Läinud nädalal vahendas LõunaLeht värskelt avaldatud rahvaloenduse tulemusi, mille kohaselt muuhulgas on Kagu-Eestist kümne aastaga kadunud Antsla valla jagu inimesi ja isegi enne sõda märgatavalt kasvanud Maarjamaale kolinud ukrainlaste arv. Järgnevalt kordame üht-teist põhiandmetest üle, aga vaatame ka lähemalt meie kandi kohta avaldatud andmeid.

2021. aastal rahvaloendusel registritest kogutud andmed näitavad, et Eesti rahvastik on kümne aastaga kasvanud, inimesed elavad kauem ning tööealiste inimeste arv on langenud. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis suurenenud erinevate rahvuste, kodakondsuste, emakeelte ja sünniriikide arvukus, kasvanud on ka eestlaste arv.

Loendusmomendi ehk 31. detsembri 2021 seisuga elas Eestis alaliselt 1 331 824 inimest, mis on 2,9% rohkem kui kümme aastat tagasi samal ajal. Mehi on 47,6% ja nende osakaal kasvas 1,2 protsendipunkti, naiste osakaal on 52,4%. Keskmine Eesti elanik on 42,2-aastane ehk 1,4 aastat vanem kui oli keskmine elanik 2011. aastal.

Viimase kümne aastaga on Eestis suurenenud nii laste (0–14-aastaste) kui vanemaealiste (65+) elanike arv, vähenenud on tööealiste hulk. Lapsi elab alaliselt Eestis 217 792, mida on 9% võrra rohkem kui kümme aastat tagasi. Vanemaealisi on kokku 272 164 ehk 18,6% võrra rohkem kui eelmise rahvaloenduse ajal. Tööealisi on kokku 841 868 – see näitaja on vähenenud 2,7% võrra.

Linnalistes piirkondades elab 61,2% rahvastikust ehk 815 003 inimest, mida on 4,2% võrra rohkem kui 2011. aastal. Väikelinnaliste piirkondade elanike arv on kümne aastaga kasvanud 12,8% võrra.

Eesti rahvastik on rahvaloenduse andmetel võrreldes 2011. aastaga tunduvalt mitmekesisem ja Eesti rahvusest inimeste arv on samuti kasvanud. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis suurenenud erinevate rahvuste, kodakondsuste ja emakeelte arvukus, sealjuures ei ole muutus tulnud eestlaste arvelt, vaid eestlaste osakaal on jäänud pea samale tasemele. Ka eesti keelt emakeelena rääkivate inimeste arv püsib stabiilsena. Kasvanud on Eesti kodanike arv, Vene ja Valgevene kodanike arv on aga languses.

Eestis elab inimesi 211 eri rahvusest, mida on 31 võrra rohkem kui 10 aastat varem. Siin on esindatud 151 erinevat kodakondsust ehk 33 võrra rohkem kui 10 aastat tagasi. Eestis elavatest inimestest 69,4% on Eesti rahvusest, 20 aastat tagasi oli eestlaste osakaal 68,3%.

10 aastaga kasvas eestlaste arv ligi 2%, venelaste arv langes 3,4%, valgevenelaste arv langes 7,7%. Ukrainlaste arv on kasvanud 23% (selles statistikas ei kajastu sõjapõgenikud, kes on Eestisse tulnud pärast loendusmomenti), lätlaste arv kasvas tervelt 117%.

Eestis räägitakse 243 erinevat emakeelt, mis on 86 võrra rohkem kui 2011. aastal ning enam kui kaks korda rohkem kui aastal 2000. Eesti emakeele osakaal on 20 aastaga jäänud praktiliselt samale tasemele (~68%).

2021. aasta rahvaloendusel kasutati kombineeritud meetodit – toimus registripõhine loendus koos valikuuringuga. Registripõhine loenduse andmekogumine kestab jaanuarist juulini 2022. Kokku kogutakse andmeid ligikaudu 30 registrist.

Statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Liina Osila ütles, et seekordne rahvaloenduse küsitlus sattus samale ajale koroonaepideemia kõrgajaga, millele lisandus elektrihinnatõusu ja hüvitamise keerukusega seotud mured ning lõpuks ka julgeolekukriis. „Kõike seda arvesse võttes julgen öelda, et teha seekordse rahvaloenduse kombineeritud meetodil ja peamiselt registrite põhjal oli ajakohane otsus ning saame lugeda loenduse igati õnnestunuks,“ kommenteeris Osila.

