Võru linnavolikogu liikmed peale koostöölepingu heakskiitmist. Vasakul plakati kõrval Annela Laaneots.

2024. aastal on Tartu koos Lõuna-Eestiga Euroopa kultuuripealinn. Lepinguga liitunud Lõuna-Eesti omavalitsused saavad selle üritustest osa ja ka ise külalistele põnevat näidata. SA Tartu 2024 regionaalse koordinaatori Annela Laaneotsa sõnul toetab Euroopa kultuuripealinna tegevuste elluviimine Tartu ja Lõuna-Eesti rahvusvahelise tuntuse, elanike kultuuriosaluse ja heaolu kasvu, edendab ettevõtlust, tugevdab põlvkondadevahelist kultuurisidet, arendab noortes eneseteostusvõimalusi ning arendab nii linnaruumi kui ka maapiirkondi.

„Euroopa kultuuripealinn on suurim ja hinnatuim Euroopa-ülene kultuuri- ja kogukonnaprojekt,” ütles Annela Laaneots, kes on SA Tartu 2024 regionaalne koordinaator. Ta lisas, et sellise tiitli kandmise võimalus avaneb Eestile vaid kord 10–15 aasta järel.

„Saame tiitliaastal inimesi külla kutsuda ning nad saavad Lõuna-Eesti väärtustest ja kultuurist osa, kuid laiemalt on see meile hea võimalus rahvusvahelise maine kujundamiseks ning saame eestkõnelejaks olla kõigil olulistel teemadel nagu keskkond ja jätkusuutlikkus,” edastas Laaneots.

Ta lisas, et me saame nii piirkonda tulevate investeeringute kui ka külaliste toel ka majanduslikku kasu. Külalised naudivad kultuuriprogramme, ööbivad siinsetes majutuskohtades, einestavad kohapeal, külastavad muuseume, ostavad meeneid jne. Parimatel juhtudel on tegevuseelarvesse paigutatud euro toonud piirkonnale tagasi viis-kuus eurot.

Kasvav nõudlus tulekuks Lõuna-Eestisse aitab parandada meie ühendusteid Euroopaga.

„Euroopa kultuuripealinna tiitli aasta on vähemalt neli aastat kasvanud kultuuri-, kunsti- ja haridusprogrammi ning turundustegevuste kõrgaeg,” sõnas Laaneots. Ta lisas, et see on Tartu ja Lõuna-Eesti omavalitsuste suurim valdkondadeülene ettevõtmine.

Kultuuripealinna loomingulisteks elluviijateks on praegused ja tulevased Tartu ja Lõuna-Eesti kultuuriinimesed: kunstnikud, kultuurikorraldajad, organisatsioonid jt.

SA Tartu 2024 nõukogus esindab Lõuna-Eesti omavalitsusi Võrumaa arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. Loomenõukogusse, mis annab nõu Euroopa kultuuripealinna programmimeeskonnale, kuuluvad Kagu-Eesti ettevõtlusvaldkonna nõustaja Kuldar Leis ning pärimusmuusik Mari Kalkun. Ettevalmistustesse on kaasatud maakondade arenduskeskuste või omavalitsusliitude kultuurijuhid. Viimased saavad hakata järjest enam panustama kultuuripealinna tegemistesse.

„Tartu 2024 koostatava kultuuri- ja haridusprogrammi üks põhimõtteid on ka põlvkondadevaheliste kultuurisidemete tugevdamine,” märkis Laaneots.

Peale 2024. aastat võiksid Tartu ja Lõuna-Eesti olla veel paremad paigad, kus olla ja kuhu tulla. Näiteks 85% küsitletud Liverpooli elanikest arvas, et linn oli pärast 2008. aasta kultuuripealinnaks olemist elamiseks parem paik.

Sihtasutuse tänavused tegemised
SA Tartu 2024 moodustati mullu detsembris, selle eesmärk on koos partneritega ette valmistada, koordineerida ja viia ellu 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna kultuuri- ja haridusprogramm, kommunikatsioon ja turundus, rahastus, seire ja hindamine jm. Käesoleva aasta tegemistest nimetas Annela Laaneots Euroopa kultuuripealinna koostöölepingu väljatöötamist aastateks 2021–2025 ning lepingu arutamist Lõuna-Eesti omavalitsustes ja selle kinnitamist volikogudes.

