Hommikune ülevaade (5. märts)

Kõige huvitavamad sündmused on seekord väljaspool Ukraina piire.

Kõige kõnekam - Valgevene armee keeldus Ukrainasse minemast (3 brigaadi) ja nad pole nõus sõjategevuses osalema. Hirmunud Lukašenkol ei jäänud muud üle, kui teatada, et nemad ei sõdi, aga see oli hirmunud diktaatori viimases hädas tehtud avaldus. Kindlasti oleks Valgevene armees ka neid, kes sõdiksid Ukrainas, aga neid on vähe. Moraali on alla viinud pidevalt Ukrainast saabuvad laipasid täis autod. Oli isegi jutt, et kui neid peaks viidama üle piiri, lähevad nad Ukraina poole üle. Ei ole vist vaja seletada, mida Lukašenko hetkel tunneb, sest kogu tema diktatuur toetub sõjalisele jõule. See on lõpu algus. Lisaks on kuuldavasti valgevenelased organiseerumas siseriiklikult vastupanurühmadesse, et saboteerida Venemaa sõjaväe toetustegevust. Eks paistab, aga tänasel päeval on selge, et valdaval osal valgevenelastest puudub igasugune soov naabrite vastu minna, nad tunnevad kohutavat häbi, et nende territooriumilt sai võimalikuks Kiievi ründamine ja toimub jätkuvalt Ukraina pommitamine ja seal asuvatele Venemaa vägedele lisajõudude saatmine.

Internetiavarustes läks liikvele Venemaa senaatori Narussova (muuseas, ta on Sobtšaki lesk) jutt, kus ta pärib aru sõjakaotuste üle. Et tal on andmeid, kus ühe roodu 100-st sõdurist jäi ellu ainult 4. Seda räägib senaator ja nii ongi, kaotused on kohutavalt suured. Mis siis selgus. Juba eelmisel kevadel kasutati õppustel varianti, kus ajateenijatele pakuti võimalust kolmeks kuuks kirjutada alla lepingule, et olla siis selle aja nö kontraktnik ja peale õppusi saab minna teenistusest koju koos rahasummaga. Eelmisel kevadel see töötas. Tänavu tehti samamoodi, selle vahega, et nüüd saadeti nad sõtta. Noored, kes olid varem heal juhul mõned korrad relvast lasknud. Olematu motivatsiooniga. Kes ei osanud kasutada isegi sidevahendeid. Miks nii käituti? Venemaal lihtsalt pole piisavalt soovijaid, et armees lepingulisena töötada. Lihtsalt ei ole ja siis nö plaani täitmiseks värvatakse sinna sisuliselt kõiki, keda on võimalik. Ei tasu nüüd arvata, et Venemaal ei olegi tasemel sõjaväeüksusi, on küll, aga niivõrd suure riigi vastu mitmetel rinnetel neist ei jätku lihtsalt, lisaks on nad kandunud suuri kaotusi, aga kui juba 30% mingi väeosa isikukoosseisust on kas surnud või haavatud, siis ta enam ei toimi.

Ukraina põhjaosa metsad pidid täis olema Venemaa sõjaväelasi, kes on näljas. Nad ei taha sõdida. Sõjaline operatsioon planeeriti arvatavasti varasemal ajale, aga Hiina nõue oodata olümpiamängude lõpuni andis Ukrainale ühe trumbi lisaks- nüüd on Põhja-Ukrainas teedelagunemise aeg ehk siis suurematelt teedelt sisuliselt maha minna ei saa, ilma ülisuure riskite kaotada kogu tehnika. Ajaloos pole varem üritatud Kiievit põhjast vallutada, sest seal on väga kitsad teed. Lisame teedelagunemise ja tulemuseks on lõpmatud kolonnid, kus lisaks surmahirmus sõdurid saboteerivad oma tehnikat, et mitte edasi liikuda. Lisaks on ukrainlased hävitanud sillad ning ei olegi varianti edasiliikumiseks. Tänase hinnangu kohaselt kuluks neil nädalaid, et üldse Kiiev ümber piirata. Neil on hetkel veel ainult paar eelist jäänud - ülekaal õhus ja suures koguses kahuriliha, sest siiani on lahingud näidanud, et oma sõdurite elu ei maksa midagi Venemaa juhtide jaoks.

