Päästeteenistuse aumärgid 2022. Foto: Rasmus Kooskora

Läinud nädalal tunnustasid siseminister Lauri Läänemets ja päästeameti peadirektor Kuno Tammearu päästeteenistuse aumärgiga 89 inimest, kes on paistnud silma tugeva missioonitunde, hoolivuse ja vaprusega inimeste elu ja vara päästmisel või kel on märkimisväärseid teeneid päästevaldkonna arendamisel. Kagueestlastest pälvisid tunnustuse viis päästjat ja üks politseinik, lisaks üks turvatöötaja ja omavalitsusjuht.

Elupäästja medali sai 59 inimest, nende seas lisaks kutselistele ja vabatahtlikele päästjatele, politseinikele ning teistele päästevaldkonna töötajatele ka 14 eraisikut.

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on päästjate väärtustamine ülioluline, sest just missioonitunne on see, mis tõukab neid inimesi oma isikliku heaolu ja tervisega riskima teiste kaitsmiseks. „Samas peame riigina endale aru andma, et missioonitunde ja tunnustusega lauda ei kata ning enda ja oma pere heaolu ja kindlustunnet ei taga. Riigieelarveläbirääkimised tõid meie esmareageerijatele häid uudiseid – tõusevad nii miinimumpalgad kui ka palgad siseturvalisuse valdkonnas tervikuna. Nii saame toetada oma kaitsjate toimetulekut tänases majandusolukorras,“ kinnitas Läänemets.

„Kutseliste kõrval reageerivad igale viiendale päästesündmusele vabatahtlikud päästjad, võttes enda kanda ülesanded, mida õhukeseks lihvitud riik lihtsalt enam ei suuda. Päästeliit on aidanud Ukraina päästjaid ja meedikuid, kogudes annetusi neile vajalike vahendite ostmiseks. Teie tööd märgatakse ja hinnatakse ning ka vabatahtlike päästekomandode toetus suureneb järgmisel aastal poole võrra,“ märkis Läänemets.

Siseminister rõhutas, et riik peab rohkem panustama ka elanikkonnakaitsesse. „Päästeamet on võtnud initsiatiivi ja tegutseb kiirelt ka neis teemades, mis on seni olnud lahendamata – ohuteavitus, varjumine jne. Selle kõige juures aga on oluline ka inimeste koolitamine. Täna kuuldud eraisikute kangelasteod näitavad, et meie inimesed on valmis ligimest hädas aitama. Siin on peidus suur potentsiaal ja seepärast on eluliselt tähtsate oskuste – näiteks esmaabi andmise, päästeoskuste ning ka kriisioskuste – õpetamine elanikkonnale ülioluline,“ ütles Läänemets.

Seekordsete elupäästjate hulgas on inimesed, kes pole peljanud aidata hädasolijaid tules ega vees ning neidki, kes on raskel hetkel tundnud tavapärasest rohkem huvi ligimese käekäigu vastu. Nii on päästetud mitu elu olukorrades, kus kaalul on olnud sekundid ning abivajaja ise pole olnud enam suuteline appi hüüdma.

„Elu päästmine ei ole väike asi. Tänased medalisaajad on heitnud kõrvale hirmu ja läinud appi sinna, kus neid on kõige rohkem vajatud. Iga päästetud elu taga on lugu, mis kinnitab, et kõik need 59 elupäästjat on meie tänu auga välja teeninud. Räägime päästeametis sellest, kui oluline on kriisi puhul aidata mitte ainult ennast, vaid ka oma kogukonda. Tean, et tänased ja varasemad elupäästjad mõtlevad kriisiolukorras oma lähedastele, naabritele, tuttavatele ja kodukülale,“ tunnustas päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.

Aumärkidega tunnustati ühtekokku 89 inimest. Lisaks elupäästemedalitele anti üle kolm päästeteenistuse kuldristi, 10 päästeteenistuse hõberisti ning 17 päästeteenistuse medalit.
Päästeteenistuse aumärke on antud välja alates 1998. aastast. Aumärke antakse üle kaks korda aastas: Eesti vabariigi sünnipäeva ajal veebruaris ning organiseeritud tuletõrje aastapäeva ajal septembris.

