Eelmisel aastal tähistasime saja aasta möödumist Tartu rahulepingust. Minu arvates väärivad sellega seoses meenutamist ka 22. detsembril 152 aastat tagasi sündinud Jaan Tõnissoni teened. Lisaks otsustati valitsuses 10. jaanuaril 1920 ehk neil päevil 101 aastat tagasi Tartu rahulepingu tingimused – mis rahulepinguga ka saavutati.

Lisan väljavõtted valitsuse istungil otsustatust ning lühikroonika Jaan Tõnissoni elutööst ja traagilisest elusaatusest.

Loodan, et LõunaLehe lugejad võtavad sellest eeskuju, et ei korduks midagi sarnast, mis toimus vaikival ajastul – mille tagajärjed olid kurvad.

OLEV KASAK

Vabariigi Valitsuse konfidentsiaalne otsus

10. jaanuar 1920. Koos: Tõnisson, Jaakson, Hanko, Pool, Birk, Säkk, Köstner, Palvadre, Hellat, Kukk, Treffner, rahudelegatsiooni esimees Poska ja riigikontrolör Einbund.

Otsustatakse:
1. Rahudelegatsiooni esimehe ettekannet ära kuulates, leiab Vabariigi Valitsus, et soovitav osa Vene kullafondist oleks 20 miljoni rubla, kuid igatahes mitte vähem kui 15 miljoni. Kontsessioonid jt nõudmised – soovitavad.
2. Kindlustuste ärahävitamise kohta neutraal-soones – Valitsus leiab, et rahudelegatsiooni seisukoha õige olevat, et sarnane lepingupunkt meile vastuvõetav ei ole.

/.../

K. TERRAS, Vabariigi Valitsuse Asjade Valitseja

Ohtuderikkal silmapilgul
Jaan Tõnissoni kõnest 1939.

Aulikud tulevikukuulajad! Ohtuderikkal silmapilgul ütlen Teile neid sõnu.

Kogu Euroopa rahvastevahelises õhkkonnas hõljub suuri võimalusi üldiseks kokkupõrkeks. Sarnasel juhul ei ole mitte üksi suurrriigid, vaid ka väikesed Balti riigid haaratud üldisest katastroofist. Eriti ühes nendega aga Eesti.

Kuidas kujuneb ligemas tulevikus meie välispoliitika Eesti rahvuslikkude huvide kaitsel, ei tea mina mitte kindlasti ette ütelda, sest et ma eemal seisan valitsuse tegevusest. Ometi olen veendunud, et meie rahva demokraatlikult mõtleva rõhuva enamuse soovi ja tahte kohaselt meie välispoliitiline suund kujuneb nii, et alal hoitaks eile Briti ilmariigi sümpaatiad ja vajalik huvi. Sarnasel juhul võime meie tihedas ühenduses Soome vennasrahvaga ja teiste Balti riikidega ning eriti põhjamaadega kindlustada oma seisukorda Suur-Britannia ilmariigi ja tema liitlaste hääsoovliku toetuse teel nõnda, et meie üldisest atastroofist õnnelikult üle saame.

Seesugusel korral võib Eesti rahvas omariikluse tähe all kasvada kultuuriliselt, tugevneda majanduslikult ja üldise hääolu teedel vastu minna paremale tulevikule, millele on olnud suunatud minevikus paljude inimpõlvede soovid ja igatsused.

/.../

Kas meil korda läheb ühel või teisel teel vallutada kõiki raskusi ja säilitada oma julgeolekut – see on praeguse silmapilgu ülemaks huviks ja meie rahva rõhuva enamuse kaalutluste tugipunktiks. Olen kindel, et kui meie rahvas ennast ühemeelselt oma riigi julgeoleku ja sõltumatuse kaitsmisele pühendab, siis meil see korda läheb ja meie rahvuslik tulevik on kindlustatud.

Jaan Tõnissoni lühikronoloogia
* Sündis 22. dets 1868. a Tänassilmas, Viljandimaal suhteliselt suure ja jõuka Mursi talu omaniku lasterohkes perekonnas.
* Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees 1891.-92. a.
* Lõpetas 1892 Tartu ülikooli õigusteaduskonna.
* Asus 1896 Postimehe toimetajaks, hiljem ka selle kirjastuse ja trükikoja omanik.
* Asutas 1906 esimese eesti poliitilise erakonna: Eesti Rahvameelse Eduerakonna ja valiti tsaari Venemaa riigiduuma liikmeks.
* Oli 1917. a Maanõukogu liige ja esitas seal ettepaneku, millega Maanõukogu kuulutas ennast kõrgemaks võimuks Eestis.
* Oli Asutava Kogu, kõigi viie Riigikogu (1921-35) ja Riigivolikogu (1938-40) liige.
* Oli peaminister 1919 nov kuni 1920 okt, riigivanem 1927 dets kuni 1928 nov ja 1933 maist kuni okt.
* Oli Riigikogu esimees 1923-25 ja välisminister 1930-32.
* Kõrvaldati valitsuse poolt 1935. a suvel Postimehe kohalt ja Postimees võõrandati.
* Arreteeriti 13. dets 1940 nõukogude võimu poolt ja sellest peale puuduvad tema kohta vähemadki teated.

 

Autor: OLEV KASAK
Viimati muudetud: 07/01/2021 10:00:22