Igapäevatööde kõrval on põllumehed alates kütuse, kuid eriti elektrihinna kerkimisest ja teiste sisendite kallinemisest tegutsenud ka selle nimel, et kulud tippu ei kerkiks. Toidu tootmise jätkumine on riigi julgeoleku huvides vajalik.

Võrumaa äärealal asuv Andri-Peedo talu tegutseb 2009. aastast. Talus on koos perenaise ja peremehega seitse töötajat ning 270 lüpsikitse.

„Kõik seadmed oleme üle vaadanud pilguga, kas on võimalik midagi optimeerida või üldse välja lülitada,” sõnas Kermo Rannamäe, Andri-Peedo talu peremees. Ta lisas, et niipalju kui võimalik on talupere üritanud rohkem elektrit võtvad tööd teha ajal, kui selle hind on soodsam. Rekordhindade ajal on talu isegi lüpsiaega natuke edasi lükanud.

„Kui hind oli 4000 eurot megavatt-tunnist, lülitasin tunniks ajaks farmi pealülitist voolu välja, sest see hind oli nii absurdne,” meenutas ta.

Peremehe sõnul on kõikide sisendite (kaubad-teenused, mida tootmiseks vaja – toim) hinnad kallinenud. „Iga kuu tuleb mõnelt koostööpartnerilt kiri, mis teavitab uuest hinnakirjast,” ütles ta.

Andri-Peedol on üks suurimaid kuluartikleid loomade jõusööt, mille tonnihinnale lisandus üleöö 100 eurot. Oluliselt on kallinenud ka toodete pakendite hinnad.

Kuna kitsetalu asub keskustest kaugel, sisuliselt Eestimaa ühes otsas, siis on talu toodangu vedamine poodidesse samuti palju kulukam, sest ka kütuse hind on kerkinud. Talust viiakse kolm korda nädalas toodangut üle Eesti, ka suurematele saartele. Talust tuleb 11 erinevat toodet: toorpiimast laagerdanud juustudeni.

Viimati tõsteti toodete hinda kevadel ning tänavu hindu tõsta enam ei plaanita. Rannamäe sõnas, et vastavalt kehtivatele lepingutele ei ole võimalik igal ajal hinda tõsta, selleks peab kaubanduskettidele pikemalt ette teatama. „Nii võibki juhtuda, et mingi aja peame müüma tooteid alla omahinna,” sõnas ta.

Rõõmsama poole pealt märkis Andri-Peedo peremees, et talu toodangu müük on isegi suurenenud, eriti hästi ostetakse talus toodetud juuste. „Müügi suurenemise taga on seegi, et oleme rohkem panustanud müügile ja turundusele. Aga mis sellest kasu on, kui elektri, sisendite ja muu vajaliku hinnatõus sööb kogu selle vaeva ära ja endale jäävad ikkagi tühjad pihud ja töörõõm,” tõdes ta.

Rannamäe märkis, et toodete hindu lõputult tõsta ei saa, eesmärk on suurendada tootmismahtusid ja müüki. Talu pere töötab selle nimel, et kogu tootmisprotsessi veelgi tõhusamaks muuta. Pererahvas on uurinud ka päikeseenergia ja isegi tuuleenergia kasutusele võtmist, kuid kahjuks pole praegu neil võimet neisse investeerida. Nende energiate kasutusele võtmine võib olla koht, kus riik saaks aidata ja oleks ka rohepöörde eesmärkide täitmisel tähtis.

„Toidutootmine ja sellega oma inimeste varustamine on ometi toidujulgeoleku seisukohalt väga oluline. Riik maksab kodanikele ühekordseid toetusi, aga toidutootjaid ei toeta, et toidu hind poes nii hullult ei tõuseks. Kui elektri ja kütuse hinna saaks mõistlikuks, oleksid Eesti ettevõtted konkurentsivõimelisemad, suudaksid ise ellu jääda ja maksta töötajatele kõrgemat töötasu,” arutles Andri-Peedo peremees.

Piimakari ei kao Eestist kuhugi
Valgamaal tegutseval ASil Laatre Piim on 1080 lüpsilehma ja juba nõukogude ajal alustanud firmas töötab praegu 65 inimest. Ettevõtte juhatuse liige ja tegevjuht Kalmer Kongo on üle 40 aasta põllumajanduses töötanud ja näinud erinevaid aegu.

„Oleme viimasel ajal otsinud õigeid viise hinnatõusude vastu ehk siis otsinud lahendusi, mille elluviimise järel oleme saanud siit-sealt kokku hoida,” rääkis Kongo. Ta lisas, et üheks teeks oli uue ja ökonoomsema tehnoloogia ja masina ostmine, selle töötamisega hoitakse kokku energiat. Enne talve vaatavad farmi töötajad kõik hooned üle pilguga, kust on veel vaja soojustada.

„Ei ole vahet, kas oled suur- või väiketootja, kulusid tuleb kõigil kogu aeg optimeerida,” sõnas Kongo.

Piim ja piimatooted on poodides ostjatele küll kallimad, aga tootja peab praegust hinda õigeks, kuigi selle mõju on talle väike. Vahepealsed väga madalad piima ja piimatoodete hinnad tegid karjakasvatajatele lausa haiget.

Kongo lausus, et tuleval kuul peaks saama ka mitmeid toetusi, nagu pindaalapõhised toetused jm.

„Piimakari peab jääma, sest keegi ei hakka ju piima tuhande kilomeetri kauguselt Eestisse vedama,” on Kongo kindel. Sama kindel on ta ka selles, et põllumajandustootmine jääb Eestis kestma.

