Foto: Pixabay

Minge metsa või terviseradadele kõndima ning kui ilm võimaldab, siis ka suusaradadele ja paadiga Võhandule. Lugege raamatuid, sest need viivad teid teise keskkonda, lugege ka pühakirja, olge lastega kannatlikud ja mõistvad. Kuigi teie tervisele ei ole hea kanda maski, pange see lugupidamisest teiste vastu poes ette.

Koroona kiire levimise tõttu oleme jõudnud rangete piiranguteni ning nädal tagasi oli vähemalt ühes Võru toidupoes näha sinise vormi kandjaid. Toidupoes peame käima, kasvõi kordki nädalas.

„Õnneks ei ole enam palju neid, kes poodides klienditeenindajatele maski kandmise nõudmise järel pahasti ütlevad,” märkis Rainer Rahasepp, politseikaptenist Otepää piirkonnapolitseinik.

Ta lisas, et tragid ja enda mõtteid positiivsena hoidvad klienditeenindajad ulatavad torisejale maski ja kui viimane seda ette ei pane, jätavad ta teenindamata. „Meie klienditeenindajad on samuti mures oma tervise pärast,” sõnas Rahasepp.

Politseitöös tuleb ette olukordi, kus inimesed soovivad näha politseinike reaktsiooni juhtunule või soovivad proovile panna politseiniku väitlemisoskust. „Sellistest olukordadest aitab üle saada positiivne ellusuhtumine ning mind aitab emotsioonide luulevormis paberile panek,” ütles Rahasepp. Alljärgnevad read ongi tema sulest.

Segased ajad
Täna aeg on keeruline,
kütab kirgi mitmest torust.
Tervist võtvalt põrguline,
kõneldakse viirusohust.

Näen, kuis müüja kassaboksis,
huulenurgad tõstis üles.
Kui klient poest maski ostis,
mitte vingund tema küljes.

Olukord on hetkel raske,
aga selleks on meil rohtu.
Ärgem kartkem kanda maske
ja hoidkem toekalt ikka kokku.

Politseikapten soovitas meil praegustes oludes kokku hoida: „Ühiselt ennetusmeetmetele enam rõhku pannes saame kord ka viiruse levikule piiri panna ja küll siis tasapisi meie heaolu taas rööbastele läheb. Hoiame distantsi, väldime tarbetuid kontakte ja püsime rõõmsad.”

Üks rõõmu allikas on loodus.

Loodus ja rajad kutsuvad
Igati kasulikult saab aega veeta metsas ja spordiradadel. „Mammastes on nelja kilomeetri pikkune kunstlumega suusarada, millest kaks ja pool kilomeetrit on valgustatud, ning rada on avatud õhtul kella üheksani,” rääkis Markus Käo, Põlva spordikooli direktor. Ta lisas, et soovijad saavad Mammaste tervisespordikeskusest nii suuski kui ka saapaid laenutada. Mõistagi sõltub suusatamise võimalus ikkagi ilmast, sest kevad on lähenemas.

Orienteerujad saavad radu läbida püsirakenduse Mobo abil. „Üks rada algab Mammastest,” sõnas spordikooli juht. Tema sõnul sai juba läinud aastal Põlva linna tänavatel mobiiliga orienteeruda.

„Minu olulisim soovitus: viibige palju vabas õhus,” lausus Käo.

Hillar Irves, Võrus tegutseva MTÜ Ekstreempark juhataja, on sama meelt: „Liikuge õues nii palju, kui saate, matkarajad ja mets on kõigi päralt.”

Lumi on Haanjas alati maas pikemalt kui mujal ja seal on avatud mõlemad suusarajad. „Haanjas võib saada veel aprilli alguses suusatada,” sõnas Irves.

Kümnekilomeetrise ringi saab igaüks teha, kui kõnnib ümber Tamula järve, kuid tasub ka Kubija terviserajale kõndima minna. Noored saavad ilmaolude muutudes Koreli oja äärses parkuuripargis lustida.

„Kui Võhandu jõgi lahti läheb, saavad huvilised Ekstreempargist paadi rentida ja jõele sõitma minna,” pakkus Irves.

Lugege raamatuid ja pühakirja
Võrumaa keskraamatukogu raamatukoguhoidja Kätlin Konks tunnistas, et inimesed helistavad ja küsivad, kas raamatukogu on avatud. „Lugejaid käib praegusel ajal veidi vähem ning osa tellib raamatud meie väljas asuvasse raamatukappi,” rääkis ta.

Konksu sõnul on viimasel aastal hakanud nii noored kui ka vanemaealised rohkem investeerimisalase sisuga raamatuid lugema. „Küsitakse ka optimistliku ja psühholoogilise sisuga raamatuid, samuti elulugusid,” ütles ta.

Nii nagu investeerimisalased ja teised tõsise sisuga raamatud annavad meile teadmisi, teevad seda mõistagi ajaloolise sisuga raamatud, nagu inglanna Catherine Nixey „Pimeduse aja algus”. Autor kirjeldab selles, kuidas kristlastest fanaatikud alates 4. sajandi keskpaigast hävitasid templeid, raamatukogusid ning kiusasid filosoofe ja neid, kes ei uskunud kristlust. Möödunud 20 sajandi jooksul on olnud palju hullemaid aegu kui praegu.

Mooste haruraamatukogu raamatukoguhoidja Kaie Koser ütles, et lugejaskonnal on erinevad eelistused, millest tema lähtub. „Pedagoogid soovivad praegusel ajal kriminaalromaane lugeda,” tõi ta näite.

