Küüditatute mälestusmärk Võru raudteejaamas. Foto: Võru linnavalitsus

Tänasel leinapäeval, 14. juunil mälestatakse üle Eesti 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid.

Kell 11 asetatakse pärjad ja süüdatakse mälestusküünlad represseeritute mälestusmärgi juures Võru raudteejaamas. Põlvamaa mementolased mälestavad terrori all kannatanuid kell 11 Põlva ja kell 12 Veriora raudteejaamas.

Tallinnas Maarjamäel avatakse Eesti kommunismiohvrite memoriaali nimekoridoris uued nimetahvlid. Nende hukkunute saatus on selgunud Eesti Mälu Instituudi uurimistöö käigus, mil tehakse koostööd lähedastest kuni saatkondadeni. Selleks, et terroriohvrite all kannatanud leiaksid oma väärilise mälestuspaiga memoriaali nimede seinal saavad kõik kontrollida oma sugulaste andmeid ning edastada uut teavet Eesti Mälu Instituudi hallatavas e-memoriaalis.

„Paljusid mäletajaid ei ole enam meie hulgas. Ka neid, kes mäletavad  14. juunit 1941, jääb järjest vähemaks. Selleks, et mitte unustada, koguneme siia, Maarjamäe „Koduaeda” igal aastal. Süütame küünla, mälestame ja meenutame. Praktiliselt igal eestlasel on sellest oma lugu. Täna on oma lugu ka igal ukrainlasel. Kui kaovad mäletajad, kaob tunnetus ja asjad korduvad. Ajalugu kordab ennast üha jõhkramalt,” ütles justiitsminister Maris Lauri mõeldes tagasi olnud terrorile ja praegu Ukrainas toimuvale.

Mälestustseremoonial Maarjamäel kõnelevad Riigikogu esimees Jüri Ratas, justiitsminister Maris Lauri, Läti suursaadik T.E. Raimonds Jansons, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste ja Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Triin Roos. Mälestuspalvuse peab Tallinna Toomkoguduse õpetaja, toompraost Arho Tuhkru. Muusikalisi vahepalasid pakub tseremoonial Toomas Lunge. Tseremooniale järgneb vabaõhukontsert Tallinna Kammerkoorilt.

14. juuni varahommikust hilisõhtuni meenutab Inimõiguste Instituudi algatusel Tallinnas Vabaduse väljakul avatud „Pisarate vagun” eesti luuletajate loomingu toel Nõukogude okupatsioonivõimude poliitterrorit, mille käigus jätsid kodud tuhanded ja hukkusid tuhanded eestimeelsed inimesed. Samuti meenutatakse Eesti ohvitsere ja kaadrisõjaväelasi, kes arreteeriti 14. juunil üle kogu Eesti ja saadeti Venemaa sunnitöölaagritesse. 

Ööl vastu 14. juunit 1941 viisid Nõukogude Liidu repressiivorganid Eestist Siberisse hinnanguliselt 10 000 inimest. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti umbes 6000 last, naist ja meest.

 

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 14/06/2022 08:24:09