Mis variandid üle jäävad. Kõige ebainimlikumad - kui õnnestuks maha võtta Ukraina õhutõrje, siis Harkivi ja Kiievi  vaippommitamine pommituslennukitelt või taktikalise tuumarelva kasutamine, muid variante pole. Venemaa on juba praegu sooritanud sõjakuritegusid nii Harkivis, Mariupolis, Tšernigivis jne, näis, kas jätkuks sõjaväe juhtidel mõistust seda varianti mitte kasutada, aga nad on nurka aetud, Putin ootab nendelt võidukaid sõnumeid, aga neid ei ole. Väike võit on ainult Hersonis, kus üritatakse juba uut nn vabariiki teha, aga seda ei tee Krimmist kohaleveetud inimestega.

Euroopa suurima tuumajaama ründamine Venemaa sõjajõudude poolt. See on sõjakuritegu, terrorismiakt. Taust on see, et kadõrovlased vahetasid välja Venemaa väed ja neil oli kõigest savi. Kõigest. See rünnak oli viimaseks piisaks Hiina jaoks, keda meeletult häirib, et see sõda on varjutanud paraolümpiamängud ja mis veel hullem, nemad on USA poolt avaldatud info põhjal olnud sellest sõjast teadlikud ning on andnud varem sellele heakskiidu. Nüüd on vaja kuidagi oma nägu säilitada. Milleks Venemaa tegi selle terroriaktsiooni  - see saab näidata ainult nende meeleheidet.

Ukraina sõjavägi seisab ja Venemaa armee väldib vahetuid lahinguid, aga lõpmatult ei saa sõjavägi kolonnides passida, niigi madal moraal muutub olematuks. Venemaa kasutab palju diversioonigruppe, see on Ukraina jaoks probleemiks, sest riigi territoorium on hiigelsuur ja on ka Ukrainas omajagu reetureid, aga selline see elu on.

Patiseis jätkub, aga midagi head ei ole kummagi osapoole jaoks.. Kuna Valgevene armee sissetungi oht langes ära tänaste teadmiste kohaselt, on võimalik lääne poolt tuua abi juurde. Samas on Ukraina jaoks olukord palju kriitilisem lõuna suunal ning Venemaal jagub seal nii sõdureid kui sõjaväetehnikat.

Ahjaa, lõppu ka veel üks infokild. Arestiti oligarhi Alisher Usmanovi varad, aga siis mingil kummalisel kombel piiranguid leevendati ja Usmanov ise kadus nö radaritelt. Usmanovi abikaasa on võimlemistreener, Alina Kabajeva, Putini lemmiku treener ja sealtkaudu sobitatud tutvuste läbi tekkis Usmanovil ülisuur varandus, aga enamus on veendunud, et ta on Putini esindusisik ja väga suure tõenäosusega on ta läinud koostööle USA eriteenistustega. Ja teate, mida see tähendab Putini jaoks?

Tänaseks aitab, homme kirjutan pikemalt majandusest. Jah, ka meie saame pihta ning bensiinijaamades kütuse hind tõuseb veel omajagu, aga Venemaa saab kordades valusamalt pihta, sest juba toimub eraalgatuslik boikott nii Venemaa energiakandjate kui metallide osas. Venemaa veel hingitseb valuutalt, mida teenvad ettevõtted välismaalt, nii et Venemaa kaupade ostmist vältides saad anda oma panuse selle Mordori hävitamisse, aga need nired kuivavad kiirelt. Venemaa ei olnud valmis selliseks sündmuste käiguks, rääkigu Putini fännid mida iganes. Polnõi piz...ets.

