Riigikontrolör: esmatähtsate avalike teenuste pakkumine vajab süveneva tööjõunappuse tõttu ümberkorraldamist

Riigikontrolör Janar Holm andis riigikogu esimehele Henn Põlluaasale üle riigikontrolli aastaaruande, mis sel aastal keskendub esmatähtsate avalike teenuste tulevikule. Aastaraportis on jõutud järeldusele, et tuleks ausalt tunnistada: kõikjal riigis ühetaoliselt ja ühtlase kvaliteediga avalike teenuste pakkumine käib meile üle jõu, seda eriti väljaspool Harjumaad ja Tartumaad.

Raport osutab, et täitmata töökohtade arv kasvab ja inimesi, kes võiksid töökohti võtmetähtsusega erialadel täita, ei paista ka kusagilt tulevat, seega tuleb meil reaalsusega kohaneda, mitte tegelda enesepettusega. „Avalike teenuste pakkumine ääremaal vajab ümberkorraldusi ja seda nii raha, kuid ennekõike inimeste puuduse tõttu,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm aruande põhijäreldusi. „Kui vaatame perearstide, õpetajate, politseinike ja päästjate töökohtade täitmist, on kogu Eesti peale Harju- ja Tartumaa paraku ääremaa rollis – korraga on ohus mitmete esmatähtsate teenuste osutamine. Peame endalt küsima, milline on üldse tulevikus realistlik avalike teenuste osutamise minimaalne tase nendes piirkondades ning kuidas seda tagada. Kusjuures pole hõiskamiseks ega muretuseks põhjust ka Tallinnas ja Tartus ning nende ümbruses.“

Aruandest selgub, et esmatähtsatest teenustest kõige probleemsem on perearstiabi, sest pensionile siirduvaid perearste on peagi rohkem kui neid, kellega vabad kohad täita. Üha raskem on leida perearsti nimistutele uusi häid arste, luhtunud konkursside arv on viimase viie aasta jooksul kasvanud neli korda. Pea pooled perearstidest on 60-aastased või vanemad. Leidub nimistuid, kus perearstina on tegutsenud juba seitse aastat ajutine asendaja.

Üldhariduskoolides on nappus aineõpetajatest, ennekõike loodus- ja täppisteaduste pedagoogidest. Tihti ei taha pedagoogid väljapoole suuremaid keskusi õpetama minna ja Eesti õpetajatest enam kui kolmandik on üle 55-aastased ehk on praegu pensionieas või jõuavad sinna järgmise kümne aasta jooksul.

Päästjate ja politseinike seas seisab ees pensionile mineku laine ja samal ajal tuleb peale liiga vähe neid, kes sooviks seda tööd teha. Politsei- ja piirivalveameti hinnangul lahkub aastani 2030 teenistusest ligikaudu 350-400 politseiametnikku enam, kui neid sisekaitseakadeemiast juurde tuleb. Tööjõu voolavuse tõttu on peatselt vaja aastas leida juurde enam kui 100 päästjat, kuid inimesi, kes tahavad ja ka sobivad päästjaks, on tööturult võtta poole vähem.

 

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 12/11/2020 10:34:52