Eesti riigiteede rahastamine on jõudnud tupikseisu. Seda kinnitab ka valminud riigikontrolli aruanne riigiteede rahastamise kohta. Jätkates riigieelarvestrateegias kokkulepitud kursil, pole võimalik enam tagada meie infrastruktuuri hooldamist, arendamist ega säilitamist. Samuti saab tugeva tagasilöögi liiklusturvalisus, mis seab otseselt ohtu meie Eesti inimeste tervise ja elud ning ka suurenevad sõidukite hoolduskulud.

Kehtivas transpordi ja liikuvuse arengukavas aastateks 2021-2035 on maanteede arendamise peamisteks eesmärkideks toodud üleeuroopalisse transpordivõrgustikku kuuluvad teede arendamine, liikluses hukkunute arvu vähendamine ja kruusateede katmine tolmuvaba kattega. Need eesmärgid said seatud soovist edendada Eesti elu väljaspool nn „kuldset ringi“. Hea taristu on eelduseks nii tööks kodukontoris kui ka ettevõtluseks maa piirkondades. Eesti on võtnud Euroopa liidu ees kohustuse aastaks 2030 üleeuroopalisse transpordivõrgustikku põhivõrku kuuluvad maanteed määruse nõuete kohaselt välja ehitada. Praeguseks vastab põhivõrgust Euroopa määruse nõuetele 30% Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteest ja 21% Tallinna-Pärnu-Ikla maanteest.

Samuti on transpordi ja liikuvuse arengukavas seatud eesmärk muuta aastaks 2030 tolmuvabaks kõik kruusateed, kus ööpäevas sõidab vähemalt 50 autot. Lisaks on 2025. aastaks eesmärk kolme aasta keskmine liikluses hukkunud inimeste arv langetada neljakümneni. Võrdluseks, 2021. aasta seisuga oli kolme aasta keskmine hukkunute arv 55. Juba tänase rahastuse juures ei ole me suutnud kõiki transpordi ja liikuvuse arengukavas seatud eesmärke täita ning nüüd on valitsusel küpsenud plaan vähendada rahastust veel mitmeid kordi.

Riigiteede rahastamine ja vajadus
Teede Tehnokeskuse 2019. aastal koostatud riigiteede säilitamise rahastusvajaduse eksperthinnangu kohaselt on optimaalselt vaja teedel tänase taseme säilitamiseks aastas 193 miljonit eurot. Arvestades lähiaja erakordselt kõrget üldist inflatsiooni, on see summa nüüdseks tõenäoliselt juba suurem. Eesti riigiteede põhi- ja üldvõrgu kehtiva Euroopa määruse nõuetele vastavaks viimise hinnanguline maksumus on 4 miljardit eurot. Hetke rahastuse ja tempo juures valmivad 2+2 kolm põhimaanteed aga alles aastaks 2127.

Lisaks põhimaanteede arendamisele tuleb arendusmeetmete eelarvest rahastada ka kruusateedele tolmuvaba katte ehitamist. Toon ühe tähelepanuväärse võrdluse. 2020. aastal kulus selleks Jüri Ratase juhitud valitsuse ajal 20,5 miljonit eurot, mille eest sai katte 200 km kruusateid. 2023. aasta riigieelarve eelnõus on aga selleks ette nähtud kõigest 1,6 miljonit – selle summa eest ei saa tänaste hindade juures kümmet kilomeetritki. Tolmuvaba katte alla oleks aastaks 2030 seega vaja viia veel ligikaudu 1800 km kruusateid, mis teebki ligikaudu 200 km aastas ehk 20,5 miljonit eurot aastas, arvestamata inflatsiooni ja hinnatõusu.

Transpordiameti kinnitusel ei ole riigieelarve strateegia ja teehoiukava kooskõlas, mis tähendab, et valitsus peab lähiajal kinnitama uue teehoiukava vähendatud mahus ja rahastusega, mis vastaks riigi planeeritud eelarvele. Näiteks kui 2022. aastal on teede säilitamiseks eraldatava rahastuse maht veel 141,8 miljonit, siis aastaks 2025 langeb see 80,9 miljoni euroni.

