Neli Lõuna-Eesti metsaomanikku kandideerivad Eesti parimaks metsamajandajaks
Olev Matt. Foto: erametsaliit
Üle-eestilisel metsamajandajate konkursil selgitatakse peagi välja selle aasta parim metsamajandaja. Ihaldatud tiitlile kandideerivad ka Lõuna-Eesti metsaomanikud Meelis Haljaste, Magnar Alev, Olev Matt ja Mark Kostõgov. Võitja kuulutab välja keskkonnaminister Tõnis Mölder 21. augustil Pärnus toimuval kogu pere metsapäeval.
Parima metsamajandaja konkursi ja traditsioonilise metsapäeva eesmärk on tutvustada laiemale avalikkusele metsandust ning selle eriilmelisust läbi erinevate metsaomanike. Kui konkurss toob kokku metsaomanikud, siis metsapäev on tasuta kogupereüritus, kus tegevusi nii lastele kui ka täiskasvanutele.
Metsamajandajate konkurssi koos kogu pere metsapäevaga korraldavad Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus. Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul on tegu pikaajalise traditsiooniga – parimat metsamajandajat selgitatakse välja juba 28. aastat.
Eelmaa kinnitab, et Eesti erametsad on heades kätes. „Eestis on ligi 100 000 metsaomanikku, kellel kõigil on metsa hoidmiseks ja majandamiseks oma nägemus ja kes seeläbi soodustavad metsade mitmekesisus,” sõnas ta. „Seejuures on rõõm näha, et metsaomanikud teevad aina rohkem teadmispõhiseid otsuseid, harivad ennast koolitustel ja otsivad vajadusel nõuandeid kohalike metsaühistute asjatundjatelt. Selle heaks näiteks on metsamajandajate konkursil osalejad, kelle puhul on näha, et metsaotsused on kaalutletud ning need tehakse tulevikule ja järgmistele põlvkondadele mõeldes.”
Valgamaa nominent: Meelis Haljaste
Meelis Haljaste mets asub Otepää looduspargi edelanurgas tema vanaisa 1935. aastal rajatud talu ümbruses. Veel mõni aasta tagasi Meelis eriti oma metsa ei tikkunud, vaid lasi sel rahus kasvada. Kui aga sõber oma metsast üraskikahjud avastas, hakkas ka Meelis oma metsa seisukorda lähemalt uurima ning selgus, et üraskid on ka tema metsas hävitustööd teinud.
Meelis võttis ühendust metsaühistuga, kus aidati teha plaan, et kahjustuse levikule piir panna. Siis aga tabas järgmise hoobina metsa tunamullune oktoobritorm. Nii ongi paar viimast aastat Meelis tegelenud metsauuenduse planeerimise, ettevalmistuste ja ka istutustööga.
Oma metsas tegutsemine on Meelises ka üldist huvi metsanduse vastu tõstnud. Teadmisi ammutab ta maaülikooli teadustöödest, katsetades samal ajal omal käel erinevate puuliikide kasvatamist eri pinnastel. Meelise sõnul on tema eesmärgiks sammuda vanavanaisa jälgedes ning kasvatada hea ja tugev mets oma pärijatele.
Valgamaa nominent: Magnar Alev (Mapomets OÜ)
Magnar Alevi metsad asuvad peamiselt Valgamaal Otepää ümbruses. Oma esimese metsatüki ostis ta Otepääle 2003. aastal. Tänaseks on ta oma metsaportfelli laiendanud u 500 hektarini.
Metsandus on tema elualaks ning lisaks oma metsade eest hoolitsemisele pakub ta oma ettevõtte Mapomets kaudu metsamajandamise teenust ka teistele kohalikele metsaomanikele ja naabritele.
Magnar ütleb, et on suurema osa metsast teenitud tulust sinna ka tagasi investeerinud. Lisaks noorte metsade kujundamisele on ta ehitanud metsateid ja teinud maaparandust ning panustanud ka loodusradade rajamisse. Tema sõnul on omanik ise oma metsale parimaks kaitsjaks.
Valgamaa nominent: Olev Matt (Ökoteh OÜ)
Olev Matist sai metsaomanik, kui talle tagastati vanaisale ja vanavanaisale kuulunud mets ja maad, pärast mida ostis ta juba ise esimesed metsakinnistud. Nüüd asuvad tema metsad lisaks Valgamaale ka Tartu- ja Põlvamaal.
Metsaülema ja abimetsaülema pojana oli juba lapsepõlves metsandus tema jaoks olulisel kohal. Oma ettevõtte Ökoteh asutas ta 2003. aastal, pärast õpinguid maaülikoolis. 28 aasta jooksul on Olev väikeettevõtjana puutunud kokku metsakultuuride rajamise, hooldamise, metsamaterjali ülestöötamise, puidu vääristamise ja puhkemajade ehitamisega.
Metsa majandab Olev perspektiivitundega, vaadates vähemalt 20 aastat ette. Ta nimetab end pigem metsakasvatajaks kui selle raiujaks ehk raietööd võtab ta ette siis, kui see on majanduslikult kasulik ja vajalik. Mets ja maa on tema jaoks investeering, mille väärtust püüab ta oma tegevusega suurendada ja ka järgnevatele põlvedele edasi anda.
Võrumaa nominent: Mark Kostõgov
Konkursil kandideeriv Võrumaa metsaomanik Mark Kostõgov majandab Võrumaal Saatse kordoni kõrval oma vanematele kuuluvaid metsi. Kokku on vanemad tema kätte usaldanud 17 hektarit kodutalu metsa.
Metsatööde vastu oli Markil huvi juba poisikesena ning metsa ja puiduga on seotud ka tema haridustee – Luua metsanduskoolis on läbitud nii forvarderi juhi kui metsanduse spetsialisti kursused. Kodusest Pärna talu metsast kujunes seega õpingute ajal hea praktikabaas, kus sai harjutada nii erinevate saagide käsitlemist kui ka istutustöid.
Marki eesmärgiks on kujundada segametsad, mis erinevatele kahjustajate ja ka kliimamuutuste suhtes oleksid võimalikult vastupidavad. Laiemas plaanis on aga tema sõnul soov jätta tulevastele põlvedele terved ja ilusad, mitmekesised metsad.
Metsamajandajad peavad Pärnus metsapäeva
Parima metsamajandaja selgitab 15 kandidaadi seast välja neljaliikmeline ekspertidest koosnev komisjon, kelle ülesandeks on tutvuda osalejate metsadega ning metsamajandamise võtetega. Seejuures võtavad hindajad arvesse ka metsaomaniku panust maaelu arengusse, traditsioonide hoidmist ja muid tegevusi.
Parim metsamajandaja kuulutatakse välja 21. augustil Pärnus toimuval meeleolukal metsapäeval, kus leidub huvitavaid tegevusi kogu perele: külastajaid ootab lõbus meelelahutusprogramm ja võimalus saada uusi metsaalaseid teadmisi ekspertidelt. Esinevad vokaalansambel Greip ja Curly Strings. Samal päeval on võimalik osaleda ka ekskursioonil 2020. aasta parima metsamajandaja Mihkel Jürissoni metsas Mädara külas.
Metsapäev toimub vabas õhus, piiramata alal. Korraldajad järgivad hoolikalt terviseameti nõuandeid ohutuks ürituse läbiviimiseks ja julgustavad külastajaid kasutama käte desinfitseerimisvõimalusi. Haigustunnustega inimestel palutakse jääda koju.
Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 19/08/2021 09:08:20
Tagasi uudiste juurde