Kagu-Eestist pälvis Võru linnapea Anti Allas Päästeteenistuse Hõberisti. G4Si turvatöötajast võrulane Maikel Ivanov ning PPA Lõuna prefektuuri Valga patrulligrupi patrullpolitseinik Rene Schütz pälvisid esmakordsel elupäästmisel antava Elupäästja III klassi medali. Sama medali pälvisid Tõrva päästekomando päästjad Alar Veskijärv ja Juhan Otti ning endine tõrvakas Kaspar Kull. Teenetemedali said Olari Lätt Vastseliinast ja Aimar Sisask Rõuge vallast.

Päästeteenistuse aumärgi saajate lood

Alar Veskijärv (Tõrva päästekomando päästja), päästeteenistuse elupäästja medal
Möödunud aasta novembri keskel teatati tulekahjust Valgas Laial tänaval asuvas kortermajas. Oli teada, et majas on inimesi. Akna kaudu teise korruse suitsu täis korterisse roninud päästja leidis eest liikumisraskustega naisterahva, kelle ta siis päästekapuutsi kasutades, mis naise hingamisteid kaitses ja hingamist võimaldas, suitsu mattunud korterist ja trepikojast välja juhatas. Tänu kiirele ja oskuslikule tegutsemisele õnnestus päästa naise elu.

Juhan Otti, Kaspar Kull (Tõrva päästekomando päästjad, Kull nüüd Tartu Annelinna päästekomando päästja), päästeteenistuse elupäästja medal
Möödunud aasta detsembri alguses teatati Valgamaal Otepää vallas Komsi külas Venevere järvel läbi jää vajunud umbes 60 kilo kaaluvast koerast, läbi jää vajus ka koerale appi läinud peremees. Koerale ja ta peremehele appi läinud vabatahtlik päästja vajus aga samuti läbi jää. Koera peremees suutis koera veest välja tõugata ning päästjad tõid hätta jäänud koeraperemehe ja vabatahtliku päästelaua abil kaldale. Tänu kiirele ja oskuslikule tegevusele päästsid Juhan ja Kaspar kahe inimese elu.

Maikel Ivanov (turvatöötaja), päästeteenistuse elupäästja medal
Ühel maikuu ööl märkasid G4Si patrullis olnud turvatöötajad Edgart Jazõkov ja Maikel Ivanov Tartu linnas Narva maanteel kahekordse puidust elumaja teise korruse korteri akendest leeke välja tulemas. Kuna oli teada, et suurem osa elanikke ei ole veel põlevast majast välja saanud, sisenesid turvatöötajad maja suitsu täis trepikotta, et ka ülejäänud majaelanikud üles äratada ja majast välja saada. Tänu Edgarti ja Maikeli kiirele ja otsustavale tegutsemisele evakueeriti ohtlikust keskkonnast seitse inimest ja tulekahjus ei saanud keegi vigastada ega surma.

Rene Schütz (politseinik), päästeteenistuse elupäästja medal
Möödunud aasta augusti lõpus said päästjad väljakutse Kohtla-Järve linna Olevi tänavale, kus ümber maja paigaldatud tellingute vahele oli jalgupidi kinni jäänud mees. Esimesena sündmuskohale jõudnud politseinik Rene ronis kiirelt kannatanuni, et ära hoida mehe alla kukkumine. Seejärel aidati koos päästja Anton Lukitševiga täbarasse olukorda sattunud mees taas turvaliselt maapinnale tuua. Tänu Antoni ja Rene ennastsalgavale ja kiirele tegutsemisele õnnestus kannatanu elusalt ja tervelt õnnetusest päästa.

Anti Allas (Võru linnapea), Päästeteenistuse Hõberist
Anti Allas Võru linnapea ja kohaliku omavalitsuse liidrina on päästeameti oluline koostööpartner, kellel on oluline roll turvalisust puudutavate seisukohtade kujundamises kogu Võrumaal. Anti Allas on aktiivne kaasamõtleja ja ettepanekute tegija turvalisuse nõukogu töös maakondlikul tasandil ja Lõuna-Eesti regionaalse kriisikomisjoni töös regionaalsel tasandil.