„Lõppevasse aastasse jääb Tartu 2024 kultuuriprogrammi arendusprotsessi ehk projektide inkubatsiooni väljatöötamine ja käivitamine. Esimese arendusprotsessi viime läbi tänavu ja tuleval aastal. Maikuust on seal 34 projekti, mis esindavad Tartut ja Lõuna-Eestit Euroopa kultuuripealinna kandidatuuriraamatus. Neid projekte nõustab Tartu 2024 loomenõukogu. Arendusprotsessi edukalt läbivad projektid jõuavad Euroopa kultuuripealinna ametlikku programmi,” edastas Laaneots.

Käesoleval aastal korraldati Kultuurikompasside foorumeid, et vahetada teadmisi ja oskusi, mis on olulised ürituste korraldajatele. Tänavune suurim Kultuurikompass on rahvusvaheline ja toimub veel sel kuul Tartus.

Lõppeval aastal on korraldatud Euroopa kultuuripealinna tutvustus- ja teavitusüritusi nii Tartus kui ka Lõuna-Eesti omavalitsustes. „Tänavu hakkasime ka välja töötama Tartu 2024 turundus- ja kommunikatsioonistrateegiat aastateks 2021–2024,” lisas Laaneots.

Koostööleping SA Tartu 2024ga
Laaneotsa sõnul kandideerisid kultuuripealinna tiitlile Tartu linnaga koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsust Tartu, Valga, Võru ja Põlva maakonnast ning Viljandi linn. Neist 17 omavalitsuse volikogu on mitmeaastase koostöölepingu sihtasutusega Tartu 2024 läbi arutanud ja heaks kiitnud ning kahel on see veel päevakorras.

„Koostöölepingut on vaja, et tervet Lõuna-Eestit hõlmavaid Euroopa kultuuripealinna ettevalmistusi eelseisvatel aastatel parimal moel korraldada. Koostöölepinguga kinnitavad omavalitsused, et teevad ühise ettevõtmise nimel igakülgset koostööd,” märkis Laaneots. Ta lisas, et lepingus on kirjas, millistel suundadel ja tasanditel edaspidi koos töötatakse. Lepingus on määratletud ka finantseerimise põhimõtted ning see, mida iga omavalitsus oma osalusest saab.

Koostöölepingu elluviimist toetab tippjuhtimise tasandil Tartu 2024 omavalitsusjuhtide foorum. Vähemalt kaks korda aastas saavad Lõuna-Eesti linnade ja valdade juhid kokku, et kultuuripealinna ettevalmistuste seisu arutada.

Igas omavalitsuses on üks töötaja kontaktisikuks sihtasutusele Tartu 2024 kultuuripealinna ettevalmistamise protsessis. Kontaktisiku kaudu vahetatakse pidevalt teavet ja valmistatakse ette järgmisi tegevusi. Koostöölepinguga liitunud valdade ja linnade kultuurivaldkonna töötajaid kaasatakse kultuuripealinna kultuuritöötajate võrgustikku ning avalike suhete valdkonna töötajaid kultuuripealinna kommunikatsioonivõrgustikku.

SA Tartu 2024 teeb tihedat koostööd ka Lõuna-Eesti maakondlike arenduskeskustega. Iga kaasatud maakonna arendusorganisatsiooni ja Viljandi linnavalitsuse poolt nimetatud kultuurijuht kuulub kultuuripealinna programmi ettevalmistavasse regionaalsesse eksperdikomisjoni, mis nõustab sihtasutust kultuuripealinna programmi regionaalse osa ettevalmistamisel.

Kuueks aastaks ligi 25 miljonit eurot

Euroopa kultuuripealinna elluviimise finantseerimispõhimõtted on kirjas koostöölepingus. Need on arvutatud vastavalt omavalitsuse elanike arvule põhimõttel, et teiste avalikust ja erasektorist pärit toetajate toetus tegevuste elluviimiseks on suurem kui konkreetse omavalitsuse panus.

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 kuueaastane tegevuseelarve on 24,5 miljonit eurot, millest 6–7 protsenti ehk umbes 1,5 miljonit eurot panustavad omavalitsused väljastpoolt Tartu linna. Eesti riik ja Tartu linn panustavad kumbki 10 miljonit eurot. Partnerid erasektorist toovad tegevuste elluviimiseks täiendavalt 1,5 miljonit eurot, sama palju loodetakse saada Euroopa Liidu programmidesse tehtavate taotlustega.

Lõuna-Eesti omavalitsuste panus arvutatakse elanike arvu põhjal: see on üks euro elaniku kohta aastatel 2021–2022 ja 2025 ning kaks eurot elaniku kohta aastatel 2023–2024. Tiitliaastal 2024 lisandub veel 2,2 eurot elaniku kohta nendes omavalitsustes, kus on perspektiivikaid lisaüritusi, mille elluviimist toetada.