Hommikune ülevaade (6. märts)

Ukraina rinnetel on olukord jätkuvalt väga keeruline: lõuna pool on Venemaa vägede edasiliikumist takistanud see, et nad on oma jõud jaganud mitme suuna vahel ning nad lihtsalt pole võimelised seetõttu kiiremini edasi liikuma ja eks alati on küsimus ka tagalast, sest Hersoni (valdavalt venekeelne linn varasemast ajast) meeleavaldused näitavad, et elanikkond on meelestatud äärmiselt sõjakalt okupatsioonivõimude vastu ning kui kõike striimitakse reaalajas üle maailma, siis lihtsalt nad ei saa tulistada rahulikke elanikke, kuigi nad väga sooviksid. Kui tagala on vaenulik ja väed pihustunud erinevates suunades, siis paratamatult tuleb hoogu maha võtta.

Põhja pool on omajagu kõneainet põhjustanud Valgevene armee, sest Venemaa poolt on ülisuur surve, et nad läheksid lahingusse. Paraku on seal mitu probleemi - esiteks on valgevenelaste moraal naabrite ründamiseks pehmelt öeldes madal. Teiseks puudub sellel armeel igasugune sõjaline kogemus - üks asi on paraadil marssida, teine asi on minna sõtta olukorras, kus Venemaa on valinud taktika, et inimeludel väärtus puudub. Ka teadvustavad paljud endale, et kui minnakse üle piiri, siis on Valgevene automaatselt täpselt samal pulgal Venemaaga - kui seni on ta agressori aitaja, siis juba agressor koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Kuuldavasti nö töö käib, et väed üle piiri viia või noh, Luka arvatavasti üritab topeltmängu, mida ta on aastaid harrastanud. Valgevene reeturlikkus on seadnud Ukraina keerulisse olukorda, sest riigi kaitsmisel ei arvestatud sellega, et naaber lööb neile noa selga. Valgevene juba on reetnud oma naabri. Valgevene on kaasvastutav selle kohutava kuriteo kordasaatmisel.

Kui Hersonis ei ole okupatsiooniarmee veel rahulikke elanikke valimatult tapma hakanud, siis kuuldavasti on põhja pool olukord teine. Partisaniliikumine on hoogustunud ning metsades on Stingeritega relvastatud ukrainlased. Eile oli ilm pilvine ning Venemaa lennukid ja kopterid pidid madalamalt lendama ja neid võeti järjest maha. Ameerika sõjaväeekspertide sõnul oskavad ukrainlased nende seadmetega palju efektiivsemalt töötada kui ameeriklased ise. Nii ongi Tšernigivi äravõtmine seotud suurte probleemidega - probleemid on Venemaa armee suurtükiväe varustamisega, samas lennukeid ja koptereid võetakse maha järjest edukamalt, viimati tulistati alla Venemaa üks uuemaid lennukeid SU-34. Partisanitegevusest frustreerunud Venemaa sõdurid sõidavad põhjaosas nüüd küladesse ja tulistavad järjest kõigi elumajade pihta. Süüa enam ei küsita, vaid võetakse jõuga. Samas pole vaja kirjutada, et kas see tõstab nende populaarsust või mitte.

Ukraina vägede suurimad lahingud on Kiievi põhjaosas. Sõjaväe juhtkond on sealsetele elanikele soovitanud mitte minna automaadiga kangelast mängima, sest nad lastakse siis lihtsalt kiiresti maha. Soovitused on kaevata kraave, teha betoontõkkeid, et soomustehnika kinni pidada ning siis oleks võimalik neid hävitada. Ka on soovitus lahkuda sealt piirkonnast, kuni veel saab, sest Venemaa armee armu ei anna. Ka ei loe nad oma kaotusi, nii tehti dessant Irpini, mis täielikult hävitati Ukraina sõjaväe poolt, aga nad on nagu Mordori orkid, tapad 100 ära, tulevad üle laibakuhjade uued -  Kiievi blokaad on Putini joks ülioluline, sest linna ta ära võtta ei suuda, aga see oleks läbirääkimistel tugev trump tema peos.

