Foto: Pixabay

Kevade saabudes avati taas taas grillihooaeg, kuid juba alguses tõi tulel lihaküpsetamine kaasa ka tõsiseid õnnetusi. Hooajale vastu minnes tasub seega meelde tuletada mõningaid ohutusnippe, et kevadsuvised tuletegemised ei kulmineeruks tule kontrolli alt väljumisega.

Grillimisel tuleb tähelepanu pöörata mitmele olulisele nüansile, mida kiputakse unustama või nende ohutaset pisendama. Gjensidige kahjukäsitluse juht Maarika Mürk soovitab esmalt hinnata, milline on üldse grilli-alune ja seda ümbritsev pinnas. „On väga oluline puhastada ala kuivanud taimestikust ja muust kergesti süttivast materjalist. Silmnähtavalt kuiva pinnast tuleks niisutada veega ja seda kõike vähemalt poole meetri ulatuses tuleasemest, et lenduvad sädemed ümbritsevat ei süütaks,” rõhutas ta.

Tähelepanuta tuleb pöörata ka tuule tugevusele. Tuleohutusseaduse kohaselt tohib lõket teha vaid siis, kui tuulekiirus jääb alla 5,4 meetri sekundis. Vastasel korral võib tuul sädemed edasi kanda ja ohustada läheduses olevaid hooneid ja ümbritsevat maastikku.

Kui tuletegemiseks kasutada grilli, tasub kindlasti kasutada grillkaant, sest särisevalt grillilt võib välja kukkuda söetükke ja sädemeid. Metsas grillides on ohutum variant kasutada näiteks RMK poolt üles seatud lõkkekohti, mis on kinnisema grilli disaini ja ette valmistatud pinnasega. Alati tasub juures hoida kustutusvahendit – olgu selleks vesi-või pulberkustuti, ämber veega või kustutustekk.

Mürk soovitab enne grillima asumist uurida ka kohaliku omavalitsuse õigusakte. „Tiheasustusalal võib lõkke tegemine ja grillimine olla piiratud või lausa keelatud,” sõnas ta. „Määratud võib olla ka see, mida lõkkes üldse põletada tohib. Kortermajas peab arvestama korteriühistu kehtestatud reeglitega – kui rõdul grillimine on keelatud, siis tuleb sellest ka kinni pidada.“

Vastavalt asukohale tuleb valida sobiv grillseade: puu-, söe-, gaasi- või elektrigrill. Rõdul ja terrassil tohib kasutada ainult selliseid grillseadmeid, mis ei tarvita tahket kütust (nt söe- või puugrill) ning mis on lubatud tootja kasutus- ja ohutusjuhendis. Grill tuleb asetada tasasele pinnale ja jälgida, et see paikneks ohutus kauguses hoonetest – lahtise leegiga grillimisel vähemalt 5 m, kaanega grillahju puhul vähemalt 2 m.

Terrassil ja rõdul grillimiseks:
* Tee selgeks korteriühistu poolt kehtestatud grilli kasutamise reeglid.
* Kui rõdu ja terrass on hoone osa, siis ära kasuta seal tahkel kütusel (nt söe- või puugrill) töötavat grillseadet.
* Kasuta ainult elektri- või gaasigrilli, kuid veendu enne, et seadme kasutusjuhend seda lubab.
* Jäta grilli ümber piisavalt ruumi, et küttekeha ei põhjustaks süttimist.
* Jälgi, et grillimisel tekkiv suits ja lõhnad ei häiriks naabreid.
* Ära jäta grilli järelevalveta!
* Hoia veeämber või tulekustuti käepärast! Pärast grillimist veendu, et seade oleks korralikult välja lülitatud.

Aias ja looduses grillimiseks:
* Kasuta söe- või puidugrilli üksnes koduaias grillimiseks.
* Paigalda grillseade hoonest eemale tasasele, mittesüttivale pinnasele. Puugrill hoonest vähemalt 5 meetri ja söegrill vähemalt 2 meetri kaugusele.
* Enne grillimist puhasta grilli vahetu ümbrus kuivanud taimedest, okstest ja muudest põlevmaterjalidest. Vajadusel kasta kuiv maapind veega märjaks.
* Ära grilli tuulise ilmaga, sest sädemed võivad kanduda kuni 200 meetri kaugusele.

Gaasigrilli plahvatus tekitas üle 200 000-eurose kahju
Mai alguses hävitas gaasigrilli plahvatusest alguse saanud põleng Võru vallas Nooska külas oleva elumaja. Kindlustusfirma hinnangul ulatuvad kahjud üle 200 000 euro.

Pühapäeva õhtul eramaja terrassil gaasigrilliga toitu valmistanud perekond oli juba suundunud siseruumidesse einestama, kui ühtäkki gaasigrill põlema lahvatas. Leegid tungisid kiiresti tuulekasti ning akende kaudu hoonesse. Päästjate saabumisel ulatusid leegid juba katusest, ustest ja akendest välja. Hiljem uuesti süttinud ja kustutamist vajanud hoone hävines täielikult koos sisustusega.
Päästjate hinnangul tõenäoliselt grilli põletis leegid mingil hetkel kustusid, kuid gaasi pealevool jätkus. Mõne aja möödudes tõusis kuuma grilli juures gaasi kontsentratsioon niivõrd suureks, et see lahvatas põlema ja süütas ka kõik lähedal oleva.

Salva Kindlustuse varakahjude osakonna juhataja Karen Soosalu märkis, et kuna tulekahju oli nii intensiivne, siis ei jäänud grillist suurt midagi järele ning süttimise täpset põhjust ei olnud võimalik välja selgitada. „Ainuke positiivne asi juhtunu juures oli see, et pererahvas ei viibinud õnnetuse hetkel grilli läheduses. Vastasel korral oleks võinud tagajärjed veelgi kurvemad olla. Kui vara on kindlustatud, siis selle saab alati taastada,“ lausus Soosalu. Ta lisas, et siiski mõningaid põletusi sai meesterahvas, kes põlengu alguses üritas pulberkustutiga tuld summutada.

Põlengu tagajärjel muutus hoone elamiskõlbmatuks ja hävines ka kogu majas sees olnud vara.

„Nüüd tuleb hoone jäänused lammutada ja maja uuesti ehitada. Uue hoone ehitamiseks kulub esmasel hinnangul kuni 200 000 eurot. Lisaks paarkümmend tuhat eurot ka hoones hävinenud vara taassoetamiseks,“ selgitas Soosalu.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 27/05/2021 09:43:08