Mooste kultuurimaja. Foto: erakogu

Oktoobri teisel reedel tähistas Mooste kultuurimaja oma 55. sünnipäeva piduliku õhtuga. Kultuurimaja juhataja Maret Aruoja sõnul peab kultuurielu, eriti rahvakultuur, maale jääma, sest siis saavad huvilised laulda, tantsida ja pilli mängida ning ka laulu- ja tantsupidudele jagub esinejaid.

„Kui maja 18. oktoobril 1967. aastal avati, nimetati seda Mooste sovhoosi klubiks, hiljem nimetati kultuurimajaks. See nimi on majal tänaseni. Meil on kaks saali, galerii ja palju teisi ruume, neil kõigil on oma funktsioon,” rääkis Maret Aruoja, Mooste kultuurimaja juhataja.

Kultuurimaja sünnipäevale pühendatud üritus toimus mõni päev varem, 14. oktoobril, kuna 18. kuupäev oli tööpäev.

Juubeliüritusele olid kutsutud kõik majas koos käivad isetegevuslased, maja varasemad töötajad, koostööpartnerid, ürituste abilised, sponsorid ja Põlva valla esindaja, kokku 130 inimest.

„Ringide juhid said tänukirja koos kultuurimaja kalendriga, kus kirjas kõik ringid, nende juhtide nimed ja fotod ning pildid põnevaimatest üritustest,” meenutas Aruoja.

Juubeliõhtul näitasid oma oskusi kultuurimajas töötavatest ringidest naisrahvatantsurühm Soolo ja segarühm Päntajalad. Külalisesinejatest mitmekesistasid juubeliõhtut Tartu tantsustuudio Rõõmsad Täpid liikmed, kõhutantsijad Võrust ja line-tantsijad Räpinast.

Juubelipeoks hakkas kultuurijuht valmistuma juba märtsis: külalisesinejatega tuli varakult kokku leppida, juubelikalender kujundada, otsida välja pildid kultuurimajas aastakümnete jooksul toimunud üritustest, et neist näituse tarvis valik teha.

„Varakult tuli mõelda saalide dekoratsioonidele ja sellele, kust neid odavamalt saab ning kuidas saalid kujundada,” lisas juhataja.

Moostes on aktiivne kultuurielu
42 aastat kultuurivallas tegutsenud Aruoja sõnul on sellel tööl kaks eesmärki: säilitada rahvakultuur laulmise, tantsimise ja pillimängu võimaluse pakkumisega kodukohas. Olulisel kohal on traditsiooniliste sündmuste ja tähtpäevade korraldamine, koostöö kohaliku kooli, lasteaia, noortekeskuse ja raamatukoguga.

Mooste kultuurimajas käib praegu koos üheksa huvialaringi: nais- ja segarahvatantsurühm, neidude ja naiste aeroobikarühm ning neidude, naiste ja eakate tervisevõimlemine. Lisaks Ladina-Ameerika päritolu zumba-tantsu ring, laste, noorte ja täiskasvanute lauatennisering ning indiaca-ring. Ringides käib kokku ligi 90 inimest.

Aruoja sõnul hindavad moostelased nii traditsioonilisi kui ka peredega üritusi. Esimeste seas on laudade ja esinejatega peoõhtud: kevad- ja sügispeod, vabariigi aastapäeva, lastekaitsepäeva, perepäeva, kolmekuningapäeva, emadepäeva, isadepäeva ja esimese advendi tähistamine, jõulupidu, jaanipidu õues ning laadad.

Moostelastel on tore tava osaleda mõnedel üritustel, nagu rannapäevadel ja lastekaitsepäeval, kogu perega.

„Rahvusvahelise lastekaitsepäeva tähistamiseks oleme tellinud erinevaid muinasjututegelasi, nagu Lotte, jänes, karu, hunt, ning atraktsioone. Viimasel lasteakaitsepäeval meeldis lastele kepphobusega takistusrada läbida, karussellil sõita, külla kutsutud miniloomaaeda uudistada, pildinurgas pildistada, samuti pannkoogikohvikus maiustada,” kõneles Aruoja, kelle sõnul on lapsed väga aktiivsed üritustel käijad. Ta on lastele korraldanud ka õpitubasid ning kutsunud neile esinema teatritruppe Eesti eri paigust.

Homme, 28. oktoobril tähistatakse Moostes rahvusvahelist kaisukarude päeva. Sel puhul on majja oodatud lapsed koos oma kaisukaruga. Külas on karu Kaie, kes loeb karujutte, ja koos joonistatakse kaisukaru. Piltidest pannakse üles näitus ning lõpuks tantsitakse karujenkat.

Teine rühm aktiivselt üritustel käijaid on pensionärid, töötavad keskealised käivad majas veidi vähem. Koroonaaeg tõmbas küll pidurit, kuid järjest enam on neid, kes tulevad kultuurimajja üritustele nii nagu enne koroonatki.

