärselt konkreetsemalt ei väljendanud oma seisukohti ka SDE liige Rein Randver. Ta lausus, et sotsiaaldemokraadid ei räägi samasoolistele abiellumisõiguse andmisest, kuid pooldavad kooseluseaduse kinnitamist, mida on ennekõike vaja eri soost ehk vabaabielu paaridele. „Ka kooselu nõrgemat poolt, lapsi, on vaja kaitsta. Arvan, et Eesti ühiskond ei ole veel küps samasooliste abielu legaliseerimiseks,“ lisas ta.

Keskerakonna esindaja Ester Tuiksoo jättis võimaluse enda ja erakonna seisukohta tutvustada kasutamata.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 23/05/2013 11:05:38