Viimaste päevade pidev elamurajoonide pommitamine on kantud samast eesmärgist - vähendada nii ukrainlaste kaitsetahet (sest paljudel sõduritel on seal lähedased), samas püüdes tekitada läänes rahulolematust ning ideaal oleks NATO meelitada võitlusse, sest hetkel Putinil puudub tõsiseltvõetav ideoloogiliselt kandev sõnum, aga võitlus NATO vastu seda oleks. Patiseis jätkub - Ukraina suudab veel edukalt kaitsta, hoogustunud on partisanitegevus, vaenalse tagalateenistuse töö on kas täielikult paralüseeritud või siis raskendatud, aga jõudu vastupealetungile minna ka ei ole, sest Venemaa jagub ikka veel nii kahuriliha kui tehnikat, mida juurde tuua. Jagub kõiksugu laskemoona, millega pommitada elamurajoone linnades, kuigi ka seal hakkavad probleemid tekkima. Venemaa armee tagalateenistuse kütuseveokid sõidavad nüüd juba ilma igasuguse julgestuseta ning nad on territoriaalkaitse peamised sihtmärgid, nagu ka lahingumoona vedavad veoautod.

Mis saab edasi? Kuuldavasti kardab Venemaa juhtkond väga esmaspäeva, sest siis jõuab tavainimesteni majanduskrahh kogu tema inetuses. Minul on kogu aeg olnud intellektuaalselt huvitav lugeda Putini fännide juttu, nagu oleks Venemaa suurepäraselt valmis üksi maailmas hakkama saama. Sovjetiajal see nii oligi osaliselt, aga nüüd on Venemaa väga tihedalt integreeritud maailmajandusse sisuliselt kõigil tasanditel. Isegi lihakombinaadid sõltuvad pea kõik lääne tehnoloogiatest ja ka tootmises kasutatavatest komponentidest, rääkimata muudest tööstusharudest. Venemaa on tuumarelvadega suur bensiinijaam, selles ütluses on oma kibe tõde - praktiliselt kogu tootmine sõltub ainult ja ainult läänest, ise nad pole võimelised tehnoloogiaid välja töötama. 

Toodeti autosid, tõsi, aga peamiselt sissetoodud komponentidest. Ja see on praktiliselt kõikides valdkondades. Lennundus on kõige silmatorkavam valdkond, sest Venemaal on piirkondi, kuhu saabki ainult lennukitega. Kuu aja pärast on lennud sellistesse sihtkohtdesse ülimalt problemaatilised. Massiliselt lõpetavad ettevõtted töö, rubla kurss kukub, elamuasemelaenude protsent on nii kõrge, et inimesed pole võimelised neid enam tasuma. Poodidest lõpevad kõige elementaarsemad tarbekaubad. Venemaa keskpank andis pankadele palju rublasid, aga antud olukorras on kõige kasulikum neil osta dollareid, et siis hiljem nad suure kasuga maha müüa ja nii teenida. Suurte IT-firmade lahkumine annab USA-le täiendava võimaluse Venemaa pitsitamiseks.

Majanduslikult on ees julm nädal ning Putin teab seda. Kui tal tekivad probleemid oma riigis pensionite maksmisel, siis mis nipiga õnnestuks tal Ukrainasse tuua majandusliku õitsengu läbi okupatsiooni? Ei õnnestugi. USA-sse lendas nn Venemaa presidendi lennuk, mille missioon jääb mõistatuseks, sest väljasaadetud diplomaatide äratoomiseks selliselt ei käituta. On spekulatsioonid, et seal on väga kõrged Venemaa sõjaväelased, kes üritavad läbi rääkida, sest Venemaa ei suuda seda sõda pikalt pidada. Aga need on ainult spekulatsioonid.

