Lõuna-Eesti tõmbekeskused: 1. Tartu, 2. Viljandi, 3. Võru, 4. Põlva, 5. Valga, 6. Räpina, 7. Elva, 8. Rõngu, 9. Otepää, 10. Antsla, 11. Saru. Foto: regionaalse pendelrände kordusuuring (2013)

Möödunud nädalal avaldatud pendelrände uuringu tulemused olid Kagu-Eesti kontekstis mitmel moel üllatavad. Võru, Põlva, Valga, Räpina, Antsla ja Otepää väljatoomine tõmbekeskustena oli ootuspärane, kuid pisikese Saru küla märkimine selleks mitte. LõunaLeht uuris, mis võiks Saru küla fenomen olla ning miks ei osutunud uuringu järgi tõmbekeskuseks ei Tõrva ega Vastseliina.

Umbes 300 elanikuga Saru küla on Mõniste valla rahvarikkaim. Sellegipoolest on Saru jäänud siiani valla keskuse varju. Mõniste vallavanem Merlika Niidumaa rääkis, et Sarus asub Mõniste valla ja ka piirkonna suurim tööandja, ASi Viljandi Aken ja Uks komponenditehas, kus töötajaid on 80 ringis ning töö käib mitmes vahetuses.
„Kuna uuring tehti mobiilikasutuse alusel, siis ilmselt on see seotud sellega, et inimesed liiguvad sealkandis, käies tööle ja tagasi koju. Inimesi käib sinna ka naabervaldadest,“ ütles Niidumaa. See on tema arvates ka põhjuseks, miks on Saru küla ühtäkki osutunud üheks Kagu-Eesti tõmbekeskuseks, aga mitte valla keskus Mõniste.
Niidumaa ei osanud kommenteerida, mida Saru nimetamine tõmbekeskusena kohalikele elanikele võiks tähendada, kuid ta eeldas, et see on positiivne ning näitab, et inimesi liigub ja elu käib. „Samas on meeldiv tõdeda, et üleriigilisest uuringust on selline tulemus välja tulnud,“ lausus ta. „See aspekt eristab kogu Mõniste piirkonna teistest piiriäärsetest aladest ja on väga positiivne.“ Vallavanem arvas, et ehk annab selline tulemus Mõniste piirkonnale mingeid eeliseid tulevikus.

Vallavanem: töökohad on põhilised, küll siis muu ka areneb
Seni üheks Võru maakonna tõmbekeskuseks peetud Vastseliina valda uuringus märgitud ei ole. Vallavanem Raul Tohv ei osanud kommenteerida, kas see on pettumuseks, et Vastseliinat selles uuringus nimetatud ei ole, sest viimases haldussuutlikkuse uuringus oli valla seis normaalne. „Teenuseid omavalitsuste poolt elanikele osutatakse ja teenuste kvaliteet on enam-vähem normaalne,“ ütles ta.

Tohv leidis, et Saru küla näite põhjal võib järeldada, et teatud asukohas peab olema üks suur ettevõte, mis pakub tööd ümberkaudsetele inimestele. Ta on kursis, et Sarus on selleks ettevõtteks akna- ja ukseosiste tehas. „Tean, et ettevõttes käib tööl väga palju lätlasi. Seega võiks Vastseliina pääseda järgmisel aastal tõmbekeskuseks, kui Vastseliina tööstusalale maanduks sellistes mõõtmetes ettevõte,“ sõnas Tohv.

Tema sõnul soovivad praegu ka mitmed valla oma ettevõtted laieneda ning maa-ametiga on juba üle poole aasta tegeletud selle nimel, et tööstuskrundid läheksid müüki. Kahjuks võtab asjaajamine väga palju aega. „Vastseliinas on kogu aeg seda meelt oldud, et töökohad on põhilised, küll siis teised asjad ka arenevad,“ arvas Tohv.

