Foto: LLi arhiiv

Elu jätkumine külades sõltub paljudest asjadest: taristust kuni noorte perede lisandumiseni. Üks, mis hoiab elu külades alles, on toimekad elanikud ja toimekas külaselts, mille liikmetest igaüks oskab midagi vajalikku teha.

Kolme Põlva linnast erineval kaugusel asuva küla elanikud kuuluvad Tännassilma-Kähri-Puskaru külaseltsi. Läinud laupäeval toimus neil tänuüritus aktiivsetele kogukonna liikmetele, keda on kolme küla peale üle 50. Tännassilmas elab 205, Kähris 98 ja Puskarus 65 inimest.

„Meil on aktiivne kogukond, koos tähistame mitmesugusid päevi nagu vastla- ja jaanipäev, aga ka noortepäeva, ning suurelt peame mihklipäeva,” tõi külavanem Tiia Johanson vaid mõned näited ühistest ettevõtmistest. Ta lisas, et mihklipäeval on neil tavaliselt ka väike külalaat, mida plaanitakse tänavugi korraldada. Külade ühises seltsimajas toimuvad õpitoad, tehakse käsitööd, käib koos noorte draamaring ja on palju muud tegevust.

Johanson tunnistas, et ühiste ettevõtmisteta oleks elu külades nukker. Hajaasustusega piirkondades on vajalik teada, kes lähedal elavad, seda nii turvalisuse kui ka üksteise abistamise kaalutlusel. „Koroonaajal helistame üksi elavale eakale, kelle lähedased elavad kaugel,” märkis külavanem.

Tema sõnul on oluline noorte perede tulek küladesse, sest see on elu jätkumisel külades samuti tähtis. „Meile on viimasel ajal tulnud palju noori peresid juurde ning siin ei ole ühtegi vaba elamist. Kui mõni maja müüki tuleb, leiab see ruttu ostja,” sõnas ta.

Johanson ütles välja kolme küla elanike kaks suurt unistust: kergliiklustee rajamine Põlvani ja suurem maja külaseltsile. „Tännassilmast, mis on pea Põlva äärelinn, on Põlvasse viis kilomeetrit ja sinna võiks viia kergliiklustee. Meil on seltsimaja Kähril, kuid kahjuks on see kooskäimistele jäänud väikeseks.”

Maaritsast sõidavad paljud tööle mujale
Kanepi valla Maaritsa küla on erilise asukohaga, Tartu-Võru maantee ääres. Hea ühendus linnadega on ühest küljest külale hea: see ei jää kunagi inimestest tühjaks, teisalt jäävad mujale tööle sõitjad paiksetele ja lähedal töötavatele külaelanikele ning külas toimuvatele üritustele kaugeks. Maaritsast on Tartusse ja Põlvasse üle 20, Võrru 40 kilomeetri ringis.

Maaritsaski ei ole külaelu eestvedaja Astra Kittuse sõnul tühje maju ning kui mõni korter jääbki vahepeal tühjaks, leiab see peagi ostja.

„Me ei tea kõiki, kes siin elavad, sest nad käivad tööle mujale, viivad lapsed sinna kooli ja huviringi ning õhtuks tulevad kõik koos koju,” rääkis ta.

Kogukonna kooskäimise kohaks on kultuurimaja, kus korraldatakse mitmesuguseid üritusi, nagu külapeod, rahvakalendripäevade, naistepäeva ja teiste tähtpäevade tähistamine, soojal ajal on ettevõtmised külaplatsil.

Kittus märkis, et kui mujal tööl käivad noored tulevadki mõnele küla üritusele, siis külaseltsi ürituste ettevalmistamisel nad kaasa ei löö ning neile ei saa kogukonna ühistes ettevõtmistes loota. Ta lisas, et need, kes kultuurimajas ja soojal ajal külaplatsil käivad, on enamasti ligi 50-aastased.

Kittuse sõnul on maal elamise eeliseks puhas loodus ja vaikus, muus osas jäävad maakohad linnale alla.

Noored pered päästavad külaelu
Võrumaa üks linnast kaugematest külaseltsidest on MTÜ Vastse-Roosa Külaselts Rõuge vallas. Võrust on Vastse-Roosasse ligi poolsada kilomeetrit. Seltsi esindaja Helen Puusalu sõnul on külaselts loodud eesmärgiga säilitada ja arendada külaelu. „Ühisüritused loovad ühtekuuluvustunnet, olgu selleks siis külapäev, mõne tähtpäeva tähistamine või talgud,” edastas ta ja lisas, et külades tuleb mõelda ka lastele. „Meie seltsil on tekkinud uus traditsioon, mida lapsed väga ootavad: võtame juba teist korda uue aasta vastu rakette lastes ning seejärel ühiselt kelgutades.”