Ahjaa, kui meil siin sõimati reformi kokkuhoidlikuma majanduspoliitika eest, siis reaalsus ei ole nad olnud ligilähedaseltki võrreldavad Putiniga. Kuigi Krimmi okupeerimisele järgnenud sanktsioonid omasid Venemaa majandusele valusat mõju, kogus ta reserve. Hoolimata sellest, et riigis oli katastrofaalne puudus rahadest pea kõikides sfäärides. Kogus raha, et seda saaks kasutada sõja käivitudes. Kokku natuke alla 650 miljardi dollari väärtuses vahendeid, mis on väga suur raha. Nüüd on suur osa sellest külmutatud, kulla müümine problemaatiline ning jüäänidega kauplemine samuti (13% reservidest). Piltlikult öeldes istus ta rahvast näljutades viljahunniku osas, millest nüüd ilma jäi. Ta ei uskunud, et lääs tegutseb. Ja uskuge või mitte, aga Venemaal on tulnud käibele sõnapaar "kollektiivne lääs", mida enam ei öelda põlgusega, vaid vastupidi, hirmuseguse austusega. See on suur muutus.

Mida on oodata. Putin tahab läbirääkimisteks võimalikult head positsiooni ning selle eesmärgi täitmiseks on tema jaoks ka kõikvõimalikud sõjakuriteod aktsepteeritvad, aga talle pole enam palju aega jäänud, sest riigi majandus lihtsalt ei pea pikalt enam vastu.

Hommikune ülevaade (7. märts)

Otseselt lahingutegevusest on viimase päevaga seoses vähe kirjutada, sest Venemaa armee edenemine on aeglustunud pea kõikidel suunadel. Kuigi ma loen tihti ka väga optimistlikke arvamusavaldusi, et pöördepunkt on saabunud jne, siis nii lihtne see kõik ei ole, samas saab Ukraina iga päev juurde relvastust.

Esimese asjana kirjutan taas Valgevene väeüksustest. Loomulikult on sealt laekuv info tulnud läbi mitmete inimeste, aga siiski saab tänasel päeval väita, et Valgevene armee ei soovi lahingusse minna. Kõrgem väejuhatus oli Lukašenkole ette kandunud, et hoolimata väga põhjalikust selgitööst nii sõdurite kui ohvitseride hulgas, keelduvad valgevenelased sõdimast. Peamine põhjus on hirm, sest kontaktlahingutes on Venemaa armee käsi käinud siiani väga halvasti. Kui juba Venemaa armee eliitüksused ei saa hakkkama, siis mis võimalused oleks neil? Teiseks olevat soovimatus naabreid rünnata ning eks järjest rohkem jõuab kohale ka teadmine, et nii käitudes oleks Valgevene agressor ning just nende võimuses on seda ära hoida.  Moraal on olematu, aga Ukraina armee jaoks on praegune olukord selles mõttes halb, et just Valgevene ükskuste võimaliku sissetungi pärast Lääne-Ukrainasse on seal seotud sõjaväeüksused, kes muidu võiksid appi minna Kiievi alla. Kui selle ohu saaks maha, oleks see Ukraina jaoks väga tähtis. Ahjaa, Ukraina sõjajõududega on ühinenud üle 200 valgevenelase, kes sellel nädalal peaks ka lahingutesse minema.

