Foto: Mikk Otsar

Eelmisel nädalal peeti Põlvamaal maanteemuuseumis Eesti muuseumide aastaauhindade konverentsi. Nominendid tutvustasid möödunud aasta parimaid projekte ning hiljem Põlva kultuuri- ja huvikeskuses peetud galal kuulutati välja võitjad.

Muuseumide aastaauhindade jagamine on muuseumirahva pidupäev, kus tunnustatakse tublisid muuseumispetsialiste ja tuuakse esile muuseumitöö eri tahke.

„Muuseumid loovad tähendust, mis on oluline ja puudutab igaüht. Aga selleks, et pakkuda parimat, peavad muuseumid end pidevalt arendama ja tähelepanelikult kuulama, nii seda, mis mujal tehakse, kui ka seda, mida meie ühiskond vajab. Usun, et igal inimesel või asutusel, kelle ülesanne on luua tähendust, on muuseumidelt nii mõndagi õppida ning selleks toovad muuseumide aastaauhinnad esile lihtsalt suurepäraseid näiteid,“ ütles muinsuskaitseameti muuseumivaldkonna juht Mirjam Rääbis.

Auhindu jagatakse alates aastast 2004 ja sellel aastal oli võõrustaja rollis Põlvamaal asuv maanteemuuseum.

„Transpordiamet, mille koosseisu tänavust Muuseumirottide galat võõrustav maanteemuuseum kuulub, teeb ka omalt poolt kummarduse muuseumirahvale, kes läbi keeruliste koroonaaegade on hoidnud muuseumid avatuna ning leidnud uusi põnevaid lahendusi, kuidas inimesi muuseumi kutsuda,” ütles ameti avalike suhete teenistuse direktor Kaja Sepp.

Tänavused Muuseumiroti nominendid on tema sõnul selle parim näide. „Luban maanteemuuseumi poolt ka tulevikus toredaid üllatusi, et meil juba kogunema hakanud Muuseumirottide pere kasvaks ning meile oleks põhjust edaspidigi külla tulla,” ütles Sepp.

Muuseumide aastaauhindade tänavusele konkursile esitati 93 taotlust. Laekunud ettepanekutest valisid konkursi nominendid välja kultuuriministeeriumi juures tegutseva muuseuminõukogu komisjonid. Muuseumiroti auhindu jagatakse kümnes kategoorias. Rändauhinnad ehk suured Muuseumirotid antakse välja aasta parima püsinäituse ja parima ajutise näituse eest. Aasta turundaja eriauhinna paneb välja Eesti Muuseumiühing ja kõige külastajasõbralikuma eriauhinna Rotilõks andis ka sellel aastal omalt poolt välja EAS. Iga kategooria võitjale on kultuurkapitali toel välja pandud rahaline preemia 1300 eurot, mille eesmärk on toetada erialast enesetäiendamist. Kõigile võitjatele kingitakse skulptor Tiiu Kirsipuu loodud pisikesed Muuseumiroti kujud, rändauhinnana jäävad ringlema suured Muuseumirotid näituse ja püsinäituse kategooria võitjale.

Auhinnagalal ütlesid omalt poolt tervitussõnad ka president Alar Karis ja auhinnad andis üle kultuuriminister Tiit Terik.

2021. aasta parima püsinäituse tiitli ja Suure Muuseumiroti võitis Eesti Vabaõhumuuseumi näitus „Kolhoosi korterelamu”. Parima ajutise näituse auhinna ja Väikese Muuseumiroti sai Saaremaa muuseum oma näituse „Viikingid enne viikingeid” eest. Kokku tunnustati galal ühtteist Muuseumiroti laureaati.

„Rõõm on näha, kuivõrd palju eriilmelisi ja põnevaid elamusi pakkuvaid muuseume Eestis on. Võime olla tõeliselt uhked enda muuseumide üle, kelle teemade ja programmide ring on uskumatult lai. Seega on muuseumide aastaauhindade konkursil juba nominentide hulka valituks osutumine märkimisväärne saavutus – Eesti on teatavasti väga muuseumirohke riik ning konkurents seega tihe,“ ütles kultuuriminister Tiit Terik. „Sügav kummardus ja aitäh kõigile, kes hoiavad meie kultuuripärandit ning kujundavad ja panustavad meie muuseumimaastikku, mis meid aina uuesti üllatab ning avastamisrõõmu pakub,“ lisas ta.
 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 03/02/2022 08:55:46