Laaneots ütles, et SA Tartu 2024 eesmärk koos partneritega on valmistada ette, koordineerida ja viia ellu 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna kultuuri- ja haridusprogramm, kommunikatsioon ja turundus, rahastus, seire ja hindamine jm. „Minu kui regionaalse koordinaatori ülesanne on tagada, et eespool toodu toimuks Lõuna-Eestis kenasti ja tõhusalt,” täpsustas ta.

Läinud reedel arutati taas Tartu 2024 projektidega seonduvaid küsimusi. Arutelust võtsid osa nii kohalikud kui ka rahvusvahelised eksperdid.

„Sellel osalesid ka kohalike omavalitsuste esindajad, et nad saaksid enam teada arenduses olevatest projektidest, ning kui neil on huvi mõne projekti vastu, saavad nad sellest meile märku anda,” sõnas Laaneots.

Ta kutsus kõiki huvilisi interneti kaudu osaleme tuleval neljapäeval, 26. novembril toimuval Kultuurikompassi foorumil „Kuidas kõnetada Euroopat?“. Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 Lõuna-Eesti tegevustest saab ülevaate siit: tartu2024.ee/regioon.

KOMMENTAAR
Piret Rammul, Kanepi vallavanem ja Põlvamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees:
Ka Kanepi vald on osaline suursündmusel, kus me saame oma traditsioonilistele üritustele, nagu Kanepi festival, Kõivualutse laadapäev ja Streeballi võistlus, ning ka uutele ettevõtmistele märkimisväärselt suurema kõlapinna anda.

Loodame, et saame ellu viia ka midagi hoopis suurt ja uhkemat. Meil on suurejooneline plaan teha kanepiteemaline konverents, mis tooks üle maailma kanepikasvatajad ja erinevate toodete tootjad kokku, et tutvustada kanepit kui väärt materjali rõivatööstuses, põllumajanduses ja toiduainetööstuses.

Vald tegeleb juba uute plaanide väljatöötamisega, sest nii suurel sündmusel soovime Euroopat üllatada siinsete inimeste, looduse ja üritustega. Olen veendunud, et meil on palju pakkuda.

Eesootav aasta on veel ettevalmistavaks ajaks, kuid ületuleval aastal tahame juba mõnede uute ettevõtmistega alustada, et siis 2024. aastal suurejooneliselt kindla peale minna.

Kultuuripealinna programmis on ka meie traditsioonilised üritused ja neis meil lisakulutusi ei tule. Uutes üritustes ja Tartu 2024 programmis osalemisega kaasneb kindlasti mõningane lisakulu, kuid olen veendunud, et nii otse kui ka kaudselt on tagasitulev summa palju suurem.

Tõsisemad tegevused algavad meil tuleval aastal: ees ootab palju koolitusi, planeerimist ja info vahetamist. Tuleval aastal paneme kokku ajagraafiku ja üritused ehk mis, kuidas ja millal toimub.

Põlvamaa kui terviku ettevalmistused on suuresti samad mis igas vallaski. Peame kokku leppima maakondlike suurürituste osas, et mida teha ja kuidas neid ellu viia.

Põlvamaal on juba esimesed ideekorjed olnud ja neid lisandub. Kuna ühist läbikäimist ja arutamist on veel palju, siis loodan, et kultuuripealinna ettevõtmistes osalemine liidab maakonna tugevamaks.

Raul Kudre, Setomaa vallavanem:
Tartu saamine Euroopa kultuuripealinnaks on üks võimalus ka Setomaale. Seto kultuuriga püüame teadvustada maailmale, et pärimus on üks võimalus kujundada enda arengut, nii majanduslikku kui ka vaimset. Tartu 2024 annab meile võimaluse näidata oma pärandit Euroopale ja maailmale.

Oma kogukonnas arutame ja pakume ideid, mis võiksid silma paista suures programmis ja elluviiduna leiaksid külastajaid, sest külastaja ei leia meid üles, kui oleme uinunud.

Valla nn kultuurivedurid osalevad aruteludel ja kohapeal muudame Tartu 2024 koosolekud regulaarseks.

Rahalised väljaminekud ei ole märkimisväärsed, kuid neid siiski on. Kui järgnevat nelja aastat kultuurivaldkonda panustamiseks pidada, siis loodan, et see toob kaudselt tulevikus tagasi.

 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 19/11/2020 10:55:46