Viimastel päevadel on väga teravalt päevakorda kerkinud õhukaitse küsimus, aga selles osas oli eelmine nädalavahetus ukrainlaste jaoks kohe väga-väga edukas. Esiteks oli ilm pilvine ja seetõttu pidid osad ründelennukuid lendama madalamalt. Teiseks ei ole linnade pommitamine 500 kiloste kohutavate tagajärgedega fugasspommidega sugugi nii lihtne - lennuk peab selleks laskuma kõrgusele, kus nende vastu töötavad erinevad õlalt lastavad relvad. Harkivis lasti järjest alla niipalju pommitama tulnud lennukeid, et seal nad enam sellisel kujul seda eriti teha ei üritata. Küll aga prooviti Tšernigivis ja lausa uskumatult edukalt - lasti alla SU-34, piloot jäi ellu ja selleks osutus isik, kes sooritas sõjakuritegusid Süürias ja tehes seda nii "hästi", et poseeris lausa koos riigijuhtidega. Väidetavalt oli kangelaseks üks reservist, kes kasutas Venemaa enda süsteemi IGLA, aga ... nojah, vahet pole, möödunud nädalavahetuse kaotused lennukite ja kopterite osas olid Venemaa armee jaoks väga valusad. Ja siis saabki juhtuda selline absurd, mida näidati AK uudistes - Venemaa lennukuid ei julge minna suurte linnade lähedale ja viskavad suure pommi maha täiesti arusaamatult külasse, kus pole mingit sõjaväetaristut. Aga saab ette kanda, et hävitati järjekordne vastase sõjaväeline objekt.

Võimalike lennukite tarne teema Poolast on paljuski Euroopa poliitikute mölapidamatuse tõttu ohtu sattunud, nii ei oleks sõjaväeliste ekspertide sõnul Borrellil üldse olnud vaja midagi rääkida, lennukid oleksid vaikselt värvi vahetanud ja Ukrainas tegusid hakanud tegema. Nö suure kella külge panemine andis Venemaale võimaluse ähvardama asuda. Teadsid ju eestlasedki, et vaikimine kuld, aga poliitikutel käib suu tihtipeale kiiremini kui mõistus järgi jõuab. Hetkel on see diil sattunud väga tugeva küsimärgi alla. 

Venemaa armee probleemid. Tüüpiline probleem - näiteks tehnika laguneb (see ju ei ole üllatav) ja seda oleks vaja remonti viia. Selleks oleks vaja veoautot koos seadmetega, mis võimaldaks tanki treilerile panna. Aga kuna trassid on kolonnidest umbes, siis pole seda võimalik teha. Pole muud varianti, kui lükata nad tee pealt kõrvale ja kui vaatate fotosid nendest kolonnidest, siis see massiliselt tee pealt kõrvale pargitud sõjatehnika on katkine. Teine teema nende kolonnidega on see, et kuna kolonn on sulgenud kogu tee, siis ei saa kuidagi kolonni etteotsa tuua ei kütust ega süüa. Kütust kulub, et masinad käima hoides sooja saada. Lisaks komplekteeris Ukraina spetsiaalsed väiksearvulised lahinggrupid, kes on varustatud seadmetega Javelin, NLAW ja Stinger ning nende ülesanne on kolonnides rünnata eeskätt kõige väärtuslikumat tehnikat, eeskätt õhutõrjesüsteeme BUK, aga ka teisi õhutõrjesüsteeme, kõige uuemaid tanke ja reaktiivlaskeseadmeid. Tavalise BTR-i peale kallist kraami ei kulutata. Ahjaa, selgus veel huvitav fakt lahingute käigus - õhutõjesüstem Pantsir-1 ei suuda avastada õhust Ukraina armee droone (sellise kompleksi turuhind on seal 13 miljoni dollari kandis ja ühe sai Ukraina armee trofeeks, kui see oli mudasse kinni jäänud).

Tänaste teadmiste kohaselt on lääne riigid saatnud Ukrainasse 17000 (!!!) kõrgtehnoloogilist tankitõrjesüsteemi. 17000, seda on väga-väga palju (NYT andmetel). Ukrainlased on õppinud neid väga efektiivselt kasutama ning Javelin lendab ühes režiimis üles ja siis lendab ülevaltalla ja tabab sealt tanki torni ning järgneb tankis oleva lahingumoona plahvatus paljudel juhutudel ning avanev vaatepilt on kohutav. NLAW nii võimas ei ole, aga seda saab üks sõdur opereerida, samas kui Javelini jaoks on vaja kahte sõdurit.