Väetise hind on laes
OÜ Kagu Köögiviljad tegutseb Räpina vallas. Ettevõtte töötajad kasvatavad peeti, porgandit, kurki ja kapsast.

„Kütte ja väetiste kallinemine teeb kõige rohkem muret,” ütles Lenno Koddala, ettevõtte juhendaja. Ta täpsustas, et koroonaajal tuli hulgi ostes nn valge kütte liitri eest euro maksta, nüüd kaks korda rohkem. „Väetise tonni sai mõni aasta tagasi kätte 600ga, pluss käibemaks, nüüd 1400 euroga, pluss käibemaks.” Elektrihinna tõusu üle firma juhendaja ei kurda, sest hoidlates ei kulu seda palju.

Tööjõuga on probleeme, sest eestlased Koddala sõnul naljalt maatööd tegema ei kipu, sama on ka Ukrainast tulnud sõjapõgenikega. „Siia tulnud sõjapõgenikud Ukrainast on peamiselt linnainimesed, kes lehma seni vaid pildilt näinud,” ütles riigikogu liige Ivari Padar, kelle sõnul ei maksa eriti loota, et hiljutised linlased siin põllule või lauta tööle lähevad.

„Meil on praegu tööl neli ukrainlast, kuid nad on töölubadega, kurkide korjamise ajal oli kolm inimest rohkem, samuti ukrainlased,” rääkis Koddala.

Toiduga peab säästlikumalt ümber käima
Võrumaa talupidajate liidu tegevjuhi Marika Parve teada ei ole ükski maakonna talu tootmisele joont alla tõmmanud. „Raske on kõigil, kuna elekter on kõigile hädavajalik,” märkis ta.

Võrumaa talupidajate liit ja Eestimaa talupidajate keskliit saatsid maaeluministrile märgukirja. „Mingil määral on riik väiketootjatele vastu tulnud, kuid vaja oleks kõigile tootjatele ühtemoodi läheneda,” sõnas Parv.

Padari sõnul on praegu kõigis valdkondades raske, välja arvatud infotehnoloogia. „Eriti raske on neil ettevõtetel, kus on palju töötajaid, sest viimastele tuleb lisaks kõrgete elektrihindade ja muu tasumise kõrval ka palka maksta,” ütles ta ja lisas, et meie põllumajanduses on suurema töötajate arvuga köögiviljakasvatus.

Seakasvatajatel ei ole läinud Eestis just kõige paremini, sest Euroopas oli sealiha ületootmine ja aasta alguses oli seal sealiha üliodav. Meil loodeti, et Hiina ostab rohkem sealiha, kuid nii ei läinud.

Padar tunnistas, et riigil ei ole võimekust ettevõtjatele appi minekuks, sest riigieelarve ei suurene. „Loomulikult ei meeldi inimestele toidu kõrge hind, kuid see ei olnud ka normaalne, kui piimaliiter maksis praegusest hinnast poole vähem,” lausus Padar.

Ta soovitas inimestele toiduga säästlikumalt ümber käia ja osta just niipalju kui vaja.

Parv sõnas, et on märganud poodides ja laatadel, kuidas osa inimestest kaalutleb enne ühe või teise toiduaine ostmist varasemast pikemalt.

„Me oleme igasuguseid aegu näinud ja üle elanud ning põllumajandus on ikka jäänud ega kao ka praegu kuhugi, osa asju tuleb lihtsalt ümber mõtestada,” on Padar optimist.

Tarmo Tamm: toit on riigi julgeolek
Riigikogu maaelukomisjoni liige Tarmo Tamm nii optimistlik ei ole. Tema sõnul on olukord põllumajanduses ja üldse majanduses ülikeeruline ja ettevõtjad ootavad riigipoolset tugevat sõnumit appitulekuks.

„Erinevad Euroopa Liidu riigid toetavad kriisis oma ettevõtteid ja inimesi erinevalt. Saksamaa on jaganud kriisitoetusi 7,4%, Leedu 6,6%, Läti 3,2% SKPst, kuid Eesti vaid 0,5% SKPst,” edastas Tamm.

Meil ei ole võimalik turu konkurentsis hakkama saada ja ettevõtted hakkavad töötajaid koondama. Töötukassale on juba 17 ettevõtet esitanud teate koondamisest. Töökoha kaotab 600 inimest.

Tamm märkis, et suureks abiks oleks see, kui elektri universaalteenus laieneks kõigile ettevõtetele, kuid paraku see nii ei ole. Abi oleks ka aktsiiside langetamisest.

„Järgmise aasta riigieelarvest vaatab põllumajanduse ja toidutööstuse realt vastu tühjus. Kogu riigipoolne toetus aasta kohta on 10 miljonit eurot. Tegime muudatusettepaneku, millega soovime põllumeestele kriisiabiks 10 ja toiduainetetööstusele 15 miljonit eurot lisada,” märkis Tamm.

Ta meenutas, et kui tema erakond oli valitsuses, suudeti põllumeestele kahe nädalaga eraldada 20 miljonit eurot põuaga toimetulekuks. „Kolme aastaga eraldasime riigi poolt täiendavalt 75 miljonit eurot põllumeestele,” lisas ta.

Võimul oleval valitsusel ei ole kahjuks head retsepti kriisiolukordade lahendamiseks. „Toit on riigi julgeolek ja kui me seda sektorit ei toeta, teeme väga suure vea, mille tagajärjed võivad olla kurvad: kaovad töökohad, konkurentsivõime ja kodumaine toit,” sõnas Tamm.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 10/11/2022 08:50:49