Põlvamaal ohutusprojekti raames korda tehtud korsten. Foto: päästeamet

Lõppenud aastal tehti projekti „Kodud tuleohutuks“ käigus tuleohutumaks 425 kodu üle Eesti. Tänu lisarahastusele jätkuvad tegevused ka järgmisel aastal. Päästeameti ja kohalike omavalitsuste toel sai Kagu-Eestis tuleohutumaks 49 selles valdkonnas abi vajanud majapidamist.

Projekti eesmärk on tuleohutumaks muuta kodud, mille elanikud end ise aidata ei saa: lasterikkad pered, üksi elavad eakad ja puuetega inimesed. Abisaajad valivad välja kohalikud omavalitsused ja päästeamet. Projektis on kaasatud kõik 79 kohalikku omavalitsust.

„See aasta on olnud keeruline meie kõigi jaoks, selliselt mõjus viirus ka projektile,“ ütleb projekti koordinaator Grete Arumäe. „Kuna väljavalitud kodude elanikud kuuluvad tihtilugu ka riskigruppi, siis olid tööd kevadel mitu kuud peatatud. Vaatamata sellele said kohalikud omavalitsused suurepäraselt hakkama.”

Eestis põleb eluhooneid igal aastal umbes sama palju kui Põhjamaades, kuid tules hukkub Eestis mitu korda rohkem inimesi. See tähendab, et liiga paljud Eesti kodud ei ole nende elanikele ohutud. Tulesurmade statistika kohaselt on suurimas riskirühmas nendes samades kodudes üksi elavad eakad või sotsiaalselt mittetoimetulevad inimesed. Aastal 2020 oli 22. detsembri seisuga kokku 578 kodutulekahju, milles hukkus 34 ja vigastada sai 83 inimest. Eluhoonetulekahjude peamised tekkepõhjused on hooldamata ja korrast ära kütte- ja elektriseadmete kasutamine ning rikked elektripaigaldistes ja -seadmetes.

„Väga suur töö kodude ohutumaks muutmisel on viimaste aastatega ära tehtud ja väga paljud kitsikusse sattunud inimesed saavad aasta lõpetada ühe murega vähem – turvalisemalt oma soojas kodus,” sõnas päästeameti ennetusosakonna juhataja Viktor Saaremets. „Kindlasti on väga pikk maa veel minna, sest sarnaste muredega kodusid on veel tuhandeid. Aitäh kõikidele omavalitsustele ja kõikidele koostööpartneritele turvalisusesse panustamast, vaid igaühe kaasabil loome inimestele ohutuma ja väärikama elukeskkonna.“

Riigi panus projekti oli 2020. aastal 600 000 eurot ning kohalikud omavalitsused lisasid 313 000 eurot. Korda tehti kütte- ja elektrisüsteeme, paigaldati õhksoojuspumpasid, gaasiseadmeid ja vingugaasiandureid. Ühes kodus teostatud tööde keskmiseks maksumuseks kujunes 3500 eurot.

Päästeameti, siseministeeriumi ja kohalike omavalitsuste ühine kodude tuleohutuks tegemise projekt algas aastal 2018 ning kokku on kolme aasta jooksul saanud abi 1088 majapidamist.

Põlvamaal tehti möödunud aasta jooksul projekti „Kodud tuleohutuks“ abil päästeameti ja omavalitsuste koostöös tuleohutumaks seitse kodu. Neli kodu said uue ahju ja üks uue pliidi. Elektrisüsteem tehti korda kolmes kodus. Kütteseadmeid remonditi ühes kodus. Ühes kohas toetati korstnapühkimise teenuse ostu ja kahes ehitati uus korsten või korstnapits. Mõnes kodus oli vaja teha mitmed nendest töödest korraga. Päästeameti poolt antud toetussumma tööde tegemiseks oli kokku 17 300 eurot, Põlvamaa omavalitused andsid omalt poolt juurde 9725 eurot. Projektiga jätkatakse alanud aastal ning päästeameti kaudu antav toetussumma jääb esialgse prognoosi järgi 18 000 euro juurde. Päästjate kodunõustamiste andmete põhjal on Põlvamaal vähemalt 55 kodu, kus elanike endi vahendid ohutusse panustamiseks on äärmiselt piiratud ja selleks vajatakse pakilist kõrvalabi.

2020. aasta lõpuperioodil käisid päästjad taas nõustamas kodudes, kus oli eelnevatel aastatel riigi toel küttekoldeid korda tehtud või uuendatud elektripaigaldisi. Põlvamaal külastati 25 projektis osalenut, kellest mitmed on jätkanud kodu ohutuse parandamist elektripaigaldise uuendustöödega. Vaid ühel juhul pidi nentima, et riigi rahaga tehtu on ainus muutus ning inimene omalt poolt lisaks ohutusse ei panustanud, märkis Lõuna päästekeskus.

Võrumaal tehti mööduva aasta jooksul projekti abil tuleohutumaks 12 kodu. Kuus kodu said uue ahju. Elektrisüsteem tehti korda neljas kodus. Kütteseadmeid remonditi viies kodus. Kolmes kohas toetati korstnapühkimise teenuse ostu ja kolmes ehitati uus korsten või korstnapits. Mõnes kodus oli vaja teha mitmed nendest töödest korraga. Päästeameti poolt antud toetussumma tööde tegemiseks oli kokku 29 476 eurot, Võrumaa omavalitused andsid omalt poolt juurde 21 115 eurot. Projektiga jätkatakse sel aastal ning päästeameti kaudu antav toetussumma jääb esialgse prognoosi järgi 30 000 euro juurde. Päästjate kodunõustamiste andmete põhjal on Võrumaal vähemalt 188 kodu, kus elanike endi vahendid ohutusse panustamiseks on äärmiselt piiratud.

Võrumaal külastati aasta lõpul 42 varasemates projektides osalenut, kellest suur enamus on riigi toel tehtud töödega rahul ning hoiavad päästekeskuse teatel saadud ohutumat kodu heaperemehelikult.

Valgamaal tehti mööduva aasta jooksul projekti „Kodud tuleohutuks“ abil tuleohutumaks 29 kodu. Kuus kodu said uue ahju ja kolm uue pliidi. Elektrisüsteem tehti korda kahes kodus. Kütteseadmeid remonditi neljas kodus ja kahes ehitati uus korsten või korstnapits. Ühte kodusse paigaldati õhksoojuspump. Mitmes kodus oli vaja teha mitu neist töödest korraga. Päästeameti poolt antud toetussumma tööde tegemiseks oli kokku 26 156 eurot, Valgamaa omavalitused andsid omalt poolt juurde 12 035 eurot. Projektiga jätkatakse järgmisel aastal ning päästeameti kaudu antav toetussumma jääb esialgse prognoosi järgi seekord 18 000 euro juurde. Päästjate kodunõustamiste andmete põhjal on Valgamaal vähemalt 111 kodu, kus ohutusse panustamiseks vajatakse pakilist kõrvalabi.

Valgamaal külastasid päästjad 15 varasemalt projektis osalenut ja Lõuna päästekeskuse teatel oli hea meel tõdeda, et enam kui pooled nendest on ka projekti järel leidnud võimalusi elupinda veelgi ohutumaks muuta.

 

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 07/01/2021 09:55:48