„Ema rollis õpid kogu aeg uusi asju ja kasvad koos oma lastega,” sõnas Tuuli Dolgošev. Foto: erakogu

Orava ja Hanikase raamatukogu direktor Tuuli Dolgošev mäletab, et esimesel oma pere ringis peetud emadepäeval kinkis abikaasa Marko talle kimbu lilli, mille oli ise korjanud.

„Meie peres on ikka olnud nii, et abikaasa ja lapsed on käinud lilli korjamas ja mind nendega üllatanud,” lausus ta. Ta lisas, et kuna peres kasvab kolm tütart – Getter, Andra ja Marta –, teevad nemad emadepäevaks koogi.

„Armas on saada oma lastelt hoolega meisterdatud kaardikest ja lillekimpu,” märkis pereema. Koos abikaasaga on nad emadepäeval külastanud mõlema ema, kaasas kook ja lilled.

Tuuli Dolgoševile ei meenu, millal ja kuidas vanematekodus esimest korda emadepäeva tähistati, küll on meeles vanaema Magda räägitu emadepäeva tähistamisest Piusa lähedal olnud Luuska algkoolis enne sõda.

„Koolis olnud emadepäeva kontsert ja minu vanaema noore naise ning emana oli sinna kutsutud, mis oli talle meeldejääv ja helge mälestus, sest ta meenutas seda ikka vanaduspõlves,” edastas Dolgošev. Ta lisas, et vanaema juttudes tundus emadepäev temalegi alati päikeseline ja toomingate õitsemise lõhnaline.

Tuuli Dolgošev peab emadepäeva tähistamist oluliseks, sest emaks olemine on töö, mis saadab pidevalt. „Ema rollis õpid kogu aeg uusi asju ja kasvad koos oma lastega, selleks rolliks ei saa kunagi päris valmis olla,” sõnas ta.

Emana on tal kahju lastest, kes ei saa kodus piisavalt tähelepanu. „Kurvastab, kui kodudes eelistatakse, et lapsed istuvad nutiseadmetega omaette selle asemel, et nendega rääkida või midagi neile ette lugeda. Pere on küll ühes ruumis, kuid igaüks omaette. Tehnoloogia ei suuda iial asendada inimsuhteid. Telefoni taga istuv laps on küll vait ja ei sega vanemat, kuid viimased ei mõtle tagajärgedele.”

Kuna pere kodu on looduse keskel ja nad veedavad palju aega õues, kurvastab pereema väga meie metsades tehtav laastamistöö. „Eriti räige on igasuguseid demagoogilisi põhjendusi lugeda selle kohta, miks kõike peab tegema nii palju ja niisugusel kujul,” ütles ta ja imestas, et isegi koroonaviirus pole laastamisele pidurit tõmmanud.

Teisalt sisendab talle lootust uus põlvkond, kes mõistab palju paremini, et tarbimisele ja lagastamisele tuleb pidurit tõmmata ning teisi lahendusi otsida.

Ema ligi 14-aastane töö raamatukogus on ka tütreid mõjutanud. „Tüdrukud tulid peale kooli või lasteaeda minu töö juurde, koos läksime tööpäeva lõppedes koju ning vahel tulid tütardega koos ka nende sõbrad,” meenutas pereema ja täpsustas, et raamatukogus said nad lugemise kõrval mängida ja muudki põnevat teha.

Pere noorema tütre Getteri kohta ütles ema naljatades, et „ta on raamatukogus laua all kasvanud”, sest ema töökohta tulles meeldinud tal töölaua alla pugeda.

Noorem tütar armastab siiani lugeda ja ilmselt on raamatud mõjutanud ka vanemat tütart Martat, kes lõpetab magistriõppes soome keele ja kultuuri eriala. Andra on tagasihoidlikum lugeja.

„Lapsi ootame alati koju, ka siis, kui neil tekivad raskused, sest kodus ja looduse keskel koguvad nad jõudu,” märkis Tuuli Dolgošev.
 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 07/05/2020 09:44:12