Väga efektiivsed kõrgtehnoloogilised seadmed on viinud selleni, et Venemaa armee kardab kontaktlahinguid. Sa ei näe ega kuule, kui Javelin stardib ja teha pole midagi. Kohale jõudis uus partii Türgis valmistatud droone. Mobilisatsioon on isegi liiga edukas Ukraina jaoks, sest kõigile soovijatele napib relvastust, soovijatest on pikad järjekorrad ja räägitakse arvust, mis on suurem kui 140000. Välismaalt on soovi avaldanud sõdida üle 20000 inimese ja tänaste teadmiste kohaselt on nende hulgas palju neid, kellel on kogemus nii Afghanistanist kui Iraagist. USA-st lausa sadade kaupa ning see on juba jõud, lisaks psühholoogiline efekt, sest neid hakkaksid venelased kartma paaniliselt. Samas saab Venemaa propaganda seda ka kasutada enda eesmärkidel, aga mis sellest siis ika.

Herson. Paljud imestavad, et miks okupatsiooniväed seal ennast ei suuda kehtestada. Kremli katse Krimmist toodud näitlejatega lavastada kohalike suurt õnnetunnet kukkus läbi, sest inimesed tulid tuhandete kaupa välja. Põhipõhjus on selles, et Venemaa armeel napib jõudu. Linna saaks kontrolli all hoida garnisoniga, mis oleks ekspertide hinnagul suurusjärgus 10000 meest. Venemaa tagala on seal sisuliselt tühi, on natuke Rosgvardia üksusi, aga need on lahingutes täiesti võitlusvõimetud. Hersoni saaks kerge vaevaga tagasi võtta, aga hetkel on eesmärgid mõlemal armeel natuke teised. Venemaa üritab enda kontrolli alla võtta aatomelektrijaamu, et kasutada neid läbirääkimistel nö varana. 

Majanduse rindel tugevneb järjest surve, et USA kuulutaks koos EL-ga kogu Venemaa energiakandjate ostmisele embargo. Probleem on aga selles, et millega katta tekkinud auk ning ka nafta hind tõuseb väga kõrgele. USA-s saaks kildanafta tootmise taaselustada ja USA-l on plaan ka Iraani nafta turule tuua, aga sellele töötab vastu Venemaa. Samas tuleb aru saada, et meie väikesed ebamugavused ei ole võrreldavad Ukraina rahva kannatusega Venemaa agressiooni vastu võitlemisel. Levis info, et Venemaa plaanib kasutada Georgiat, Armeeniat ja Azerbaidžaani riikidena, kelle abil osaliselt hiilida mööda sanktsioonidest. Kui Georgias see info levima hakkas, tulid vihased rahvahulgad tänavatele. Kui keegi on ise Georgias kohal, palun kirjutage postituse kommentaaridesse, et kuivõrd see info on täpne.

Tänaseks aitab, homme jälle. Venemaa jätkab sõjakuritegude kordasaatmist, katsub ümber piirata Kiievit ja Harkivit ning üritab ära võtta Mykolaivi (Nikolajevit) lõuna pool. Ahjaa, Harkivi territoriaalkaitse laskis Stingeriga maha Venelaste Su-25 (videotõestus olemas) ja kuuldavasti oli see Venemaa armee juhtides sügavat muret põhjustanud - varsti tulistab kõrgtehnoloogiliste relvadega iga põõsas.

Au Ukrainale!

Loe ka: Teet Kalmuse FB leht

Autor: Teet Kalmus
Viimati muudetud: 07/03/2022 12:20:17