Eesti veondussektori esindusorganisatsioonid ja Õliühing leiavad, et valitsuse otsus jätta ära järgmisse aastasse planeeritud diislikütuse aktsiisimäära tõus on suure positiivse majandusmõjuga nii ettevõtlusele kui ka elanikkonnale. Samas nähakse, et selmet fikseerida kasvutasandid järgnevateks aastateks, oleks mõistlik aktsiisipoliitika kujundamisel lähtuda pigem hinnakonkurentsist naaberriikidega.

Rahvusvahelisi vedusid teostavate ettevõtete esindusorganisatsiooni ERAA president Jaak Kivisild sõnas, et kevadel oli sektoril keeruline valitsusele selgeks teha, kui valusalt aktsiisitõus vedajate äritegevusele mõjub. „Rahvusvaheliste vedude puhul moodustab kütuse maksumus ligi 50% vedajate kuludest. Kui aktsiisitõusu mõjul oleks Eesti kütuse hind kerkinud umbes 20 senti naabritest kõrgemaks, siis oleks meie vedajad sattunud väga keerulisse – või lausa võimatusse – konkurentsiolukorda. Õnneks pääses kaine mõistus võidule,“ rõõmustas Kivisild valitsuse otsuse üle.

Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni juhatuse liige Herkki Kitsing nentis, et erinevalt kevadistest eelarvearuteludest lihtsustas valitsuse otsuse tegemist kindlasti ka see, et laual oli värske riiklik statistika veondussektori majandustegevuse kohta. „Kui maanteeveonduse eksportkäive konkurentsivõimelise aktsiisipoliitika abil ikka ligi seitse korda kasvab ja sektor tõuseb suurimaks teenuseid eksportivaks sektoriks, siis oleks aktsiisitõus olnud harukordselt rumal otsus,“ ütles Kitsing. „Hea on näha, et Keskerakonna vedamisel on valitsus otsuse tegemisel lähtunud riiklikest andmetest ja jõudnud ainuõige tulemuseni,“ lisas ELEA juht.

Kütusemüüjate esindusorganisatsiooni tegevjuht Mart Raamat rõhutas, et lisaks ettevõtlusele võidavad aktsiisitõusu ära jätmisest ka maapiirkonna inimesed. „Kütusemüüjad tunnevad oma kliente hästi – diislikütust tarbivad sõidukid on enamasti kasutuses just maapiirkondades, kus elanikkonna ostuvõime on madalam. Kui Jüri Ratas septembri alguses aktsiisitõusu ära jätmise plaani välja käis, siis ta ei eksinud: aktsiisitõusuga oleks saanud proportsionaalselt rohkem pihta just väikese sissetulekuga inimesed,“ märkis Raamat. „Seega on aktsiisitõusu ära jätmisel kindlasti ka tugev sotsiaalne mõõde ning see kaitseb ühiskonna nõrgemaid liikmeid kiireneva inflatsiooni juures.”

Ettevõtlusorganisatsioonid manitsevad aga valitsust ettevaatlikkusele tulevaste aktsiisitõusude planeerimisel. „Kindlasti on nii veondussektori kui ka laiemalt Eesti majanduse konkurentsivõime kontekstis võtmetähtsusega, et me ei jookseks aktsiisimääraga naabritest taas eest ära. Riiklik statistika ei anna tõlgendamiseks ruumi – aktsiisivahe taas tekkimisel hakkab veonduse majandustegevus kibekiirelt sulama,“ tundis Herkki Kitsing muret tuleviku osas.

Mart Raamat sõnas, et kütuseturu reguleerimisel tuleb silmas pidada lisaks aktsiisile ka muid elemente, mis kütuse hinnakujundust Eestis ja lähiriikides mõjutavad – eelkõige taastuvenergianõudeid. Raamatu hinnangul võiks ka riigi aktsiisipoliitika suunata transpordisektorit väiksema kliimamõjuga kütuste kasutamise poole.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 30/09/2021 09:07:57