Leti taga pakub parimat mahetoodet parimaks mahekauplejaks valitud Meelis Mõttus. Foto: Mari-Anne Leht

Laupäeval toimunud järjekorras 12. Uma Meki suurlaadal Võrus pakuti üht-teist nii igapäevaseks söömiseks kui ka erilisi suupisteid, lisaks muud majapidamises tarvilikku. Esimest korda oli eraldi maheturu osa, mille kauplejatest valiti parim müüja ja ka parim mahetoode.

Kui LõunaLeht kella 10.30 paiku Võru keskväljakule jõudis, oli Uma Meki suurlaat juba täies hoos. Mahekaupade müügilettide ees oli jalutamiseks ruumi piisavalt.

„See on hea, et laada korraldajad on mahetoodetele tähelepanu pööranud meile omaette nurga eraldamisega ning siin on piisavalt ruumi distantsi hoidmiseks,” sõnasid Tiina Tirgo ja Alo Abiline Leese talust Antsla vallast.

Nad tulid laadale müüma nii kartulit kui ka küüslauku, mõlemad mahedalt kasvatatud. Kartulikilo maksis euro. Viimase saagikuse kohta laususid noored talunikud, et tänavu oli see võrreldes mullusega ilma tõttu tagasihoidlikum.

„Meile meeldib ka see, et saame laadal ostjatega vahetult juttu ajada,” lisasid nad.

Mahedas sektoris müüdi ka Põlvamaal Peri mahemõisas kasvatatud sibulaid. „Läheb nii punane kui ka valge salatisibul,” sõnas kaupa pakkunud Ander, kelle sõnul jäi sibul tänavu väiksemaks, sest vett oli looduses kevadel vähe.

Taalbergi talu perenaist Ulvi Kallast teatakse ka hapendamise kuningannana, kuna naine on liialdamata hapendamise ja marineerimise meister. „Panen purki nii koduaiast kui ka metsast korjatu,” sõnas Kallas. Ta märkis, et kes tema leti ees üht-teist maitseb, see midagi ka ostab. Laadal oli tal kaasas 15 erinevat toodet.

Hea jutt, maitsev kaup ja rikkad ostjad
Keskpäevaks ehk kolm tundi peale laada algust olid Saaremaa leiva letil kastides vaid üksikud väikesed leivapätsid. Ligi 800 kilo leiba oli kolme tunni jooksul müüdud.

„Hea jutt, maitsev leib ja rikkad ostjad,” naeris müüja Hillar küsimuse peale, kuidas kaup nii kiiresti otsa sai. „Kauba peab soovijatele ruttu kätte andma, sest inimesed ei taha järjekorras seista,” avaldas ta veel ühe eduka müümise saladuse.

Teine kaubaartikkel, mis samuti oli lõunaks peaaegu lõpukorral, oli marineeritud ehk Presidendi kilu, millest keskpäevaks oli alles kaheksa 500-grammist karpi. „Kilu on väga hästi ostetud, kali nii hästi ei lähe,” ütles leti taga seisnud Oliver pealinnast.

Külmkuivatatud puuviljade lett oli kaubapakendeid täis. Üks ostja märkis, et ikkagi kallis ja uudne kaup. 100 grammi külmkuivatatud vaarikaid maksis 10 eurot. Siit sai osta külmkuivatatud ananassi, banaani- ja hurmaalõikude pakke, samuti kodumaiste marjade nagu vaarikate, aedmaasikate, pohlade jt sajagrammiseid ning väiksemaid pakke.

„Esmalt külmutame tooted, siis paneme vaakumkeskkonda, kust võtame toorainest vee välja, kuid vitamiinid ja mineraalid jäävad 97 protsendi ulatuses alles,” selgitas Argo, kes esindas Harjumaal asuvat osaühingut Roniroos.

Ostjad: kodumaiseid tooteid tuleb tutvustada ja osta
Võrulanna Signe ütles, et kohalikku toitu tuleb propageerida, et inimesed teaksid, mida Eestis kasvatatakse ja toodetakse, siis on neil lihtsam kohalikku toitu poest leida. Laat on kohaliku toidu tutvustamiseks oluline üritus. Ta ostis muu hulgas Võrumaal kasvatatud viinamarju.

Kanepis elav Viibeke märkis, et tema tuli Uma Mekile mett ja suitsusinki ostma, sest marjad-õunad on tal oma aiast, samuti juurvili ja kartul. „Müüjate juures meeldib hea suhtlemisoskus,” lausus Viibeke. Küsimusele sügistaeva all toimuva laada kohta vastas ta, et värskes õhus on mõnus ringi jalutada ja saab maskivabalt suhelda.

Mall tuli laadale koguni Saaremaalt, kust hakkas juba eelmisel päeval sõitma. Öö veetis ta lähedaste juures Tartumaal. „Tulingi siia kohalikku peeti, kapsast, küüslauku, sibulat, sinki ja muud ostma,” sõnas saarlanna, kes laadalt kalatooteid ei osta, sest need ostab ta ikkagi kodusaarel.

„Oma ostudega toetan kohalikke tootjaid ning eestimaised tooted on kindlasti puhtamad kui teistest riikidest sissetoodav,” rääkis Mall. Uma Mekist sai ta teada Facebooki kaudu.

Uma Mekk on kohalike toodete laat
Uma Meki peakorraldaja oli Võrumaa talupidajate liit koos Võru linnavalitsusega. „Mahe ja muheda” osale pani õla alla ka maakonna arenduskeskus.

Taluliidu tegevjuht Marika Parv ütles, et ettevalmistusi hakati tegema kuu varem. „Kauplejaid oli 105 ja neid oli pea kõigist Eesti maakondadest,” ütles ta. Parv märkis, et soovijaid oli rohkem, kuid 15-le tuli ära öelda, sest nende toodang ei vastanud Uma Meki laada nõuetele.

„Meie laat eristub teistest just kohaliku toodangu ja kohapeal valmistatuga,” lausus tegevjuht. Tema sõnul oli Uma Meki kaubamärki kandvate toodetega laupäeval kohal 25 müüjat nii Põlva- kui ka Võrumaalt.

Parv lisas, et liha- ja kalatoodete müüjaid oli laadaplatsil siiski kõige rohkem. Kalatootede pakkujate seas olid ülekaalus Peipsiveerest tulnud müüjad, kuid neid oli ka Läänemaalt.

Osa laadalistest soovis osta Lätimaal tehtavaid maitsvaid Gotina lehmakomme, kuid lõunanaabreid paraku ei olnud. „Eks koroona ole nende tulematajäämise üheks põhjuseks, kuid etteteatamise aeg oli ka lühike,” selgitas Parv. Tänavu olid kauplejad ainult Eestimaalt.

Kui varasematel aastatel on laat toimunud novembri alguses, siis tänavu kuu varem, seda just ettearvamatu koroona tõttu.

Parimaks mahekauplejaks valiti 17 osaleja seast Metsavenna talu peremees Meelis Mõttus ja parimaks mahetooteks sama talu juust Raclette.

Täpset arvu, kui palju huvilisi laadaplatsil päeva jooksul käis, on võimatu öelda. Marika Parv sõnas, et kui mullu käis 6000 huvilise ringis, siis tänavu oli neid rohkem.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 14/10/2021 09:39:24