Foto: Pixabay

Globaliseerumine ja taskukohane reisimine tähendab, et rohkem inimesi kui kunagi varem saavad olla turistid ja ärireisijad. Külalislahkuse suundumused ja klientide nõudmised muutuvad pidevalt ning kohanemisvõimetus võib tuua kaasa edu järsu languse. Üks trend, mida me tõenäoliselt 2022. aastal palju rohkem näeme, on jätkuv üleminek arusaamale, et vähem on rohkem, kui tegemist on kaasaegse luksusega. Selles arusaamas peituvad teised alatrendid, nagu jätkusuutlikkus ja minimalism, mis tõenäoliselt arenevad ja laienevad veelgi.

Üks viimastel aastatel täheldatud turisminduse suundumusi on see, et uued reisijad on teadlikud oma privileegidest ja neid tõrjub rikkuse näitamine. Kallite autode reklaamid, spordiennustused ja säravad reisibrošüürid ei ole enam in. Avatud materialism ei ole enam atraktiivne viis näidata oma sotsiaalset positsiooni ning koos kasvava vajadusega, eriti aastatuhande vahetuse põlvkonna puhul, muuta maailmas midagi positiivset, kasvab vajadus uute reisielamuste järele.

Muu hulgas kajastub see uute süsteemide käivitamises, mis hindavad reise selle järgi, kui palju kulutusi jääb kohalikku majandusse. Teine näide uuest käitumisviisist on reisijad, kes boikoteerivad lennureise keskkonnakaitselistel põhjustel.

Trend 1 – põhivajaduste rahuldamise kogemus

Kuna tarbijate seas suureneb reisimisalane süütunne, on reisi- ja majutusbrändidel suur võimalus oma pakkumisi ümber mõelda. Üks suundumusi, mis määratleb reisi- ja hotellindust 2022. aastal ja pärast seda, on uus luksustarbija, kes nõuab üleminekut raiskavatest lisavarustustest, nagu õmbluskomplektid, sussid ja voldikud. Seega, kuna igal aastal visatakse ära miljardeid pooleldi kasutatud hotellišampoonipudeleid, lisavad hotellid selle asemel hotellitubadesse lahtised dosaatorid kvaliteetsete šampoonide ja vannigeelidega.

Uus luksustarbija soovib tagasihoidlikku elamust, kus on vaid hädavajalikud tarvikud, võib-olla ainult tuba koos duši ja voodiga. Seega pakuvad hotellid oma külalistele elamust, mis on loodud funktsionaalse toa, restorani ja võib-olla ka katusebaari ümber ning mille filosoofia on luua suurem rahulolu, pakkudes vähem, kuid paremat.

Trend 2 - sooloreisijate arvu suurenemine

Iga neljas küsitletu väidab, et reisib üksi, mis näitab, et isepäi reisimine on kasvanud suureks trendiks turisminduse maailmas. Ja see kasvab tõenäoliselt veelgi järgnevatel aastal. Virtuaalsete fuajeede loomisega aitavad hotellid kaasreisijatel luua ootamatuid uusi sidemeid, võimaldades neil samas jagada nii palju või vähe isiklikku teavet, kui nad soovivad.

Hotellid, mis pakuvad registreerimist väikese laua juures fuajees, lõhuvad traditsioonilisi barjääre külaliste ja personali vahel. Samamoodi võtavad üksikreisijad vastu lihtsasti ligipääsetavad hotelli restoranid ja baarid, mis on mitteametliku atmosfääri ja koduse sisustusega, ning julgustavad neid ühinema hotelli kogukonnaga, kutsudes kohalikke elanikke isegi ühistesse ruumidesse, kus näiteks fuajees või puhkeruumis toimuvad kontserdid, vestlused jne.

Trend 3 - sihtotstarbelised kohad

Reisijad ei ole mitte ainult teadlikumad reisimise mõjust, vaid nad on hakanud huvi tundma ka sihtkohtade juurte uurimise vastu. Seega on üks turismisektori suundumusi, mis tulevikus valdkonda määratleb, see, et homsed reisijad tahavad kulutada raha kohtades, millel on eesmärk. Turism võib olla palju enamat kui kiire kapitalisüst kohalikule ühiskonnale.

Näiteks mõned turismialgatused võimaldavad külastajatel suunata oma kulutused naiste omanduses olevatesse ettevõtetesse, luues kohalikest naiste koosneva kogukonna, mis juhendab naisreisijaid kohalikus piirkonnas. Sel viisil saavad reisijad uurida sihtkohti oma tingimustel ja selle eest jagada oma teadmisi, et mõjutada järgmist naiste põlvkonda.

Trend 4 - jätkusuutlikkus ei ole hullusärk

Jätkusuutlikkus on juba mõnda aega olnud trendiks nii hotellinduses kui ka teistes tööstusharudes. Jätkusuutlikkus on ilmselt endiselt sama oluline kui kunagi varem, sest see teema on saanud lahutamatuks osaks teistest trendidest, nagu elamused põhivajaduste minimaalses rahuldamises ja sihtotstarbelised kohad.

Kuigi meie kasvav teadlikkus kajastub muutuvas reisi-, toitumis- ja ostukäitumises, püüavad paljud meist aru saada, kuidas teha rohkem ja kuidas teha paremini.

Jätkusuutlikkus on seotud õige mõtteviisiga juba projekti algusest peale, olenemata sellest, kas te restaureerite või ehitate tühjale kohale. Jätkusuutliku restaureerimise või ehitamise puhul on arhitektuur, disain ja inimlikkus endiselt kõige olulisemad muutujad, mida kombineerida ja optimeerida. Jätkusuutlikkus peaks olema kogu protsessi lahutamatu osa ja säästvate lähenemisviiside kasutamine disainis peaks olema kõige loomulikum. See ei ole midagi, mida saab tagantjärele „lisada”.

„Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!”

 

Autor: , online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 24/10/2022 16:04:43