Transpordiamet tõdes riigikontrollile antud intervjuus, et 2025. aastal on tõenäoliselt teedel juba sellised defektid, mille kordategemiseks (pindamiseks) tuleks eraldada planeeritust rohkem raha. Samas tuleb arvestada ka, et tulenevalt Venemaa-Ukraina sõjast on teede ehitus, remont ja hooldamine toorme hinna tõttu kallinenud. Eelkõige on kallinenud kütus, bituumen ja metall.

Lisarahastuse võimalused
Rahandusministeerium tõdeb, et neljarealiste teede väljaehitamise finantsvõimekus on kehtiva riigieelarvestrateegia kohaselt Eestis madal ja PPP (Public Private Partnership) on ainuke riigieelarveväline alternatiiv neljarealiste üldvõrgu teede väljaehitamiseks.

Valitsuse analüüsi tulemusena peeti PPP-tehingute teostamist Eestis võimalikuks, aga peamiseks kitsaskohaks on reaalse PPP-projekti kasutamise kogemuse puudumine ning keskmisest pikem ettevalmistamise ja hankeperiood, mis muudab teede ehitamise ajalise graafiku pikemaks. Alternatiivid on veel ka uue teemaksu kehtestamine põhimaanteedele või teehoiu kava eesmärkide täitmiseks sihtotstarbelise laenu võtmine.

Riigiteede pikaajalise stabiilse rahastamise tagaks vana süsteemi juurde tagasi tulemine, kus kütuseaktsiisi laekumine riigieelarvesse ja selle kasutamine oleks otseselt seotud riigiteedele minevate kulutuste katmisega. Aktsiisid kokku moodustavad riigieelarve tuludest ca 15 protsenti, kütuseaktsiis sellest omakorda umbes poole. Käesoleval aastal on planeeritud suvise majandusprognoosi järgi kütuseaktsiisi laekumist riigikassasse pisut alla poole miljardi euro.

Tulevaks aastaks aga nähakse ette ligi 510 miljoni euro laekumist. 2023. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt on maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoiu tarbeks planeeritud vahendeid kokku summas 168,7 miljonit, millele lisanduvad välisvahendid. Ilmselgelt on kütuseaktsiisi laekumise ja teedesse investeerimise vahel suured käärid ning poliitilise stabiilsuse ja turvalisuse nii Eesti inimestele kui ka kogu selles valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele looks aktsiisi sidumine konkreetselt riigiteedega.

Olukorras, kus raha eesmärkide täitmiseks napib, tuleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil paika panna rahastusvõimalustele vastavad prioriteedid või pakkuda välja teehoiu täiendavaid rahastusvõimalusi. Teehoiu rahastamise vähenemise tõttu kasvab risk, et olemasolevaid teid ei ole võimalik remontida ja hooldada sel määral, et teede kvaliteet ja sõiduohutus lähitulevikus ei halveneks. Kui lisaraha ei leita, on alternatiiviks ka teedevõrgu vähendamine.

Järgnevatel aastatel on eelarves ette nähtud oluliselt vähem raha, kui on vaja teede praeguse olukorra hoidmiseks. Seetõttu kasvab risk, et teede kvaliteet hakkab halvenema. Üleeuroopalise teedevõrgu väljaehitamine kokkulepitud tähtajaks ei ole realistlik. Kõik see vähendab meie teedel liiklusohutust ja tõstab liiklusõnnetuste juhtumise riski. Tegemist on otsese ohuga meie inimeste eludele ja tervisele. Lisaks kaasneb riigiteede alarahastusega meie majanduse konkurentsivõime ja keskkonnasäästlikkuse eesmärkide täitmise mahajäämine. Sellest tulenevalt tuleb riigiteede põhi- ja üldvõrk viia võimalikult kiiresti nõuetele vastavaks ning leida rahastusallikad nii selle hoogtöö kui ka hilisema hoolduse tarbeks. Ka unistuste „rohelises maailmas” ei istu inimesed kodus, vaid liiguvad ringi ning vajavad selleks head teedevõrku.

 

Autor: ERKI SAVISAAR, riigikogu liige, Keskerakond
Viimati muudetud: 27/10/2022 09:53:17