Statistikaameti peadirektor Urmet Lee sõnul kinnitavad värskelt avaldatud rahvaloenduse esimesed tulemused, et õigustame nutika digiriigi tiitlit ning saame oma registriandmete kättesaadavusele loota. „Seejuures on viimane aeg hakata arutlema, kuidas suudame edaspidi rahvaloendust läbi viia ükskõik millisel soovitud ajahetkel ja inimesi küsimustega koormamata.“

Rahvaloenduse andmed Kagu-Eesti kohta:

PÕLVA MAAKOND
Rahvaarv 2021: 23 991
Rahvaarv 2011: 25 263
Rahvaarvu muutus kümne aastaga: -1272
Rahvastiku paiknemine: Linnas 0%, väikelinnas 25%, maal 75%
Sooline jaotus: Mehi 49%, naisi 51%
Vanuseline jaotus: 0–18a – 18%; 15–64a – 58%; 65a ja enam – 24%
Keskmine vanus: 44,9
Kodakondsus: Eesti kodanike on 98%. Erinevaid kodakondsuseid on kokku 33
Sünniriik: Eestis sündinuid on 95%. Erinevaid sünniriike on kokku 46
Rahvus: Eesti rahvusest on 95%. Erinevaid rahvuseid on kokku 43
Emakeel: Eesti keelt kõneleb emakeelena 95%. Kokku on 33 emakeelt.
Keskmine laste arv: 1,84 (keskmine sünnitatud laste arv 15 ja vanemate naiste kohta)
Esimese sünnituse iga: 23,0 (40-aastaste naiste keskmine vanus esimesel sünnitusel)
Perekonnaseis: Vallaline – 50%, abielus – 28%, lahutatud – 11%, lesk – 9%
Maakondlik fakt: Põlvamaa on ainus maakond, kus ei kõnelda emakeelena itaalia keelt.

VALGA MAAKOND
Rahvaarv 2021: 27 651
Rahvaarv 2011: 28 756
Rahvaarvu muutus kümne aastaga: -1105
Rahvastiku paiknemine: Linnas 43%, väikelinnas, 0%, maal 57%
Sooline jaotus: Mehi 48%, naisi 52%
Vanuseline jaotus: 0–18a – 17%; 15–64a – 58%; 65a ja enam – 24%
Keskmine vanus: 44,8
Kodakondsus: Eesti kodanike on 88%. Erinevaid kodakondsuseid on kokku 45
Sünniriik: Eestis sündinuid on 86%. Erinevaid sünniriike on kokku 52
Rahvus: Eesti rahvusest on 80%. Erinevaid rahvuseid on kokku 68
Emakeel: Eesti keelt kõneleb emakeelena 78%. Kokku on 47 emakeelt.
Keskmine laste arv: 1,77 (keskmine sünnitatud laste arv 15 ja vanemate naiste kohta)
Esimese sünnituse iga: 22,4 (40-aastaste naiste keskmine vanus esimesel sünnitusel)
Perekonnaseis: Vallaline – 47%, abielus – 28%, lahutatud – 13%, lesk – 8%
Maakondlik fakt: Valgamaal elavad kõige nooremad esmasünnitajad.

VÕRU MAAKOND
Rahvaarv 2021: 34 180
Rahvaarv 2011: 36 117
Rahvaarvu muutus kümne aastaga: -1937
Rahvastiku paiknemine: Linnas 35%, väikelinnas 2%, maal 63%
Sooline jaotus: Mehi 48%, naisi 52%
Vanuseline jaotus: 0–18a – 17%; 15–64a – 60%; 65a ja enam – 23%
Keskmine vanus: 44,3
Kodakondsus: Eesti kodanike on 98%. Erinevaid kodakondsuseid on kokku 43
Sünniriik: Eestis sündinuid on 94%. Erinevaid sünniriike on kokku 54
Rahvus: Eesti rahvusest on 95%. Erinevaid rahvuseid on kokku 58
Emakeel: Eesti keelt kõneleb emakeelena 95%. Kokku on 43 emakeelt.
Keskmine laste arv: 1,81 (keskmine sünnitatud laste arv 15 ja vanemate naiste kohta)
Esimese sünnituse iga: 23,3 (40-aastaste naiste keskmine vanus esimesel sünnitusel)
Perekonnaseis: Vallaline – 50%, abielus – 27%, lahutatud – 11%, lesk – 9%
Maakondlik fakt: Võrumaal on kõige rohkem elaniketa külasid.

Allikas: rahva ja eluruumide e-loendus 2021

 

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 09/06/2022 09:35:20