Põlva järv. Foto: LL arhiiv

Murelik Põlva kodanik tõstatas küsimuse: kas kohalikus paisjärves ujumine või sealt püütud kala söömine saab olla ohutu? Nimelt lükati tema sõnul talvel järvepervest alla tänavatelt koristatud lumi, kus sees sool, õli ja kemikaalid. Nii linnavalitsus kui ka keskkonnainspektsioon leiavad, et see on pseudoprobleem, ning küsivad, miks võimalikust probleemist õigel ajal teada ei antud.

Algava rannahooaja emotsioonidest kantuna otsustas murelik kodanik inimesi Põlva paisjärves ujumise eest hoiatada. Nimelt meenus talle talvine vaatepilt sellest, kuidas Põlva linna tänavatelt kokku aetud lumi koppadega järvepervest alla lükati. „Mina igal juhul küll oma jalga järve ei tõsta,“ ajab kodanikku mõte järve sattunud keemiakokteilist õlgu võdistama.

Põlva linna haldusteenistuse juhataja Rein Kamber nimetas selliseid väiteid kuulujutuks, kinnitades, et tänavatelt puhastatud lumi transporditi Metsa tänava parklasse. Siiski möönis Kamber aga, et mingi osa kõnniteedelt kokku aetud lund lükati tõepoolest järvepervest alla.

„Mingil ajal linna poolt küsiti keskkonnainspektsiooni käest, kas see on probleem, kui lükatakse lund sinna alla. Minu teada ei tähenda see erilist probleemi,“ selgitas Kamber ning lisas, et tegelikult läheb sademevesi nagunii sillalt järve.

Kambri sõnul on kodaniku mure järvevee kvaliteedi pärast asjatu, sest terviseamet võtab igal suvel järvest proovid. „Põlva ranna vesi on olnud kogu aeg väga hea kvaliteediga,“ kinnitas haldusteenistuse juht.

Tõepoolest, terviseamet kontrollib kõiki supluskohti suvel vähemalt neli korda. Läinud hooajal tehti lausa kuus mõõtmist, mille vastused olid kõik positiivsed – Põlva paisjärv on ujumiseks igati sobilik.

Ka keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul leidis, et hirmul on suured silmad ja kui terviseameti mõõtmistulemused on korras, ei peaks põlvakad muretsema. Ühtlasi rõhutas Tuul, et kodaniku kirjeldatud juhtumist oleks pidanud kohe teatama ja et spekuleerimise asemel saanuks siis tegeliku olukorra välja selgitada. Tagantjärele on Tuule sõnul väga raske öelda, kas mingit kahju tekkida sai, sest otsest keeldu lume lükkamiseks järve äärde pole, kuigi teisalt peaks veekogu lähedusega siiski arvestama.

Toomas Rebane keskkonnainspektsiooni Põlva büroost meenutas, et viimati laekus selline kaebus kaks aastat tagasi, kui tõepoolest kogu tänavatelt koristatud lumi järve äärde kokku lükati. Siis tuvastas inspektsioon, et sellisest tegevusest järvele mingit kahju ei sündinud, kuid soovitas linnavalitsusel siiski eetilistel kaalutlusel lumeladestamise asukohta muuta, mida linn ka tegi.

„Vaadake, igale poole teedele puistatakse soola-liivasegu. Kuid kogu Põlva maakond on üks suur valgala ja see jõuab lõpuks ikkagi sinna veekogusse välja,“ selgitas Rebane, et pole vahet, kas lükata lumi kahe meetri või kahe kilomeetri kaugusele.

Kuigi 2011. aastal linnavalitsuse tellitud Põlva paisjärve tervendamiskavas anti linnale soovitus leida võimalus sajuveepuhasti ehituseks, leiab Rebane, et Põlva künkliku maastiku tõttu sulaks suur osa lumeveest lõpuks ikkagi järve ilma puhastit läbimata. „Me ei saa kogu inimtegevust takistada,“ on Rebase arvamus. Lumesulatusvahendid jääksid järve sattumata vaid juhul, kui nende kasutamine täielikult keelustataks.
 

 

Autor: KRISTINA PENTSA
Viimati muudetud: 23/05/2013 11:07:08