Vene info, mille kohaselt tunnistatakse ca 10 000 hukkunut.

22. märts

Esimese asjana tahaksin rääkida Venemaa nn imerelvast Kindzall ja kuidas Eesti (ja ka lääne) ajakirjandus selle konksu alla neelas. Vähemalt neli Venemaa armee asjadega kursis olevat sõjanduseksperti on kindlal veendumusel, et tegu on Iskander-M raketiga, mis on paigutatud lennukitele (kas strateegilised pommitajad või Mig-31) ning lennukilt väljatulistatuna saavutavad nad päris korraliku kiiruse. Aga need on Iskander-M raketid, ei muud. Jutt Ivanovo-Frankiski mingi maa-alause salajase lao hävitamisest on ka paras muinasjutt, sest Venemaa demonstreerib sinna juurde fotot, mis on tehtud Harkivis idas asuvast laost. Tüüpiline infosõda, kus Venemaa noppis järjekordse punktivõidu.

Igor puudutas oma postituses Venemaa inimkaotuse teemat ja ma kirjutan ka siis sellest natuke (panene screenshot'i kommentaaridesse). Nimelt ilmus ajalehes Komsomolskaja Pravda artikkel, kus oli väja toodud Ukraina armee poolt nimetatud inimkaotused ja sinna juurde jutt, et Venemaa armee ametlikel andmetel on hukkunuid 9861 ja haavatuid 16153, kusjuures seal sees ei ole nn rahvavabariikide kaotusi. Loomulikult see info kadus veebilehelt kiirelt ja ega me ei tea, kas see info lekitamine oli tahtlik või tööõnnetus, aga need Venemaa poolt öeldud arvud pigem kinnitavad, et Ukraina andmed on küllaltki usaldusväärsed, sest Venemaa armeel ei ole kõigi hukkunute kohta andmeid. Osad on Ukraina poole käes külmkambrites ja nende vastu Venemaa pool huvi ei tunne. Kui tank saab Javeliniga tabamuse ning plahvatavad tankis olevad mürsud, siis ei jää tankimeeskonnast mitte midagi järele. Neid hukkunuid Venemaa ei arvesta. Paljud Venemaa armee sõdurid on maetud ühishaudadesse. Kui kõik selle juurde lisada, siis Venemaa armee inimkaotused suurusjärgus 12000-13000 inimest on vägagi reaalsed. Haavatutele lisaks tuleb veel arvesse võtta ka Venemaa armee sõdureid, kes on Ukraina poolel vangis ning nende arv läheneb kuuesajale. Kohutavalt suured kaotused Venemaa poolelt nii lühikese aja jooksul.

Loomulikult toimuvad Venemaal kõikjal matused ning see info levib. Eriti suur lein on Kostromas, kus korraga maeti suurusjärgus 200 sõjaväelast. Nii suur kaotus just selle väeosas ei ole juhuslik. Venemaa armee esitas ka nüüd Mariupoli kaitsjatele ultimaatumi, samas lubades võitlejatel ilma relvastuseta linnast lahkuda. Ukrainlaste jaoks meenus kohe Illovaisk, kus aastal 2014 toimus Ukraina vägede pealetung Donbassis ning Venemaa tõi viimases hädas nende vastu eraldusmärkideta sõjaväeüksused. Ukraina sõjavägi piirati ümber ja neile lubati lahkumiseks nn roheline koridor. Ukrainlased uskusid venelaste lubadust, aga tegelikkuses hakati neid ühel hetkel tulistama kõikvõimalikest vahenditest. Hukkus suurusjärgus 400 ukrainlast ja see oli äärmiselt must päev Ukraina ajaloos. Sõnamurdjad olid just needsamad Kostroma sõjaväeosa inimesed ning nüüd oli nende hävitamine Ukraina jaoks auküsimus. Illovaiski eest on kätte makstud. Lavrov muidugi vaataks selle jutu peale otsa, et mis, meie sõjaväelasi seal ei olnud. Vot nii.