Mooste kultuurimaja ootab remonti
Aruoja sõnul on kultuurimaja mitmeotstarbeline, sest sinna on koondunud kogu Mooste huvialaringide tegevus, samuti sporditegevus, nagu pallimängud, aeroobika, võimlemine, mõisakooli kehalise kasvatuse tunnid jne.

„Maja vajab väga renoveerimist, mille teostumisse lähemal ajal ma eriti ei usu, sest rahaga on praegu kõigil kitsas,” ütles Aruoja välja olulise murekoha. Teine kitsaskoht on inventar, millest osa vananenud. „Meil ei ole üritustel õdusust loovat valgusparki, seda peame suuremate ürituste tarvis rentima,” märkis ta.

Aastakümneid kultuuritööd teinud Aruoja soovib väga, et maakohtades säiliks rahvakultuur, sest kui see hääbub, ei saa inimesed kodukohas huvialadega tegeleda. Kõigil ju ei ole võimalus linna sõita. Kui soovime, et inimesed maale koliksid, peab piirkond pakkuma ka kohapealseid teenuseid.

Üks olulisemaid ülesandeid on kultuurimaja juhatajal teenindada piirkonda, hoida töös huvialaringid ning valmistada ette ja ellu viia traditsioonilisi üritusi, luua uusi eriilmelisi ettevõtmisi.

„Pean iga päev ka maja korrasoleku probleemidega tegelema. Kui katus laseb kusagilt läbi, on minu asi selle parandaja leida. Minu tööks on kanda hoolt, et kõikides ruumides oleks elektrisüsteem korras,” tõi ta näiteid töö olmelisemalt poolelt.

Loomulikult tuleb kultuurimaja juhatajal iga kuu koostada ürituste kava, esinejatega kokku leppida, projekte kirjutada, aruandeid teha, ürituste plakatid kujundada, need laiali viia ning korda ajada veel hulk pisiasju.

Aruoja tunnistas, et aega, kus ta töömõtetest vaba on, ei ole olnud, sest ka vabadel päevadel jooksevad peas mõtted uutest üritustest.

Enne kultuurimaja juhina tööle asumist juhtis Aruoja kümme aastat Mooste valla kultuurielu, enne seda töötas aga 27 aastat Põlva kultuurikeskuses. Tänu suurele kogemustepagasile on tal palju kergem toime tulla Mooste kultuurimaja juhtimisega.

„Valla kultuurijuhina haldasin Kauksi, Rasina ja Jaanimõisa külakeskust ning Mooste kultuurimaja, kus abistasin ürituste korraldamisel, ning valmistasin ette suuremad ja traditsioonilised sündmused vallas, nagu külapäev, vabariigi aastapäev, jaanipäev, titepidu, jõuluõhtu, lina- ja käsitöölaat ...” meenutas ta ning lisas, et kutsus tuntud artiste esinema mõisasaali ka mõisa tutvustamise eesmärgil.

Usutletava kultuuritöö algus jäi nõukogude aega, millest esmalt meenub see, et enne ei tohtinud ühtegi üritust teha, kui see oli saanud kinnituse täitevkomitee kultuuriosakonna juhataja käest. „Eesti NSV ajal tuli rajooni kultuuriosakonda põhjalik ürituste stsenaarium saata,” täpsustas ta. „Sel ajal pidid kultuuriasutused ka sõjalis-patriootilisi üritusi korraldama, kus tuli läbi viia teemakohane viktoriin ning vastavad võitlused ette valmistada. Näiteks tuli võistustel näidata gaasimaski pähe panemise oskust.”

Eesti Vabariigis selliseid nõudeid õnneks ei ole, kuid rahamure on viimasel ajal hakanud kimbutama paljusid kultuuriasutusi. Piletihinda väga kõrgele ka ei saa tõsta, sest maainimestel napib raha niigi ja kui piletihinda tõsta, jääb üritustele tulijaid väheks.

„Rahanappuse tõttu ei saa niigi suuremaid summasid küsivaid esinejaid kutsuda,” sõnas ta.

Moostelastel on vedanud ka selle poolest, et mõisa omaaegses hobusetallis tegutsevas folgikojas korraldatakse samuti mitmesuguseid üritusi. Kultuurimaja juhataja teeb enda sõnul folgikojaga tihedat koostööd.

Mooste kultuurimaja oli üks ligi 120st Eesti rahva- ja kultuurimajast, mille uksed olid läinud laupäeval toimunud esimesel üle-eestilisel rahvamajade päeval avatud. Külastajad said vaadata fotonäitust „Mooste kultuurimaja tegemisi läbi aegade” ja Maie Karaski maale ning uudistada majas tegutsevate ringide treeninguid ja neis ka ise osaleda.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 27/10/2022 09:36:09