Kajakapesa hoone katusel. Foto: Jan Siimson

Keskkonnaamet tuletab kõigile majaomanikele ja korteriühistutele meelde, et praegu on viimane aeg hinnata ja vajadusel ennetada kevad-suviseid konflikte seoses lindude-loomade pesitsus- ja sigimispaikadega hoonetes.

Paljude linnades ja teistes asulates elavate linnuliikide pesitsuspaigad on seotud hoonetega. Näiteks kajakad ehitavad oma pesa ja hauvad pojad välja katustel, piiritajad tehisõõnsustes ja pääsukesed räästa all. Nii võib inimene ehitus- ja remonditöid alustades sattuda olukorda, kus tööd on vaja mitu kuud edasi lükata. Lindude-loomade häirimine pesitsus- ja sigimisajal on ebaeetiline ning seadusega keelatud. Majaomanikel ja korteriühistutel tuleb arvestada looduse asukatega ning vajadusel hooned õigeaegselt korrastada.

„Looduslike liikide pesitsemise ja sigimise vältimiseks katustel, räästaalustes, pööningutel, voodri taga, rõdudel, laoplatsidel ja mujal on just praegu, enne suurema pesitsus- ja sigimishooaja algust vaja ehitised regulaarselt üle kontrollida ja neid vajadusel hooldada. Samuti tuleb takistada ligipääs toidujäätmetele ning vältida metsloomade ja lindude lisasöötmist. Lihtsad toitumisvõimalused meelitavad metsloomi inimese juurde ikka ja jälle tagasi ning nii võivad tekkida probleemid. Seetõttu on mõistlik konflikte looduse asukatega ennetada,“ sõnas keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Eestis on üsna sagedased ka juhtumid, kus hoone välisvoodri taga või katusekonstruktsiooni vahel asub nahkhiirte suvine poegimiskoloonia. Nahkhiired on pikaealised ja elavad samas elupaigas aastakümneid, nii ka inimeste rajatud ehitistes. Emased nahkhiired poegivad ja hiljem varjuvad koos abitute poegadega nendes paikades mitu kuud. Kõik Eesti nahkhiired on looduskaitse all.

Kui hoonet asustavad nahkhiired, tasub koloonia asukohast teavitada keskkonnaametit. Eksperdid aitavad majaomanikel leida lahendusi, kuidas planeerida remondi- ja ehitustöid nii, et loomi häiritaks võimalikult vähe.

Majaomanikul on tööde õigele ajale planeerimisel oluline roll. Kui hoonete renoveerimisel või remonditöödel tekib küsimusi seoses looduslike asukatega, tasub võimalikult varakult võtta ühendust keskkonnaametiga.
 

See hoiatus tuli küll õigel ajal
Selle nädala ühel hommikupoolikul lugesin keskkonnaameti ülaltoodud hoiatust, tunnike hiljem sattusin kodukontori õues heitma pilgu sauna vanale korstnale ja tegin mõttes tähenduse, et korstna vuugid tahavad lähiajal kohendamist.

Mõni tund hiljem hingasin taas õues värsket õhku, kui kuulsin lähedusest äratuntavat tuvitiibade laperdamist. Nägin sauna katuseharjale maandumas isatuvi. Imestasin: olen harjunud neid linde pigem linnas nägema, mitte aga maal (lugesin hiljem, et tuvid elavad ka asulate lähistel). Ja siis märkasin, et sauna korstna servale oli justkui munemist sättides istunud ematuvi.

Mõtlesin, et see ei lähe mitte. Leidsin maast tammetõru ja heitsin peletuseks isatuvi suunas. Alles teine tõru peletas ta minema. Aga ematuvi jäi korstnale istuma.

Põige internetti tõi teadmist, et tuvi võib haududa aastas välja kuni kuus pesakonda poegi ja mune hautakse 16-18 päeva. Lisaks tuleb pärast munade väljahaudumist kolm nädalat oodata, kuni tuvipojad lendama õpivad.

Lähedusest kostis vareste kraaksumist ja oli küllalt selge, et majapidamise ühe avalikuma koha ehk saunakorstna servale munetud munad langevad väga kiiresti röövlite saagiks. Ja no ega ma ikka sellega lepi küll, kui suitsusaunahooaeg tänavu algamata jääbki või määramatusse tulevikku nihkub.

Avasin siibri ja süütasin sauna pliidi all papitüki. Kuna tõmme pole siin kunagi olnud kiita, siis kulus mõnd aega, enne kui korstnast kerge suitsuvinu paistma hakkas. Tuvimamma lendas minema – ma loodan, et ta leidis mõistlikuma pesitsemise koha.

VIDRIK VÕSOBERG

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 25/03/2021 08:15:14