Nüüd on järjest rohkem infot hakanud tulema ka välissõdurite kohta, kes võitlevad Ukraina poolel. Kui professionaalsed sõjaväelased liiguvad kiirelt rinnetele, siis nn entusiastid on paras peavalu, sest tahe võib ju suur olla, aga heal tasemel sõjaväelaseks mõne nädalaga ei saa. Samas tuhanded kogenud sõjaväelased juba aitavad Ukrainat. See on suur jõud. Samas idealistidel ei tasu sinna minna, muret oleks palju rohkem kui reaalset kasu.

Elon Musk ja Starlink. Ukraina valitsuse palvele vastu tulles on Elon Musk loonud Ukraina kohale satelliitidega internetivõrgustiku, mis võimaldab Ukraina armeel seda väga efektiivselt kasutada. Eeskätt öösiti, kui termokaameratega varustatud droonid annavad suurtükiväele Venemaa liikuva sõjatehnika täpsed koordinaadid, mille suunas annab suurtükivägi siis kiirelt täppistuld. Venemaa on üritanud mis ta on üritanud, aga nad pole suutnud vähimalgi määral neid hästi kaitstud sidekanaleid segada. Neid satelliite saadetakse sinna järjest juurde. Sellisest Muski käitumisest oli äärmiselt häiritud Venemaa kosmoseprogrammi juht Dmitri Rogozin, kelle sõnul nad arvasid, et Elon on nö nende poiss. Aga tuli välja, et ei ole, ta kutsus isegi Putini duellile.

Majandusest ka paari sõnaga. Selgus, et 81% Venemaa tööstusettevõtetest ei saa hakkama ilma imporditud materjalideta, lisaks ei suuda nad imporditud tootmisliine ise hooldada-remontida. Kõige selle info valguses (lisaks järjest uued ja uued sanktsioonid) on minul küll väga raske mõista optimismi, et Venemaa majandus langeb tänavuse aastaga suurusjärgus 15%. Ise pakuksin vähemalt kaks korda suuremat arvu, eeldusel, et praegune olukord jääb kestma.

Venemaal on käivitunud nn rahvavaenlaste otsimine, nii süüdistavad ka plakatiga uudistesaatesse läinud Ovsjannikova kolleegid naist Suurbritannia spiooniks olemises ning otse loomulikult olevat tegu rahvavaenlasega. Rahvavaenlaseks nimetavaid tekste soditakse nende inimeste korteriustele, kelle kohta teatakse, et nad ei poolda seda nn erioperatsiooni. Kui juurde lisame Putini jutu Ukraina probleemi lõplikust lahendamisest, siis kokku hakkab kujunema tõeline õudus, kus on jooni nii kolmekümnendate teise poole Saksamaast kui stalinistlikust NSVL-st. Propagandarelv on osutunud väga võimsaks, vähemalt veel tänasel hetkel, aga ma millegipärast arvan, et seda vaimustust pikaks ajaks ei jätku Venemaal.

23. märts

Lahingutegevuses osas suuri muutusi ei ole. Kõige rohkem kõneainet pakkus Ukraina armee võimalik tegevus Venemaa üksuste kottivõtmiseks Kiievi lähistel, aga minu jaoks tundus see siis natuke liiga suur suutäis veel selleks korraks ja nii ka läks. Probleem selles, et ümberpiiratud väeüksused oleksid pikalt suutnud vastu pidada ja ala puhastamine oleks Ukraina jaoks tähendanud suuri kaotusi elavjõus ning põhjast venelastele juurdesaadetud jõud oleksid omakorda ukrainlased seadnud ebasoodsasse olukorda, samas ukrainlastel ei ole vägede suuruse osas erilist ülekaalu tänasel hetkel.  Küll aga on oluline see, et Ukraina suudab nüüd tekitada täiendavaid probleeme Venemaa väeüksuste varustamisel seal piirkonnas, suure väegrupeeringu selja taga. Ja sellist kontrarünnakut oli vaja, et ka Venemaa ei saaks ennast liiga mugavalt tunda nii seal kui mujal Ukrainas.