2019. aasta oktoobris Kagu-Eesti tormi kahjude likvideerimise ajaks kokku kutsutud Võru linna kriisimeeskonna juhina oli Anti Allas otsustuskindel, suutis meeskonna kiiresti tööle rakendada ja olukorra kontrolli alla saada. Peale tormikahjude likvideerimist tegi Võru linn Anti eestvedamisel põhjalikuma analüüsi linna kriisivalmiduse hetkeseisust ja arenguvajadustest. Saadud kogemusi on Anti hiljem jaganud ja aidanud nii kaasa kriisivalmiduse tõstmisele Võrumaa- ja ka teiste Eesti maakondade kohalikes omavalitsustes.

Alates 2020. aasta COVID-kriisist on Võru linn eesotsas linnapeaga olnud üks aktiivsemaid Eesti kohalikke omavalitsusi, mis juba enne eriolukorra kehtestamist 2020. aasta kevadel alustas meetmete rakendamist viiruse leviku piiramiseks. Viiruse leviku piiramiseks ja riiklikult kehtestatud piirangutest kinnipidamise kontrollimiseks kutsus Võru linn ellu vabatahtlikud patrullijad, kes linnaruumis inimestele ohutu käitumise reegleid meelde tuletasid. Lisaks korraldas linn toidu ja muu vajaliku kojukande neile abivajajatele, kes avalikus ruumis liikuda ei tohtinud.

Aimar Sisask (Luutsniku Pääste Ennetuskeskuse rajaja ja eestvedaja), päästeteenistuse medal
Aimar on väga energiline ja positiivselt meelestatud ennetusmaastikul toimetaja ja valdkonna tegevuste edasiarendaja. Ühingu käimalükkamisest saadik on Aimar päästekeskusele oluline partner, kes toimetab kogu hingest kodukandis Võrumaal kodunõustamistel ja probleemidega elamutesse lahenduste otsimisel.

Lisaks aktiivsele tööle kodunõustamistel jagub Aimaril energiat, et vajadusel toimetada operatiivennetuse rindel, tuleohutusalastel infopäevadel ja käia laste- ning noortelaagrites (mh riigikaitselaagris) ohutusõpet läbi viimas. Ta on olnud eesrindlik ühingu tehnikapargi arendaja (2020 valmis ennetussõidukina VW Transporter, varasemalt on restaureeritud tuletõrjeauto ZIL).
Aimari eestvõttel on 11 Võrumaa järve äärde saanud püsti veeohutuskastid. Seni on ühingu tegevust piiranud hoone puudumine, kuid ka siin on arenguid: Aimaril on olemas projekt ning labidaski maasse löödud, et alustada seltsile hoone rajamisega. Pikemas arengus kavatseb Luutsniku Pääste Ennetuskeskus hakata pakkuma ka päästetöö teenust.

Olari Lätt (Vastseliina päästja), päästeteenistuse medal
Olari Lätt alustas päästeteenistuses tööd 2000. aasta aprillis ja on sellest ajast abivalmis, julge ja usaldusväärne päästja olnud juba üle 22 aasta. Eeskujuliku ja pikaajalise teenistuse eest annetatakse talle päästeteenistuse medal. Komandopealik Mari Plaado hinnangul on Olari väga entusiastlik, pakub välja oma huvitavaid ideid, mille elluviimine aitaks päästetööde efektiivsust kasvatada. Asutuse sisestel videokonkursside töödes otsib pakub samuti uudseid lahendusi. Ennetustöödesse ja kogukonna turvatunde parendamisse panustab Olari sajaprotsendiliselt ja osaleb nii aktiivselt ennetustöö erinevates projektides nagu „Päästjatel külas“ ja „Tulest targem“. Olari oskab väga hästi suhelda väikeste lastega ja on neile suureks eeskujuks. Päästja on hoolitsenud selle eest, et komandos olevad autod on korras nii väliselt kui siseselt. Samuti on Olari kaasa aidanud uute töötajate välja õpetamisele. Mees on väga kohusetundlik ja kolleegide seas austatud teenistuja.

 

 

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 06/10/2022 10:10:00