Uuringutulemused küsitavad?
Valga maakonnas seni üheks tõmbekeskuseks peetud Tõrva jäi nagu Vastseliinagi seekord nimekirjast välja. Linnapea Agu Kabritsal pole enda sõnul olnud aega uuringusse süüvida, kuid ütles, et kasutatud meetod ning saadud tulemused jätsid talle küsitava mulje. „Teades Tõrva tööhõivet võib küll öelda, et kas on jäänud positsioneerimine poolikuks või on see mingitel teistel alustel tehtud,“ ütles ta. „Peab vaatama, milles on see tõrge.“

Olgu öeldud, et uuringus on kasutatud passiivse mobiilpositsioneerimise andmeid. Andmebaas koosneb EMT võrgus tehtud mobiiltelefonide kõnetoimingute asukohtadest mobiilsidemasti teeninduspiirkonna täpsusega. Seega sõltuvad tulemused paljuski mobiilimastide asukohast ning on seetõttu piiratud.

Kabritsa arvates on Tõrva siiski üks Valga maakonna suurimaid tõmbekeskusi ning ta toob nagu Tohvgi näiteks iga-aastase omavalitsuste haldussuutlikkuse võimekuse uuringu, kus on oldud kogu aeg esimese kolmekümne hulgas. „Tõrva piirkonnas on ikkagi palju ettevõtteid, mis on väga suured tööandjad,“ ütles Kabrits.

Tema sõnul ei saa Saru küla Tõrvaga võrrelda, sest juba asulate suurus on niivõrd erinev. „Meil Tõrvas on elanikke 3000 ringis ja ümbruskondadega koos 7000–8000 inimest,“ selgitas Kabrits ning lisas, et tõrvalaste endi jaoks on tegu siiski tõmbekeskusega.

Tulemusi ei saa võtta puhta kullana
Uuringu üks tegijaid, Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas täpsustas, et tõmbekeskuste kaarti ei tohi võtta päris üks ühele. „Mis siin kaardi peal on märgitud Saruna, on tegelikult kogu Mõniste piirkond. Seda ei tasu sugugi mõelda, et vai on kuskil Sarus maasse löödud ja selle ümber inimesed liiguvad,“ ütles ta. „Seal piirkonnas on omaette toimiv süsteem ja inimesed ei käi niipalju Võrus, Valgas või Antslas, vaid suhtlevad selles piirkonnas.“

Küll aga kinnitas Ahas, et suurtel ettevõtetel on tõmbekeskuste kujunemisel märkimisväärne roll. „Töökohad ongi see, mis on määrav. Lisaks veel koolide asukoht ja teenindusasutused. Ju need piirkonna poed ikkagi mõjutavad seda,“ sõnas ta.

Mõnevõrra üllatuslikuna võib mõjuda ka Võru selge eristumine teistest maakonnakeskustest – tõmbekeskusena on Võru mõju palju suurem kui Valga või Põlva mõju. Ahase sõnul on selle peamiseks põhjuseks Võru ajalooline kujunemine ja staatus.
„Asustussüsteemi kujunemine on pikaajaline protsess ja Võru on nii geograafilise asendi kui ka kujunemislooga kindlasti olnud olulise keskse kohana kaardi peal,“ ütles Ahas. See aga pole kaugeltki ainus põhjus. „Võrus on kindlasti ka rohkem funktsioone, seal on rahvaarvu, asendi ja kõikide teiste asjade mõttes teine seis.“

Põlva ja Valga osatähtsust tõmbekeskustena vähendab muu hulgas ka nende jäämine Tartu mõjusfääri. „Tartu ja Tallinn on kaks keskust, mille mõju ulatub kaugemale oma maakonnast. Tallinna mõju on tunduvalt kaugemal, aga Tartu oma on tunda eelkõige naabermaakondades,“ sõnas Ahas.

Ta lisas veel, et Võru kõrval on Põlva ikkagi uus maakond ning ehkki Valgal on pikem ajalugu, on see poolitatud ja asub kahe riigi vahel.

Ahas rõhutas veel kord, et tõmbekeskuste kaarti ei tohi võtta lõplikuna, vaid see on alles esimene pilt, mis näitab, kuidas inimesed iga päev liiguvad. „Järgmisena tuleb hakata uurima, mis seal sees toimub ja kus need tegelikud piirid on,“ ütles Ahas. „Selle kaardi alusel ei tehta nüüd mingit haldusreformi ega uut regionaalpoliitikat.“
 

 

 

Autor: MARIA GONJAK
Viimati muudetud: 23/05/2013 11:09:15