Põhja pool on Venemaa väed asunud ennast nö sisse kaevama, Tšernigivi piirkonnas mineerivad Venemaa väed territooriumi - kõik see viitab sellele, et plaanitakse pikemaks ajaks paigale jääda. Kui varustusteed suudetakse ukrainlaste poolt efektiivselt kontrolli all hoida, siis juba mõne päeva pärast on seis parem ukrainlaste jaoks. Nn sõjaudu katab Hersoni-Mykolaivi piirkonda, kus Ukraina armee tegutseb aktiivselt kontrarünnakute läbiviimisega, aga teadlikult hoitakse infot kinni. Tšernobajevka lennuvälja rünnati edukalt juba kaheksas kord, aga Venemaa armee toob sinna jonnaka järjekindlusega tehnikat juurde, mida siis ukrainlased hävitavad. Kõige raskem on olukord Mariupolis, aktiivne lahingtegevus toimub idaosas.

Sanktsioonid ja nende mõju. Kui naiste hügieenisidemete puudus poelettidel on kuidagi veel üleelatav (mehepojad ostsid kauba ära ja müüvad seda kaupa autode pagasnikutest, muidugi kordades kõrgema hinnaga ehk siis üheksakümnendate algus on tagasi), siis sõjapidamise seisukohast on hoopis valusam see, et importdetailide puudusel pandi seisma nii tankide tootja UralVagonZavod kui ka tankide remonditehas Tšeljabinskis. Tankide ehitamisel on vaja nii kuullaagreid, optikat kui elektroonikat (ja lisaks veel paljusid detaile), aga neid komponente enam Venemaale ei tule ja kiirelt ei saa neid millegagi asendada. See lööb Venemaa sõjaväge küllaltki valusalt. Sarnane teema on ka täppisrakettide valmistamisega. Sanktsioonid töötavad, sest Venemaa sõjatööstus on pea täielikult sõltuv imporditud komponentidest.

Venemaa majanduseksperdid ise peavad siiani kõige jõulisemaks käiguks naftaväljade operaatorite lahkumist Venemaa turult, sest seal kuluvad detailid kiirelt ja teistel ettevõtetel lihtsalt polegi komptetensi seal hakkamasaamisel. 50% Venemaa tulust tuleb energiakandjate müügist ja kui löögi alla saatuvad nii nafta pumpamine kui energiakandjate müük Euroopasse, siis on praegusel majandusel seal rasvane kriips peal. Selle kõrval on mingid pangakaardid-asjad täiesti teisejärguselised. Ekspertide arvates peaks sanktsioonide mõju selgemalt ilmnema aprilli keskel ning juba väga valusalt juunis teisel poolel. Naftapumpamise osas peaksid tõsised probleemid kohale jõudma aasta lõpuks.

Venemaa armee kaotused sõjas. Arve on seinast seina, aga suurte kaotuste taga on selged põhjused (panen kommentaaridesse ühe lingi, tänud Alvar). Komsomolskaja Pravdas ei ilmu midagi niisama, lisaks oli see artikkel üleval omajagu aega. Mis ekspertides imestust tekitas, oli seal välja toodud hukkunute/haavatute suhe, mis oli 1,6, aga vähemalt teoorias võiks see Venemaa puhul olla 3. Samas arvestades seda korralagedust, mis on Venemaa armeega kaasas käinud, siis ega ei imestaks. Teiselt ei muudaks Putini meelt ka 30000 hukkunut, sest temal taganemiseks ruumi pole ja inimelu pole Venemaal kunagi eriti midagi maksnud. Ainult võit loeb.

Patiseis jätkub ja see võib kesta veel pikalt. 

Au Ukrainale!

Loe ka: Teet Kalmuse FB leht

Autor: Teet Kalmus, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 23/03/2022 13:05:07