Kirikuõpetaja Argo Olesk soovitas lugeda pühakirja ja vaimuliku sisuga kirjandust, sest need kosutavad ja toidavad vaimu. Toeks on nii palvetamine kui ka mõtisklemine.

„Pereraadio vahendusel saab kodus osa jumalateenistusest,” sõnas Pindi koguduse õpetaja ja Vastseliina koguduse hooldajaõpetaja. „Kes soovib vaimulikuga rääkida või armulauast osa saada, saab aja vaimulikuga kokku leppida.”

Kuigi kirikutes jumalateenistusi praegu ei toimu, on nende uksed pühapäeviti avatud. Kui inimene järgib nõudeid: kannab maski, hoiab teistega vahet jne, ei keela keegi tal kirikusse sisse astumast. Seda, et praegu on kirikutes palju inimesi, ei tasu karta, sest neid on seal ikka väga-väga vähe.
„Armastage Jumalat ja üksteist, suhelge lähedaste, sõprade ja koguduse vaimulikuga,” soovitas kirikuõpetaja.

Mõelge lapsega koos ja jääge positiivseks
„Kui lapsel hakkab kodus igav, siis mõelge koos, mida ta on soovinud alati teha,” soovitas Heli Hillep, Võru Kreutzwaldi kooli psühholoog. Olgu selleks siis küpsetamine, meisterdamine, joonistamine, muusika kuulamine, ise musitseerimine, millegi leiutamine, nuputamine, looduses jalutamine, pildistamine ja videote tegemine. „Head abimehed igavuse peletamiseks on raamatud ja lauamängud,” lisas ta.

Lapse toimetulek sõltub otseselt sellest, kuidas tulevad toime teda ümbritsevad kõige olulisemad täiskasvanud, lapsevanemad, õpetajad. „Laps õpib siis, kui ta tunneb end õpikeskkonnas turvaliselt. Paljudel koolilastel on distantsõppe ajal kadunud või kadumas normaalne päevarütm ja igapäevarutiin,” rääkis Hillep.

Ta lisas, et lapsed ja noored vajavad täiskasvanute kontrolli ja tuge päevarežiimi hoidmisel. Kui kõrval pole terve mõtlemisega täiskasvanut, kes seab positiivselt, kuid järjekindlalt piire, kipuvad lapsed nutimaailma kaduma ja see mõjutab väga negatiivselt nii nende vaimset kui ka füüsilist tervist. Head suhted ja emotsionaalne soojus kodus on kaitsva faktoriga, need aitavad keeruliste aegadega paremini hakkama saada. Kuulake, väljendage mõistmist ja kallistage.

„Ole lapse muret mõistev inimene, jaga tema edu ja rõõmu, ole inimlik, sõbralik ja hoolivalt toeks. See kõik aitab muret leevendada ja rasked ajad väiksemate kahjudega üle elada,” soovitas psühholoog. Ta lisas, et probleemid ei teki üleöö, kuid kui need jäävad tähelepanuta, siis süvenevad.

Hillep märkis, et praegu, kui meie ümber on palju teadmatust ja ebamäärasust, peab inimene parema toimetuleku nimel püüdma luua oma isiklikus elus rohkem stabiilsust ja rutiini. „Hea vaimse tervise hoidmiseks ning tasakaalu saavutamiseks on väga tavalised ja lihtsad soovitused: maga ja puhka piisavalt, toitu tasakaalustatult, hoia toetavaid suhteid ning positiivseid emotsioone ja liigu aktiivselt,” loetles ta ning soovitas jääda positiivseks ja otsida probleemidele lahendusi.

Paljud meist tunnevad koroona ees hirmu. Psühholoogi sõnul on hirm tekkinud kaitsereaktsiooni või ellujäämisinstinktina. „Meie ise juhime seda, kuidas meie keha reageerib millelegi ning see on harjutamise asi, nii nagu ka hirmudest vabanemine on harjutamise ja enesedistsipliini küsimus,” selgitas Hillep.

Juba mainitud soovitustele lisaks soovitas psühholoog teha igal meist oma olukorras, mida ta suudab. „Kasutage aega targalt, see suurendab positiivsust, ja koguge positiivseid emotsioone,” rõhutas psühholoog, kelle sõnul on mõistlik teha ka päevakava ning asjad enne läbi mõelda. „Hea on, kui poodi mineku eel on teada, milliseid kaupu on vaja, ning minna poodi siis, kui seal on vähem inimesi,” märkis Hillep.

Nõuanded koolilapsele kaugõppel hästi toime tulemiseks: harno.ee/et/nouandeid-koolilapsele-koroonakriisi-ajal-hasti-toime-tulemiseks

Tugi õpilasele ja lapsevanemale:
Noortel vanuses 16–26 on võimalik saada vaimse tervise teemal nõustamist videosilla kaudu või kirjaliku e-nõustamisena. Täpsem info: peaasi.ee/kysi-noustajalt.

Lasteabi telefon 11 6111 on mõeldud igas vanuses lastele ning töötab 24/7, samuti on võimalus kasutada tekstsuhtlust veebilehel www.lasteabi.ee.

Rajaleidja pakub E–R kell 10–14 e-nõustamist lapsevanematele teemadel, mis on seotud lapse probleemidega lasteaias või koolis. E-nõustaja töövälisel ajal saab jätta oma küsimuse kirjalikult.
Täpsem info: rajaleidja.ee/nouanded-lapsevanemale.
 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 18/03/2021 08:58:02