Puusalu sõnul on elu säilimisel külades tähtis noorte perede olemasolu, sest tänu neile jääb elu külades alles. Vastse-Roosasse on viimastel aastatel lisandunud kaks lastega peret. „Noortele on kindlasti oluline, et piirkonnas oleks lasteaed ja kool. Kui kaovad koolid, siis paljud noored kolivad linna ning maaelu hääbub,” avaldas Puusalu kartust.

Paraku on Eestis külasid, kus vanem generatsioon kaob ning kedagi pole asemele tulemas, ja nii kaob ka küla. Puusalu sõnul mõjutab elu jätkumist maal ka küla asukoht. „On suur vahe, kas küla asub mõne linna lähedal või hoopis metsa sees, kuhu viib halvas seisus kruusatee. Lisaks teede seisukorrale on oluline ka muu infrastruktuur,” tõdes ta.

Puusalu rõhutas, et elu jätkumisel maal on määravaks ka külaelanikud ise. „Kui külas elavad pered, kes soovivad, et nende elukeskkond oleks võimalikult looduslähedane, siis neile on teistest kaugel elamine just plussiks, kuid elementaarsed teenused peaksid olema kõigile kohapeal kättesaadavad.”

Voki külade eestvedaja: ümberringi on oma ala meistrid
Võru valla Voki piirkonna külade asukoht on külaelu eestvedaja Eva Heliste sõnul soodne: Võru linn asub 16, Haanja suusarajad seitsme kilomeetri kaugusel ning Kütioru mäesuusakeskus, Vastseliina piiskopilinnus ja teised huvitavad paigad, kus on võimalik nii tööd leida kui ka aega veeta, ei ole samuti kaugel.

„Lähedal asuvad turismiobjektid annavad hea võimaluse väikeettevõtluse arenguks,” sõnas ta.
Voki piirkonna nelja küla ‒ Voki, Holsta, Paloveere ja Halla ‒ lapsed käivad lasteaias ja põhikoolis Haanjas ja Vastseliinas, gümnaasiumis kas Võrus või Vastseliinas.

Noori, kaugemalt tulnud peresid on Voki piirkonda viimasel paaril aastal lisandunud vähemalt neli. Heliste rõõmustab ka selle üle, et kohalikud noored on pärast õpinguid ja maailmaavastamist tagasi pöördunud ja rajanud kodu kodukanti.

„Noored pered on iga küla ellujäämise võti. Meie piirkonnas on aktiivsed noored pered, kes igal aastal koos väga väikeste ja suuremate lastega käivad mardi- ja kadrisandis. Nad on alati superhästi ettevalmistatud kavadega ja oi kuidas neid toredaid tegelasi oodatakse!” tõi Heliste näiteks. Ta lisas, et pered on aastati vahetunud, lapsed kasvanud ja siirdunud mujale õppima, kuid traditsioonid kestavad ja samad sirgunud noored on aastate pärast saatmas oma lapsi järgima rahvakalendri traditsioone.

Maanoored teevad tihti kaugtööd interneti vahendusel või on väikeettevõtjad ning Võru lähedus ei sega neil osalemast nii külaelus kui ka linnas töötamast. Tõsi, kütuse hinna tõusu ja teiste muutustega võivad kaasneda uued otsused igapäevases elukorralduses.

Heliste sõnul seovad külaelanikke ühised ettevõtmised ja üritused. Tihti sõlmitakse jaanitule ääres ühiste igapäevaste ettevõtmiste kokkuleppeid ning pidupäevatraditsioonide kõrval saavad lapsed maapiirkonnas kasvades kaasa ka põlised oskused, et toota toitu ja hakkama saada looduslikus keskkonnas.

Voki piirkonna külaelu eestvedaja sõnul suureneb külaseltsi aktiivsel tegevusel kogukonnatunne. „Ei ole mingid naabrid kuskil, vaid kõik oma head kogukonnaliikmed, kelle kohta teatakse, kes millise ala meister on või millist nõuannet või tööriista tema käest vajadusel küsima-laenama võib minna,” rääkis ta. „Teadmine, et meil on see midagi, mis seob, ja see on kodukoht: me elame samas paigas ja meie külas on lahedad inimesed, kellega koos saab suurepäraseid tegusid korda saata.”

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 18/03/2022 09:09:00