Sisseostetud teenus toimib linnapea sõnul päeva-päevalt üha paremini. Foto: Urmas Paidre

„Vaadake kuidas Võru ja Rakvere loobusid hiljuti inimeste sundimisest teoorjusesse, aeg oleks seda teha ka Tallinnas,” kinnitasid isamaalased pealinna volikogus vastavat eelnõud esitledes ja Kagu-Eesti ainukest linn-omavalitsust eeskujuks seades. Kuidas aga läks siis Võrus avalikkuse poolt aastaid oodatud reformi läbiviimine, mille alusel linnas vabastataks majaomanikud ebaõiglasest linnatänavate puhtaksrookimise ja lumetõrje kohustusest? Ja millised on esialgsed kogemused ning kitsaskohad?

Lumekoristus ja libedatõrje linnade-alevike kõnniteedel ning selle kohustuse eraomanike kraesse riputamise teema kerkib pea iga talv ajakirjanduses üles. Mida rohkem lund, seda teravamalt. Kui LõunaLeht eelmisel talvel vastavat uuringut tegi, siis selgus, et inimesed on kaasaegsest teoorjusest vabastatud Põlvas, Rõuges, Kanepis, Antslas, Tõrvas jne. Vaid Võru ja Otepää olid nende omavalitsuste reas, kus elanikel oli kohustus avalikke kõnniteid rookida ja nende puhtuse eest vastutada. Nüüd siis jõudis ka Võru otsusele oma senist praktikat muuta ja linna kõnniteede eest vastutuse täielikult oma õlule võtta.

„Ega see otsus ei sündinud üleöö, eks ta küpses ikka aastaid,” valgustas Võru kauaaegne ja linnarahva suurt toetust nautiv linnapea Anti Allas. „Kõik linnakodanikud ju nägid, et lumekoristus kõnniteedel oli väga ebaühtlane. Oli väga tublisid kinnistuomanikke, kes oma krundiga piirnevad lõigud hoidsid korras, aga oli ka neid, kes üldse ei hoidnud või tegid väga kehvasti – neid viimaseid lisandus aja jooksul üha rohkem ja nii valitseski linnas olukord, kus äratehtud lõik vaheldus lumise või jäise lõiguga.”

Linnapea sõnul oli linn valiku ees, et kas võtta tööle üks-kaks lisaametnikku, kes hakkaksid nõudma sisse sunniraha ja käima kinnistuomanikega kohtulahinguid pidamas, või minna teist teed pidi ja võtta omavalitsusele kogu vastutus ning hakata teenust sisse ostma.

„Võrus väga palju majaomanikke on vanad inimesed ja piinlik on neile trahve ja ettekirjutusi tegema hakata,” nentis Allas. „Inimene ju ka hädas, ise enam ei jõua, aga rahaliselt ka ei jõua teenust tellida ja ausalt öeldes ega vanem põlvkond pole ka harjunud teenust nii väga sisse ostma.
Väga suurelt ei julgenud asja varem välja kuulutada, kuna ei teadnud, mis see hanke hind tuleb. Hetkel tundub, et hind sai mõistlik (80 820 eurot – toim).”

Justkui saatuse nöögina algas uue sisseostetud teenuse osutamine kohe suurte lumesadude saatel.

„Ega me algusega päris rahul ei ole, aga mida päev edasi, seda paremini saab asi korraldatud,” uskus linnapea. „Töötame teenust osutava ettevõttega päev-päevalt tänavalõike läbi, paraku kõnniteed on nii erineva iseloomuga. On ka väga kitsaid kõnniteid, nagu näiteks meie vanalinna ajaloolised tänavad, kus lund pole eriti kuhugi lükata jne. Mõnel pool ei mahu sahk ei kõnniteelt läbi ega ka sõiduteelt, kuna kõnnitee ääred on autosid täis pargitud. Samas tuleb ka kinnistu omanikest aru saada, et auto peab ju kuhugi parkima. Ilmselt ka kortermajadel tuleks siiski läbi mõelda, et vajadusel tellida lume äravedu paremaks parkimiskorralduseks, kuna praegu on väga lumerohke talv.”

„Tegelikult inimesed võiksid anda teada, kui miskit häirib,” märkis Anti Allas. „Palun mõistvat suhtumist, on ettevõtja jaoks uus algus ja pilootaasta. Eks nüüd on näha, millist tehnikat on mõistlik valida, saame ise ja saab ka teenuse pakkuja õppetunni. Kui kogemust rohkem, siis saame ka hanke pikemaks perioodiks välja kuulutada kui üks hooaeg. Seda ma tunnistan, et väga tublid majaomanikud tegid paremini, eks labidamees on ikka paindlikum kui masin. Aga samas milline inimtööjõud kulus, kui paljude inimeste meeletu vaev. Pigem täna olukord nii, et üldine tase on keskpärasem, aga selle eest jälle kogu linnas ühtlane. Liivatamine käib ka kogu perimeetri ulatuses. Oli ju varem vähe tolku, et mõni lõik oli korralikult liivatatud, aga siis paljud olid jälle täielikult liivatamata.”

Kas poleks siis mõttekam soetada kogu tehnika Võru Taristuhaldusele ja selle töötajad teeksid selle töö nagu vanasti Võrko ajal?

„Esialgu võib nii tunduda, kuid kõigepealt – ka selles hankes on üle 20 kilomeetri kõnniteid,” leidis Võru meer. „Lisaks on palju kõnniteid varasemas teedehooldushankes sees ja kergliiklusteed. Vilja tänav, osa Jüri tänavast, Pikk tänav jne olid juba senises tänavapuhastushankes, nüüd võtsime üle poole veel juurde. Hanke jagasime kolmeks, et saaksid osaleda ka väiksemad firmad. Kui soetaksime kogu tehnika Taristuhaldusele, siis ei suuda sellele jälle pakkuda suviti rakendust. Asja mõte ongi see, et need ettevõtted, kes tegelevad suvel teedeehituse ja haljastustöödega, et nad leiaksid talvel oma tehnikale rakendust ja saaksid võimalikult soodsalt pakkuda teenust. Tänapäeval tehnika on ülikallis ja rakendus sellele peab olema suur. Pealegi peaks Taristuhaldus siis võtma talveperioodiks juurde töötajaid, aga see jälle pole väga mõttekas, lisaks ei sobi meie suvine niitmistehnika jälle talvehooldustöödeks.”

 

Autor: URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 09/12/2021 10:57:03